2-22-7173/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-7173 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M. A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood 11919806 Hageja lepinguline esindaja: C. K.; e-post XXX Kostja: M. A. , isikukood XXX, e-post XXX RESOLUTSIOON
3. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M. A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata.
4. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjale hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
5. Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6. Tartu Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M. A. võlgnevuse väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-22-7173). vastu
7. Pankrotiseaduse (PankrS) 43 lg 2 näeb mh ette, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kuulutas kohus 18.05.
8. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-6220 välja M. A. pankroti. Riigikohus on 01.03.
9. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-145-16 selgitanud, et PankrS § 43 lg 2 eesmärk on tagada võlausaldajate võrdne kohtlemine ja nõuete rahuldamine kollektiivses menetluses. Viidatud sätte alusel tuleb jätta läbi vaatamata võlgniku vastu esitatud varalised nõuded, mille võlausaldajad saavad esitada ning mis rahuldatakse võlgniku pankrotimenetluses. PankrS § 44 lg 1 järgi võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt tuleb Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt PankrS § 43 lg 3 sätestatule taastab kohus hageja avalduse alusel hagimenetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu.
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
11. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja nimetatud paragrahvi lõigetest 35 ei tulene teisiti. Kuivõrd TsMS § 168 lg 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda.
12. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtumääruses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi. Kostja ei ole menetluses kulusid kandnud, mistõttu jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
13. TsMS § 178 lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 2