AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE
Ajavahemikul XXX kuni XXX võeti sularahas kontolt välja kokku 5260 eurot. Ajutisele haldurile ei ole esitatud tõendeid, et võetud raha oleks kasutatud seoses Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) ettevõtlusega. Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete ulatuses võib Gaznet Tartu OÜ-l (likvideerimisel) olla kahjunõue T. V. vastu. Lisaks võib Gaznet Tartu OÜ-l (likvideerimisel) olla kahjunõue T. K. vastu, kuid nõude maksmapanek ei ole tõenäoliselt võimalik. T. K. suhtes on kohtutäiturite menetluses mitmeid täiteasju, nendest esimesed on algatatud XXX. aastal ja viimased XXX. aastal. 5. Arvamus selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulu Võlgniku pankroti väljakuulutamise korral on pankrotimenetluse prognoositavate kulude suurus ajutise halduri hinnangul 4274 eurot. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Menetluse raugemise vältimiseks tuleb, ajutise halduri hinnangul, pankrotimenetluse kulude katteks määrata deposiidina makstava summa suurus ja selle maksmise tähtaeg. Ajutine haldur teeb ettepaneku määrata deposiidi suuruseks 1200 eurot. 12.05.2022 määrusega määras kohus Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summas suuruseks 1200 eurot, maksmise tähtajaks 15 päeva määruse kättetoimetatuks lugemisest arvates. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole deposiidi laekumist määratud tähtajaks toimunud. KOHTU SEISUKOHT Pankrotiseaduse (
) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustuste suuruseks on 9095,17 eurot. Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid kohustuste täitmiseks. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
lõike 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku 4 maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu
lõigetes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus tegi 12.05.2022 määrusega Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtule ei ole teatatud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumisest, samuti ei ole kohtule esitatud makse tegemise kontrollimist võimaldavaid andmeid ning keegi ei ole teatanud makse tegemise kavatsusest. Kohus leiab, et kuna Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) ei ole vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu
lg 1 alusel.
lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu likvideerija T. K.. Seoses pankrotiavalduse menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, tühistab kohus 14.04.2022 määrusega pankrotiavalduse tagamiseks seatud abinõud. Kohtu seisukoht ajutise pankrotihalduri tasu osas Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116, töötasu alammäära kehtestamine, § 1 kohaselt on alates 01.01.2022.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tasu hüvitamiseks, milles palub määrata Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) ajutise halduri tasuks 840 eurot (ilma käibemaksuta). Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 10 tundi, 30 minutit, tasuga 84 eurot tunni kohta. Ajutine haldur palub mõista ajutise halduri tasu summas 1008 eurot (sh käibemaks 168 eurot) välja Gaznet Tartu OÜ-lt (likvideerimisel) ning määrata ajutise halduri tasu osaline, so summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130.80 eurot, kokku 784,80 eurot hüvitamine riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri tasu määrata FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, so büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, konto nr XXX.
lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata 5 nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Justiitsministri 01.02.2021. määrusega nr 2 kehtestatud ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 1 lg 2 kohaselt arvestatakse riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulud poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Vastavalt sama määruse §-le 2 lg 1 kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33,00 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja seadusega ja tuleb rahuldada. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 840 eurot, millele lisandub käibemaks 168 eurot, kokku 1008 eurot. Ajutise halduri tasu mõistab kohus välja võlgnikult. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul varast ei jätku ajutise halduri tasu maksmiseks ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud summas 784,80 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigivahenditest.
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu ja hüvitavad kulutused tuleb ajutise halduri taotluse alusel määrata FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, mille kaudu haldur tegutses. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas
lõike 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lõike 1 punkti 122 kohaselt on pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. TsMS § 172 lõike 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lõike 2 esimene lause sätestab, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.