Obsah (10)

§ 179§ 630§ 442§ 187§ 173§ 162§ 165§ 174§ 190§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juunil 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-17625

§ 179lg 6, RÕS § 26 lg 3).

Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast kohtuotsuse jõustumist kohtute infosüsteemi kaudu kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE (tl 1-3)

1. V. V. ja E. V. abielu on sõlmitud XX.XX.XXXX. Abielust on sündinud XXX last, kes on XXX. Abielusuhted poolte vahel on lõppenud ca XXX tagasi, mil E. V. leidis endale uue XXX ja kolis kodust välja. Hageja soovib abielu lahutada, kuna kooselu on lõppenud XXX tagasi.
2. Poolte ühisvarasse kuulub kinnistu XXX asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Hageja poolt tellitud kinnistu hindamisest nähtuvalt on kinnistu hinnaks 64 000 eurot.
3. Hageja elab üksi juba XXX aastat ühisvara hulka kuuluvas XXX, kuid käesolevaks ajaks ei suuda ta enam üksi XXX eest seista ja seda korras hoida. Sellest tulenevalt tuleb ühisvara jagada ja hageja soovib kinnisasjalt lahkuda.
4. Hageja soovib jagada poolte ühisvara nii, et kostja ostab välja hageja osa ühisvarast ja saab kinnistu ainuomanikuks või alternatiivselt kinnistu pannakse enampakkumisele ning saadud rahaline väärtus jagatakse poolte vahel võrdselt. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE (tl 34-35)
5. Kostja on nõus abielulahutusega. Kostja vastusest nähtuvalt XXX ta XXX välja ja ta pole sinna umbes XXX aastat sisse saanud, kuna võti on abikaasa käes. Kostja leiab, et maja tuleb jätta üldkasutatavaks. Tal on puuduv XXX ja ta kasvatab XXX alaealist last ning ta pole nõus menetluskulusid kandma. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
8. Hageja on kohtus kinnitanud, et ta soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted abikaasaga on lõplikult lõppenud ning leppida ta ei soovi. Kostja avaldas kohtule, et ta on abielu lahutusega 2/4 nõus ning leppida ta ei soovi. Kohus, arvestades hageja tahet ning asjaolu, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud juba XXX aastat tagasi ning pooled leppida ei soovi, siis on antud juhul põhjendatud poolte abielu lahutada.
9. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. V. V. ei soovi oma perekonnanime muuta, seega tuleb jätta talle pärast abielu lahutamist perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „XXX“.
10. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja ühisvara hulka kuulub kinnisasi XXX asukohaga XXX (registriosa nr XXX).
11. PKS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
12. Kohus otsustab ühisvara jagamise viisi üle hageja nõudel. Kohus saab valida üksnes nende ühisvara jagamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kohus on selgitanud kostjale (tlk 37), et kui ta soovib ühisvara jagamist teistsugusel viisil, kui hageja on hagis taotlenud, siis tuleks tal esitada vastuhagi. Kostja vastuhagi kohtule ei esitanud.
13. Hageja jäi kohtuistungil alternatiivse nõude juurde ja soovis kinnistu müümist avalikul enampakkumisel. Kohus leiab, et antud juhul on hageja nõutav ühisvara jagamise ja ühisomandi lõpetamise viis, kinnistu tervikuna müümine avalikul enampakkumisel ja kinnistu müügist saadava raha jagamisega abikaasade vahel võrdsetes osades menetlusosaliste huve kaaludes parim, sest teadaolevalt terve kinnistu müümisel on võimalike ostjate arv ja huvi suurem, võrreldes sellega, kui kinnistust müüdaks vaid mõtteline osa. Abikaasal on õigus ka ise enampakkumisel osaleda. MENETLUSKULUD
14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 15.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 16. Kuivõrd kohus hagi rahuldas, siis tuleb abielu lahutamisega seotud menetluskulud jätta

§ 165

lg 1 alusel jätta poolte endi kanda ja ühisvara jagamisega seotud menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

17.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 18.

§ 190

lg 3 näeb ette, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

1. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja XX.XX.XXX määrusega tsiviilasjas nr XXX anti hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning menetlusabi ja vabastati hageja täielikult riigilõivu 400 euro tasumisest abielulahutamise ja vara jagamise hagiavalduse esitamisel. 3/4
2. Riigilõivuseaduse § 59 lg 2 kohaselt hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks tasutakse riigilõivu 100 eurot.

§ 132

lg-te 1 ja 11 ning lg 4 p 5 kohaselt loetakse ühisvara jagamise nõue mittevaraliseks hagihinna mõistes ning hagihinna suuruseks 3500 eurot. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt hagihinnalt kuni 3500 eurot tuleb tasuda riigilõivu 300 eurot.

1. Käesolevas menetluses esindas hagejat riigi õigusabi korras vandeadvokaat L. U, kelle tasu ja kulude suuruseks määras kohus 13.06.
2. a määrusega 388,20 eurot sh käibemaks summas 64,20 eurot riigi arvel.
3. Seega tuleb hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks määrata kokku 788,20 eurot (400 eurot riigilõiv + 388,20 eurot esindaja tasu).
4. Kuna kohus jättis ühisvara jagamisega seotud menetluskulud kostja kanda tuleb kostjalt riigi kasuks

§ 190

lg 3 alusel välja mõista ühisvara jagamise hagilt tasutav riigilõiv summas 300 eurot ja hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kuludest 2/3 s.o 66,67%, mis vastab kohtu hinnangul ühisvara jagamise nõudega seotud menetlustoimingute ajakulule.

1. Arvestades hagejale määratud riigi õigusabi tasu ja kulude suurust, milleks on 388,20 eurot määrab kohus kostja poolt hagejale määratud riigi õigusabi tasu ja kulude osas hüvitamisele kuuluvaks summaks 258,81 eurot (388,20 eurost 66,67%).
2. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjal tasuda hageja menetluskulude katteks riigi tuludesse ühisvara jagamise hagilt riigilõiv summas 300 eurot ja riigi õigusabi tasu ja kulud summas 258,81 eurot, kokku 558,81 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 4/4