lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõikest 6 tuleneb, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
lg 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus
lg 1 alusel, vaid kohtuotsus kui sisuline lahend, millega jäetakse hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Seega sisaldab käesolevas asjas tehtud lahend kahte erineval õiguslikul alusel tehtud otsust – tagaseljaotsust, millega maakohus hagi rahuldab ning kohtuotsust kui sisulist lahendit, millega maakohus jätab hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Hageja saab esitada sisulise kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse (
Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostja I juhatuse liikmele ja kostjale II kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 3141 lg 1 alusel kätte
lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Ulatuses milles kohus otsuse rahuldas on tegemist tagaseljaotsusega, mistõttu kohus teeb otsuse selles osas põhjendava osata. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja II XX.XX.XXXX laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr XXX. Käendaja vastutab käenduslepingu p 1 järgi laenuandja ees kõigi laenuvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust. Kohustused hõlmavad laenulepingust tulenevaid lepingumakseid, viivist, leppetrahvi ning kõiki muid laenuvõtja poolt laenulepingu alusel laenuandjale tasumisele kuuluvaid makseid. Käendaja vastutab käenduslepingu punkti 8 järgi kõigi laenulepingu ülesütlemisest tulenevate tagajärgede eest täies ulatuses, kohustudes tasuma lisaks laenulepingust tulenevatele nõuetele ka võla sissenõudmisega seonduvad kulud, kohtumenetlusega seonduvad kulud ja täitemenetlusega seonduvad kulud. Käendaja vastutab käenduslepingu p 9 teise lause järgi laenulepingu hilisematest lisadest ja muudatustest tulenevate kohustuste eest oma vastutuse maksimummäära ulatuses. Käendaja vastutab käenduslepingu p 7 kolmanda lause järgi laenuandja ees laenusaajaga solidaarselt. Käenduslepingu järgi on käendaja vastutuse maksimummäär 15 150 eurot. Kostja II vastutab käenduslepingu ja VÕS § 145 lg 1 ja 2 alusel solidaarselt kostjaga I hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kostja I kohustuste eest, ent kokku mitte rohkem kui 15 150 euro ulatuses. Kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I seega laenu tagastamata põhiosa, intressi, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise ja võla sissenõudmise kulude eest. Kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I ka laenulepingust tuleneva alates hagi esitamisest kuni laenu põhiosa tasumiseni tekkiva viivise eest laenulepingu järgses määras 0,25% päevas, ent arvestades kõiki nõudeid kokku siiski mitte suuremas ulatuses kui käenduslepingust tuleneva kostja II vastutuse piirmäär 15 150 eurot. Hageja nõuab kostjalt II hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste (sh viivise), mitte käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kuna kostja II vastutus laenulepingust tulenevate kohustuste eest on piiratud 15 150 euroga, jääb kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata ulatuses, milles tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis ületab kostja II vastutuse piirmäära. Kohus jätab hagi rahuldamata osas, milles Credit.ee OÜ palub mõista T. T. Credit.ee OÜ kasuks välja viivise laenu põhiosa jäägilt (5568 eurot 8 senti) alates 23. märtsist 2022 kuni laenu põhiosa jäägi 5568 euro 8 sendi tasumiseni määras 0,25% päevas suuremas summas kui 7927 eurot 98 senti (15 150 – 5568,08 – 784,19 – 839,75 – 30). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus rahuldas hagi mõlema kostja suhtes määravas osas ning kostjad olid solidaarvõlgnikud, mistõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. 4
lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuludega. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 840 eurot.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtule teadaolevalt kostjad menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjatel menetluskulud puuduvad. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.