KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 9. juuni 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-400 Tsiviilasi V. N

) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu

1. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
2. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt Riigikohtu
3. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13;
4. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-135-17, p 18). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
3. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 19). Kohus võib elatise

§ 101

lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

§ 99

lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi. Kohtul tuleb elatist välja mõistes arvestada ka asjaolu, et lahus elav vanem täidab eelduslikult 3/9 vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib (vt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23). 6. V. N. ja T. S. ühine laps E. N. on sündinud XX.XX.XXXX (rahvastikuregistri väljavõte, tl 5-7 pöördel). 7. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr XXX (tl 8-8 pöördel) kinnitati V. N. ja E. N. vahel sõlmitud kompromiss, millega pooled leppisid kokku, et V. N. tasub tütre E. N. kasuks elatist perioodil 1. septembrist 2018 kuni 31. augustini 2019 summas 150 eurot kuus; alates 1. septembrist 2019 tasub V. N. E. N. kasuks elatist 170 eurot kuus; V. N. tasub hiljemalt 1. oktoobriks 2018 E. N. kasuks tagasiulatuvalt elatist perioodi eest 1. jaanuarist 2018 kuni 31. augustini 2018 summas 375 eurot; T. S. tasub alates 1. septembrist 2018 E. N. lasteaiamaksu; alates E. N. kooliminekust on pooltel õigus elatise suurust kokkuleppel muuta ning kokkuleppe mittesaavutamisel elatise suuruse muutmiseks kohtusse pöörduda. 8. Hageja taotleb väljamõistetud elatise vähendamist null euroni, kuna asjaolud on oluliselt muutunud ning lapsel on väljakujunenud XXX elukoht võrdselt mõlema vanema juures. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et kostja seaduslik esindaja maksab suurema osa lapsega seotud kuludest ning lapse kulud on tegelikkuses veelgi suuremad kui kompromissi sõlmimise ajal. 9. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Seega, elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. 10. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kompromissimäärusest ei nähtu, millised asjaolud on elatise suuruse määramisel aluseks olnud. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (vt 20. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17, p 11; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-17, p 37.1). 11. Pooled ei vaidle selle üle, et pärast Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kompromissimääruse tegemist on muutunud hageja ja kostja suhtlemise kord ning kostja viibib hageja juures oluliselt rohkem kui elatise väljamõistmise menetluse ja Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kompromissimääruse tegemise ajal. 4/9 12. Asja materjalidest nähtub, et Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX on rahuldatud V. N. avaldus XX.XX.XXXX määrusega kinnitatud suhtlemise korra muutmiseks osaliselt (tl 9-14). Viidatud kohtumääruse põhjendustest ilmneb, et XX.XX.XXXX kohtumääruse tegemise ajal käis laps E. N. lasteaias ning suhtluskord oli XX.XX.XXXX kohtumäärusega määratud selliselt, et laps viibis isa juures paarisnädalate nädavahetustel (reede õhtust esmaspäeva hommikuni) ja paaritutel nädalatel teisipäeva õhtust neljapäeva hommikuni; juulikuus viibis laps üle nädala võrdselt nii ema kui isa juures; emadepäeva veetis laps emaga ja isadepäeva isaga; 23. detsembril ja 24. detsembril 2018 oli laps isaga, 25. detsembril ja 26. detsembril emaga ning 2018. aasta aastalõpu veetis laps emaga ja järgnevatel aastatel vaheldumisi. Siit järeldub, et laps veetis elatise väljamõistmise menetluse ning Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kompromissimääruse tegemise ajal isaga maksimaalselt 10,5 päeva kuus (kui võtta aluseks viienädalane kuu ning lugeda paarisnädala reeded ja paaritu nädala teisipäevad poole päevana), välja arvatud juulikuus, kui laps viibis mõlema vanema juures võrdselt. 13. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtumäärusega muudeti XX.XX.XXXX määrusega kindlaksmääratud suhtlemise korda ja määrati kindlaks lapse E. N. suhtlemine isa V. N. järgmiselt: 2.1. Kooli ajal viibib laps isa juures paarisnädala reedest kuni paaritu nädala reede hommikuni. Isa võtab lapse reedel ema elukohast kell 15.00-16.00 ning viib lapse järgmise nädala reede hommikul kooli tundide alguseks või kontaktõppe puudumisel ema elukohta hiljemalt kell 15.00. Ema võtab reedel lapse koolist pärast õppetundide lõppemist. 2.2. Laps viibib sügisvaheaja (I koolivaheaeg) isaga ning kevadvaheajad (III, IV koolivaheaeg) emaga. 2.3. Suvevaheaja (V koolivaheaeg) viibib laps nädala kaupa vaheldumisi isa ja ema juures. Lapse üleandmine teisele vanemale toimub reedeti kell 17.00-19.00, kusjuures vanema elukohta, kelle juures laps viibib, läheb lapsele järele suhtluskorra järgi õigustatud vanem ja teatab teisele vanemale järeletulemise täpse aja vähemalt kaks tundi ette. 2.4. Paarisaastatel viibib laps jõululaupäeva ja esimese jõulupüha (24. detsembri kella 12.00-st kuni 25. detsembri kella 16.00-

1. ni)ning aastavahetuse (31. detsembri kella 12.00-st kuni 1. jaanuari kella 16.00-
2. ni)ning võidupüha ja jaanipäeva (23. juuni kella 12.00-st kuni 24. juuni kella 16.00-
3. ni)isaga ning esimese ja teise jõulupüha (25. detsembri kella 16.00-st kuni 26. detsembri kella 20.00-
4. ni)emaga. Vanema elukohta, kelle juures laps viibib, läheb lapsele järele suhtluskorra järgi õigustatud vanem, kui vanemate vahel ei lepita kokku teisiti. 2.5. Paaritutel aastatel viibib laps jõululaupäeva ja esimese jõulupüha (24. detsembri kella 12.00-st kuni 25. detsembri kella 16.00-
5. ni)ning aastavahetuse (31. detsembri kella 12.00-st kuni 1. jaanuari kella 16.00-
6. ni)ning võidupüha ja jaanipäeva (23. juuni kella 12.00-st kuni 24. juuni kella 16.00-
7. ni)emaga ning esimese ja teise jõulupüha (25. detsembri kella 16.00-st kuni 26. detsembri kella 20.00-
8. ni)isaga. Vanema elukohta, kelle juures laps viibib, läheb lapsele järele suhtluskorra järgi õigustatud vanem, kui vanemate vahel ei lepita kokku teisiti. 2.6. Isadepäeval ja isa sünnipäeval viibib laps alates kella 10.00-st ja sellele järgneva öö isaga ning emadepäeval ja ema sünnipäeval viibib laps alates kella 10.00-st ja sellele järgneva öö emaga. Kui vanema juures veedetavale tähtpäevale järgnev päev on 5/9 kontaktõppe päev, viib vanem lapse järgmise päeva hommikul õppetundide alguseks kooli, kontaktõppe puudumisel või vabal päeval aga teise vanema juurde tagasi kella 14.00-ks. 2.7. Oma sünnipäeval viibib laps alates kella 10.00-st ja sünnipäevale järgneva öö paarisaastatel emaga ning paaritutel aastatel isaga. Kui vastavalt suhtluskorrale veedab laps sünnipäevale järgneva päeva vanemaga, kelle juures ta oma sünnipäeval ei viibinud, toimub lapse üleandmine sünnipäevale järgneval päeval kell 14.00. 2.8. Vanem, kelle juures laps suhtluskorra järgselt viibib, võimaldab lapsel osaleda perekondlikel sündmustel (õdede, vendade või vanavanemate sünnipäevad; matus; pulm; suguvõsa kokkutulek), kusjuures lapse võtab ja viib tagasi vanema elukohta vanem, kellega vastav perekondlik sündmus on seotud. 2.9. Mõlemal vanemal on õigus veeta lapsega puhkus ja reisida välisriiki kaheks nädalaks järjest üks kord kalendriaastas. Vanem teavitab teist vanemat reisist ette vähemalt 14 päeva ja kooskõlastab reisi koha ja kestuse. Vanemal on õigus lapsega reisida välisriiki ka ajal, mil laps on temaga kindlaksmääratud suhtluskorra ajal. 2.10. Käesolevas suhtluskorras reguleerimata tingimuste korral ja vanemate teistsuguse kokkuleppe puudumisel võtab suhtluskorra järgi suhtlema õigustatud vanem lapse tema viibimiskohast ja toimetab tagasi lähtekohta vastavalt suhtlustingimuste algus- või lõpptähtaja saabumisele. 2.11. Juhul, kui suhtluskorra järgselt lapsega suhtlema õigustatud vanemal ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik suhtlusõigust vahetult realiseerida, pakub ta võimalust olla sel ajal lapsega esimeses järjekorras teisele vanemale. Vanemast või lapsest tulenevatel põhjustel, sh haigestumine vms, suhtluskordade ärajäämist ei asendata. 2.12. Igapäevaseid lapse elukorraldusega seotud küsimusi lahendavad vanemad sidevahendite abil. Sõltumata sellest kumma vanema juures laps parasjagu viibib, on lapsel õigus teise vanemaga telefoni või muude kommunikatsioonivahendite teel suhelda ja teine lapsevanem ei tohi lapsele seda keelata või takistada. 2.13. Vanemate vahelisel kokkuleppel võib suhtluskorras kõike muuta. Kokkulepe loetakse sõlmituks, kui selle tingimusega nõustumist on kinnitanud mõlemad vanemad kirjalikult taasesitatavas vormis, sh e-kiri, SMS vms. Pooled ei vaidle, et Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtumäärus on jõustunud ning vastab kostja tegelikule elukorraldusele. Seega oli kostjal hagiavalduse esitamise ajaks 11. jaanuariks 2022 väljakujunenud vahelduv elukoht võrdselt kummagi vanema juures, st kostja elab nädal-ja-nädal põhimõtte alusel võrdselt nii hageja kui kostja seadusliku esindaja juures. Sellega on tuvastatud, et elatise väljamõistmise menetluse ja Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kompromissimääruse tegemise ajal esinenud faktilised asjaolud (kostja tegelik elukorraldus ja suhtlemise maht isaga) on pärast kohtumääruse tegemist oluliselt muutunud. 14. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. 15. Alates 1. jaanuarist 2022 on jõustunud ka

§ 101

muudatused elatissumma suuruse arvutamisel.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel 6/9 aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Arvestades
2. aprillil 2022 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutust, on elatise baassummaks käesoleval hetkel 209,20 eurot.

§ 101

lg 4 alusel lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. 1. aprillil 2022 Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt on Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 1548 eurot.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kostja seadusliku esindaja koostatud kostja kulude ülevaatest nähtub, et lapsetoetus 60 eurot kuus laekub kostja seaduslikule esindajale (tl 62-62 pöördel). Tulenevalt

§ 101

lg-st 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega, kui vanemad kasvatavad last võrdse või ligikaudselt võrdse osa ajast, siis on alates

1. jaanuarist 2022 seadusandlikult reguleeritud, et puudub alus elatise nõudmiseks. Ka justiitsministeeriumi väljatöötatud elatiskalkulaator arvutab käesoleva vaidluse asjaoludel elatise suuruseks null eurot (vt just.ee/elatiskalkulaator/).
2. Elatise nõudmiseks on lapse jagatud elukoha puhul alus ainult siis, kui tegelik lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel seda õigustab, s.o siis, kui vaatamata lapse jagatud elukohale kannab üks vanem suuremal määral lapse kulusid.
3. Hageja väidab, et lapsel on isa juures kõik vajalik olemas ning lapsele on isa juures elades tagatud täielik ülalpidamine.

§ 101lg 6 alusel ning väljakujunenud kohtupraktika (vt nt Riigikohtu 9.

juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23) kohaselt saab eeldada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, kannab lahuselav vanem lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Kohus selgitas

1. märtsi 2022 eelistungil kostja seaduslikule esindajale, et temal tuleb tõendada, et tema teeb lapsele suuremal määral kulutusi (tl 58 pöördel).
2. Kostja on kohtule esitanud kokkuvõtte lapsega seotud kuludest ühes kuus (tl 62-62 pöördel) järgmises: telefon 19 eurot, elekter 85 eurot, vesi- ja kanalisatsioon 8 eurot, kaabeltelevisioon 54 eurot, prügivedu 10 eurot, majapidamine ja remont 23 eurot, toasoe 200 eurot, kindlustus 5 eurot, bensiin 22 eurot, kütus (gaas) 116 eurot, sõiduki hooldus 50 eurot, toiduained 180 eurot, väljas söömine 40 eurot, muu (kooli tasutud näitused, muuseumid, kino, õpetaja sünnipäev, jõulupakk) 10 eurot, meditsiinitarbed 15 eurot, sõprade sünnipäevad 40 eurot, taskuraha 40 eurot, kino 8 eurot, kontserdid 10 eurot, spordiüritused 25 eurot, riided 120 eurot, spordiklubi 50 eurot, kokku 1130 eurot. Kohus märgib, et vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures oleva lapse esmased kulud, nt söögikulud (toiduained ja väljas söömine), hügieeni- ja meditsiinitarbed. Mõlemad vanemad kannavad ka eluasemekulusid ja teisi kulusid lapse majutamiseks, sh kommunaalkulusid nagu elekter, vesi- ja kanalisatsioon, prügivedu, toasoe. Ka majapidamisele ja remondile teevad oma elukohtades kulutusi mõlemad vanemad. Sidekulud (telefon, internet) on samuti mõlemal vanemal (kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et kostjal on 7/9 hageja juures teine telefon ning arvuti). Transpordiga seotud kulud on samuti mõlemal vanemal, kusjuures arvestades, et hageja elukoht on XXX ning kostja käib koolis ja trennis XXX, võib eeldada hagejal transpordile (kütus, hooldus, kindlustus) suuremat kulu kui kostjal XXX asuvast elukohast kooli ja trenni käies. Eelnevalt loetletud kulusid kannavad mõlemad vanemad ning nende kulude kandmise nõudmine teiselt vanemalt ei ole põhjendatud, kuna vastasel korral kannaks üks vanem samu kulusid topelt. Seetõttu jätab kohus otsuse tegemisel tähelepanuta kostja esitatud Eesti Energia arve (tl 20), XXX kommunaalkulude teate (tl 23), ja kontoväljavõtted korteriga seonduvate arvete ja Eesti Energia arvete tasumise kohta (tl 93, 96). Lapsega seotud selliste püsikulude kandmine nagu kulud riietele, koolile (sh kooli tasutud näitused, muuseumid, kino, õpetaja sünnipäev, jõulupakk), treeningutele, huvialaringidele, meelelahutusele, reisidele jms ei sõltu eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on. Seega oleks vanem, kes neid kulusid kannab, õigustatud nõudma teiselt vanemalt kulutuste hüvitamist pooles ulatuses.
3. Kostja on küll väitnud, et kõiki lapse püsikulusid kannab tema, kuid kohtul puuduvad tõendid sellise seisukohaga nõustumiseks. Kostja seadusliku esindaja kontoväljavõtted (tl 65-97 pöördel) kajastavad küll kulutuste tegemist, kuid ei anna vähimatki tõenduslikku teavet selle kohta, millised kulud on lapsega seotud. Seetõttu jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata kostja seadusliku esindaja esitatud kontoväljavõtted (tl 65-92, 94-95, 97-97 pöördel). Kostja on väitnud, et kostja seaduslik esindaja kannab üksi kõik kooliga seotud kulud (kooli toiduraha, kõik kooli ekskursioonide, näituste, sünnipäevade ja õpetaja kingituste rahad jms). Kostja väide on ekslik, kuna hageja on osalenud nende kulutuste kandmises seni elatise tasumise teel (elatise tasumise kohta kontoväljavõte tl 24, 39). Samuti nähtub kohtule esitatud e-kirjast ja maksekorraldusest, et ka hageja on
4. detsembril 2021 tasunud kooli jõulupaki eest 18 eurot (tl 49-50). Koolitoit on algklassilastele tasuta ning pikapäevarühmas kostja enam ei käi (tl 58), seetõttu on asjakohatu ka kostja tõend kooli toiduraha tasumise kohta (tl 21). Kostja seaduslik esindaja on XXX XXX kostja trennitasu maksnud 2021.a oktoobris, novembris, detsembris ja 2022.a jaanuaris, kokku 190 eurot (tl 25). Samal ajal tasus hageja kostjale ka elatist. 2022.a jaanuaris ja veebruaris on kostja trennitasu maksnud hageja, kokku 150 eurot (tl 38). Kostja on esitanud kohtule ka
5. mai 2021 ja
6. juuni 2021 maksekorraldused XXX trennitasu maksmise kohta (tl 27-28), kuid jätnud tähelepanuta, et sel ajal ei olnud lapsel veel vahelduvat elukohta võrdselt mõlema vanema juures ning hageja osales kulutuste kandmises elatise tasumise kaudu. Tõendamist ei ole leidnud ka see, et ainult kostja seaduslik esindaja on teinud kulutusi lapse riietele ja jalanõudele. Hageja esitatud arvetest ja poetšekkidest nähtub, et ka hageja on paralleelselt elatise tasumisega 2021.a mais, juunis, augustis, oktoobris, novembris ostnud kostjale riideid ja jalanõusid (tl 45, 47-48, 51-53). Kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja on käinud kostjaga XX.XX.XXXX autoreisil XXX. Reisiga seotud kulutuste kandmine nähtub ka hageja kontoväljavõttelt (tl 4043). Seega, kostja on küll esitanud loetelu kulutustest, mis tema väidetavalt lapsega seoses kannab, kuid ei ole tõendanud nende kulutuste tegelikku kandmist ega asjaolu, et tema kannab kõikidest lapsega seotud kulutustest suurema osa.
7. Kohus on tuvastanud, et kostjal on hagiavalduse esitamise ajaks
8. jaanuariks 2022 väljakujunenud vahelduv elukoht võrdselt kummagi vanema juures ning mõlemad 8/9 vanemad peavad last vahetult ülal. Kostja ei ole tõendanud, et kostja seaduslik esindaja kannab kostjaga seotud kulutustest suurema osa. Eeltoodust tulenevalt kuulub V. N. hagi E. N. vastu elatise vähendamiseks rahuldamisele. Kohus leiab, et tuleb muuta Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtumäärust ning vähendada alates
9. jaanuarist 2022 Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX V. N. E. N. kasuks välja mõistetud elatist null euroni.
10. Kohus jätab asja lahendamisel tähelepanuta veel järgmised tõendid: väljavõte www.elisa.ee (tl 22), välismaksekorraldus
11. septembrist 2021 (tl 26) ja hageja kontoväljavõtted (tl 44, 46), kuna ei ole aru saada esitatud tõendi seos lapse kuludega. Menetluskulud
12. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 9/9