lg 6 sätestab, et kui seirearuande tulemustest nähtub, et liigi soodne seisund on ohus, või kui liigi arvukuse suurenemisest on tingitud oluline negatiivne mõju keskkonnale või oht inimese tervisele või varale, koostatakse LKS §-s 49 nimetatud tegevuskava.
lg 2 näeb ette, et pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimismahu kehtestab igal jahiaastal Keskkonnaamet, lähtudes
lg-s 4 nimetatud aruandest (seirearuandest) ning jahindusnõukogu ettepanekust.
lg 4 ls 1 järgi on Keskkonnaametil õigus seada lisapiiranguid ja -tingimusi, lähtudes
Seega on tegevuskava lisapiirangute ja -tingimuste seadmisel lähtekoht, kuid tegevuskava eesmärk ei ole siduvalt kindlaks määrata, mitu hundipesakonda on Eestis lubatav või vajalik. Tegevuskava on sellele seatud eesmärkide poolest käsitatav riigieelarve seaduse § 19 lg-s 3 sätestatud valdkonna arengukavana, mis ei ole ette nähtud õiguslikult siduvana. Hundi küttimismahu kehtestamise kohta antud haldusakti kohtulik kontroll hõlmab seetõttu ka kontrolli, kas tegevuskavas soovitatu on õiguspärane. Seetõttu võib kaebaja kohtuasjas esitada ka väiteid, et tegevuskava ei ole põhjendatud või on koostatud õigusvastaselt.“ Seega saab kaebaja vajadusel vaidlustada suurkiskjate iga-aastase küttimismahu määramist KeA poolt ning selle raames esitada argumente tegevuskavas toodud seisukohtade osas (mida apellatsioonikohus viidatud otsuses ka käsitles), kuid ei saa eraldiseisvalt vaidlustada haldusaktiks mitteolevat tegevuskava. Kaebus tuleb seetõttu tagastada. Kaebuse tagastamise tõttu ei ole kohtul alust käsitleda Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotlust. 4. Kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 alusel ei kuulu tagastamisele kaebuselt tasutud riigilõiv. (allkirjastatud digitaalselt) 1 https://keskkonnaamet.ee/media/728/download 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.