← Eesti

2-21-5458/23

Obsah (6)§ 102§ 120§ 97§ 99§ 100§ 101

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-5458 Otsuse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2021, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi A.A., B.B. ja C.C. hagi D.D. vastu e

§ 102lg 2, kuna kostja peab andma ülalpidamist kolmele lapsele.

Kostja palub välja mõista kostjalt iga hageja kasuks elatis summas 150 eurot kuus alates hagi esitamise momendist kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja palus elatise väljamõistmisel võtta arvesse hagejate esindaja poolt saadavat peretoetust kogusummas 520 eurot kuus. Kostja palub määrata, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu

  1. kuupäevaks J.X. arvelduskontole (kuna kostja töötasu laekub kuu alguses). (k. 1, tl. 36-83) HAGEJATE SEISUKOHT
  2. Hagejate esindaja esitas 17.11.2021 seisukoha kostja vastusele, milles osaliselt ei nõustunud kostja vastuväidetega: • Kostja poolt lastele sõlmitud kindlustusleping – alates 2021.a aprillist on leping sõlmitud hagejate ema poolt ja ema kannab sellega seotud kulud; • Sõiduauto – antud sõiduk on kostja kasutuses ning ei lapsed ega laste ema sõidukit ei kasuta, seega ei oma sõidukiga seotud kulud seost elatise vaidlusega; • Hagejate emale ostetud telefon oli kostja poolt tehtud kingitusena sünnipäevaks, seega ei oma telefoniga seotud kulud seost elatise vaidlusega; • Esindaja nõustus peretoetuste saamisega summas 520 eurot kuus, samuti kostja väitega tema töötasu osas. • Elukoha osas – hagejate ema pakkus kostjale nende ühist korterit, kuid kostja keeldus selleks. Samuti võib kostja elamispinda paluda omavalitsusest. • Kostja osalemine laste ülalpidamises, sõit arsti juurde Tartu, jne - arsti juures Tallinnas käis lapsega hagejate ema, samuti mujal arstide juures. Viimane kord võttis kostja C.i 21.06.2021, 8-ks tunniks, selle aja oli laps vanaema ja vanaisa juures. Rohkem ei ole kostja lastega kokku saanud. • Alates augustist on laste ema sissetulek ainult 800 eurot kuus, kuna laste isa keeldus nendega olemast ning neid ei olnud kellegagi jätta. 4 • Eripedagoogi tasu on tõendamata: A. käib eripedagoogi (eesti keel) juures üks kord nädalas, tund 10 eurot. C. käib 3x1,5 tundi, samuti eesti keel, 10 eurot tund. kuni 2021.a. juunini käis B. algklasside õpetaja juures 2 tundi nädalad 7,50 eurot tunnis. Praegu ei käi, kuna puuduvad rahalised vahendid. • Prillide osas – C. prillid läksid katki ja tuli osta uued, A. nägemine on muutnud halvenemise suunas. • Eluasemekulud 600 eurot – antud kulu moodustavad maksed ühistule, kulutused sidele, internetile, telervisioonikanalitele, samuti eluruumi laenu tagasimaksed ja korteri kindlustuse maksed. • Kulutused toidule 900 eurot – kulud on põhjendatud, kuna 5 euro eest last normaalselt ära ei toida, arvestatud on 10 eurot päeva kohta. • Kütusekulud 100 eurot – ohutuse mõttes ja lähtudes laste tervisest on põhjendatud vedada lapsi autoga (sõidud poodi, arstide juurde, kooli, repetiitorite juurde) – seega on kulu põhjendatud. • Kulutused riietele – 300 eurot kuus ühe lapse kohta 3 kuu tagant ei ole põhjendatud – kõik lapsed on erineva kehaehitusega ja erinevad, oma riided ja jalanõud kannavad ise ära. Kulude arvestus on lisatud. • Kulutused koolitarvetele 450 eurot ühe lapse kohta ei ole põhjendatud, põhjendatud on 100 eurot lapse kohta, mis hüvitatakse kostja tööandja poolt - hagejate esindaja sellega ei nõutus, tema poolt märgitud kulu on põhjendatud. • Kulutused sünnipäevale 200 eurot ei ole põhjendatud, põhjendatud on 50 eurot – tegelikud kulutused moodustasid isegi rohkem, kokku 334 eurot. Hagejate ema on sõlminud lastele õnnetusjuhtumikindlustuse – 15,26 eurot kuus, elukindlustuse 25 eurot kuus ja hambaravikindlustuse 58,88 eurot kuus. Hagejate esindaja palus hagi rahuldada hagiavalduses toodud ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. (kd 2, tl 3-126) KOHTUISTUNG
  3. 22.11.2021 kohtuistungil esitas kostja esindaja kostja pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et kostja maksab igakuiselt elatist summas 480 eurot kuus, septembris maksis täiendavalt 240 eurot (kostja tööandja toetus lastele). Kostja märkis, et kontolt puuduvad andmed novembrikuu kohta, kuid ka novembri kuus eest on elatis tasutud. Hagejate lepinguline esindaja jäi hagis esitatud nõude juurde. Esindaja märkis, et nad esitasid tõendid kulude kohta, tuleb kusagil 700 eurot lapse kohta. Aastas tuli A. kohta 8691 eurot, iga lapse kohta on eraldi arvestus. B. kohta 7735 eurot aastas, C. kohta 9124 eurot. Nad on erineva vanusega, neil on ka puuded, kõik on kirja pandud, välja toodud, tõendid esitatud. Soovivad elatis alates hagi esitamisest. Esindaja märkis, et vabatahtlik tasumine ei anna võimalust tasuda vähem, see ei ole elatise vähendamise aluseks. Ema on kindlustuse teinud, selle kohta on esitatud tõend, kas isa teeb kindlustust või mitte, ei puutu asjasse. Milline seadus lõpuks tuleb seda ei tea, sellele viidata pole asjakohane. Hinnad pidevalt tõusevad. Et ei lubata kokku saada, see ei vasta tegelikkusele ja on eraldi vaidlus, see ei puuduta elatise nõudeid. Kõik kostja vastuväited ei ole kohased ja hagejad jäävad oma väidete juurde. Laste sünnipäevadega seotud kulutused peavad kandma mõlemad pooled, see on loomulik, et seal käivad sõbrad ja sugulased. Mis puudutab toitlustamist, siis hagejad pole selle vastuväitega nõus, enamjagu ei saa koolis käia, vaid peab kodus olema. Lapsed on eas, kus nad kasvavad. 5 eurot päevas toiduraha on väga vähe, süüa tuleb enamasti 4 korda ja igat asja lapsele ei osta. Lastel on puuded ja nendega tuleb arvestada. 10 eurot ei ole palju. Laste ema sai kätte pensioniosakud ja vanemad aitavad ka. Kui vaadata Maksuameti tõendit, emal oli võimalus töötada teise koha peal, praegu tal seda võimalust ei ole enam. Hagejate esindaja on 5 nõus, et kohus võtab arvesse kostja poolt elatisena tasutud summasid. Kompromissina pakub hagejate esindaja 250 eurot kuus lapse kohta. Kostja lepinguline esindaja märkis, et kulutused pole tõendatud ja kostja neid ei tunnista, kostja ja hagejate ema elasid pikka aega koos, neil olid umbes samad sissetulekud ja neil puudusid näiteks mingid alused kuskilt raha võtta laste ülalpidamiseks. Laste vajadused said kaetud vanemate sissetulekutega, isegi 2 aastat tagasi perekond otsustas võtta uue sõiduki perele ja maksta 450 eurot liisingut igakuiselt. Isal ei lasta lastega suhelda ja kokku saada. Peamised vastuväited on seotud sellega, et kostjal on 3 last. Perekonnaseaduse § 102 lg 1 ja § 101 lg 1 tulenevalt kostjal on alus ja mõjuv põhjus, et tasuda elatist lapsele väiksemas ulatuses, kui seaduses sätestatud. Kui lapsed elavad koos, siis igale järgnevale lapsele kulutus peab olema väiksem, kui vanemale lapsele. Kostja vabatahtlikult osaleb laste ülalpidamises. Käesoleva ajani kostja maksab kindlustust, ta maksab igakuiselt 20,47 eurot laste tervisekindlustuslepingu alusel. Nad arutasid kostjaga kompromissi, kostja on nõus tasuma alates detsembrist elatist summas 180 eurot kuus lapse kohta. Hagejate esindaja pakkumisega 250 eurot kuus nõus ei ole. Laste ema saab küllalti suurt toetust riigilt ja esindaja palub toetuste suurust arvestada arvestuse tegemisel. Igal kuul saab laste ema 520 eurot riigilt laste vajaduste rahuldamiseks. Esindaja ei ole nõus sellega, et lapse toidule kulub 10 eurot päevas, neil on võimalus süüa ka koolis. Kohus määras, et kohtulahend tehakse teatavaks 06.12.
  4. (kd 2, tl 127-131) 06.12.2021 teatas kohus menetlusosalistele, et seoses kohtuniku töökoormusega tehakse kohtulahend teatavaks 09.12.2021 (kd 2, tl 132) KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

§ 120

lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Hagile lisatud sünnitunnistustest ja sünni tõendist (kd 1, tl 16-18) nähtub, et J.J. (endine X) on alaealiste laste ema, seega on J.J. oma alaealiste laste seaduslikuks esindajaks. D.D. on alaealiste A.A., B.B. ja C.C. isa.

  1. Hagejate seaduslik esindaja J.J. palus kostjalt välja mõista elatise 292 eurot kuus lapse kohta, kokku 876 eurot, kuid mitte vähem kui seadusega ettenähtud miinimummäär, kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejate esindaja arvestuse kohaselt kulub ühele lapsele kuus ca 700 eurot, so ca 2100 eurot kolme lapse peale. Hagejate esindaja esitas kohtule laste kulude kalkulatsiooni, mille kohaselt on alaealiste laste kulutused alljärgnevad: • A., sündinud xx.xx.xxxx (11-aastane) - kulutused kokku 8 691 eurot aastas, seega ca 724,24 eurot kuus. Kulutused on jaotatud hooaegade kaupa, so suvi - 446 eurot, sügis – 646 eurot, talv – 761 eurot, kevad – 636 eurot, koolitarbed 1162 eurot ja muud kulud (Tele2, vitamiinid, söögikulud /kodus/, taskuraha, ravimid, sõidukulud, voodipesu, saunalina, rätikud, šampoon, seebid, hambapasta, hambaharjad, WC-paber, pesupulber) – 5020 eurot, kokku 8 691 eurot. (kd 2, tl 30-32) • B., sündinud xx.xx.xxxx (9-aastane) - kulutused kokku 7 735 eurot aastas, seega ca 644,58 eurot kuus. Kulutused on jaotatud hooaegade kaupa, so suvi - 396 eurot, sügis – 658 eurot, talv – 781 eurot, kevad – 546 eurot, koolitarbed 614 eurot ja muud kulud (Tele2, vitamiinid, söögikulud /kodus/, taskuraha, ravimid, sõidukulud, voodipesu, saunalina, 6 rätikud, šampoon, seebid, hambapasta, hambaharjad, WC-paber, pesupulber) – 4 740 eurot, kokku 7 735 eurot. (kd 2, tl 33-35) • C., sündinud xx.xx.xxxx (15-aastane) - kulutused kokku 9 124 eurot aastas, seega ca 760,33 eurot kuus. Kulutused on jaotatud hooaegade kaupa, so suvi - 526 eurot, sügis – 658 eurot, talv – 736 eurot, kevad – 646 eurot, koolitarbed 1618 eurot ja muud kulud (Tele2, vitamiinid, söögikulud /kodus/, taskuraha, ravimid, sõidukulud, voodipesu, saunalina, rätikud, šampoon, seebid, hambapasta, hambaharjad, WC-paber, pesupulber) – 4940 eurot, kokku 9 124 eurot. (kd 2, tl 36-38) Kokku moodustavad hagejate kulude kalkulatsioonis esitatud kulud vähemalt 25 820 eurot (antud kulude hulka ei ole arvestatud sünnipäevadega seotud kulusid ja korteromandiga seotud kulusid, va Tele2 kulud), so vähemalt 717,22 eurot lapse kohta kuus (25 820/3=8 606,67/12=717,22). Eraldi on hagejate esindaja märkinud sünnipäevade kuluna 200 eurot lapse kohta, seega kokku 600 eurot aastas ja korteriga seotud kulud kokku ca 600 eurot kuus. Korteri ja kommunaalteenuste arvestuste tabeli (kd 2, tl 20-21) kohaselt moodustavad korteri ja teenuste kasutamisega seotud kulud ühes kuus keskmiselt mitte 600 eurot, nagu hagejate esindaja esmases hagis märkis, vaid 444,46 eurot (elektrienergia, korteriühistu, soojus, kodulaen, Saku Läte, TV, internet, G4S, Tele2, Microsoft360, korteri kindlustus). Antud summa on ligilähedasem sellele summale, millega kostja nõustus (300 eurot kuus). Hagejate esindaja esitas kulude tõenduseks arved, kindlustuslepingud, sünnipäevamenüü, korteri ja kommunaalteenuste arvestuste tabeli. (kd. tl 10-12, 15-16, 17-19, 20-21, 22-23, 24-126) Kohus leiab, et antud kulusid (va sünnipäevamenüü) võib lugeda mõistlikeks kuludeks, kuigi näiteks teleteenuste ja TV-ning internetiteenuse osas on võimalus valida odavam pakett, samuti ei ole mitte kõik teenused seotud lastega (näiteks täiskasvanute paketi teenus teleteenuste paketis).
  2. Kohus tutvus põhjalikult hagejate esindaja poolt esitatud kulude nimekirjadega ja tuvastas, et mõningate kulude mahud on ebamõistlikult suured ja põhjendamatud (kohus toob välja ainult suuremad kulud, mis tekitavad kahtlusi nii koguse kui ka maksumuse osas): • Igale hagejale ostetakse aasta jooksul 35 T-särki (10 suveks, 10 sügiseks, 5 talveks, 10 kevadeks). T-särkide keskmine hing on 12 eurot (ainult B. suve T-särkide hind on 5 eurot tükk). Kokku kulutab hagejate esindajal 3 lapse T-särkidele aastas 1 190 eurot (sh C.le 420 eurot, B.le 350 eurot ja A.le 420 eurot). Kohus ei saa kuidagi nõustuda sellega, et tegemist on 1) vajaliku kogusega ja 2) vajaliku kuluga selleks põhjendatud summas. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist liigselt ülepaisutatud kuluga nii T-särkide koguse kui ka maksumuse osas (kohus ei saa pidada mõistlikuks koguseks 36 T-särki lapse kohta aastas, samuti on võimalik neid soetada märksa odavamalt, kui 12 eurot tükk). • Igale hagejale ostetakse aasta jooksul 16-24 paari koduseid pükse/lühikesi pükse (C.le 24 paari hinnaga 15 eurot paar, kokku summas 360 eurot; B.le 18 paari, hinnaga 10 ja 15 eurot paar, kokku summas 210 eurot; A.le 16 paari, hinnaga 15 ja 20 eurot paar, kokku summas 300 eurot). Kokku kulutab hagejate esindaja 3 lapse kodustele pükstele/lühikestele pükstele aastas 870 eurot. Kohus ei saa kuidagi nõustuda sellega, et tegemist on 1) vajaliku kogusega ja 2) vajaliku kuluga selleks põhjendatud summas. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist liigselt ülepaisutatud kuluga nii koduste pükste/lühikeste pükste koguse kui ka maksumuse osas (kohus ei saa pidada mõistlikuks koguseks keskmiselt 20 paari koduseid pükse lapse kohta aastas, samuti on võimalik neid soetada märksa odavamalt, kui 15-20 eurot tükk). • Igale hagejale ostetakse kooli tarbeks spordikostuüümid maksumusega 120 eurot kostüüm, kokku kulutab hagejate esindaja 3 lapse spordikostüümidele aastas 360 eurot. Kohtul on kahtlus kostüümide maksumuse põhjendatuses, hagejate esindaja ei ole millegagi põhjendanud niivõrd kallihinnaliste kostüümide ostmise vajadust, kohus ei leia, et näiteks 9- ja11-aastased lapsed vajavad sportimiseks just nimeliselt sellise hinnaga esemeid, seega leiab kohus, et antud kulu on ebamõistlikult suur. 7 • Igale hagejale ostetakse aasta jooksul 6-8 kapuutsiga dressipluusi, maksumusega 20 ja 25 eurot tükk. Kokku kulutab hagejate esindaja 3 lapse kapuutsiga dressipluusidele aastas 545 eurot (sh C.le 200 eurot, B.le 145 eurot ja A.le 200 eurot). Kohus ei pea kulutusi mõistlikuks ei koguse ega ka maksumuse osas ja ei hakka üle kordama juba eelnevalt väljendatud seisukohti. • Kohus ei saa nõustuda ka hagejate esindaja poolt märgitud üleriiete kogusega ja maksumusega/vajadusega, kohus ei pea mõistlikuks soetada lapsele, kes kasvab, näiteks talvejopet hinnaga 150 või 200 eurot jope. Samuti jääb ebaselgeks, miks peab eraldi soetama sügisjope ja kevadjope - milles on nende sisuline erinevus ning miks ei või kanda ühte jopet nii kevadel kui sügisel? Ning miks ei või suuremale/vanemale lapsele väikseks jäänud jopet kanda noorem/väiksem laps? Jope puhul ei ole tegemist kiiresti kuluva riideesemega, mida saab kanda ainult üks laps. Kokku kulutab hagejate esindaja 3 lapse üleriietele (kevadjoped, sügisjoped, parkad, talvejoped) aastas 1 085 eurot (sh C.le 375 eurot, B.le 385 eurot ja A.le 325 eurot). Kohus ei pea kulutusi mõistlikuks ei koguse ega ka maksumuse osas ja ei hakka üle kordama juba eelnevalt väljendatud seisukohti. • Kohus ei saa nõustuda lastele kuluva toidurahaga, so 10 eurot päevas iga lapse kohta, kolme lapse kohta 30 eurot päev – kogus on seisukohal, et mitmele lapsele korraga toitu valmistades on võimalik toime tulla väiksema summaga, kui 10 eurot päev ja see ei tähenda, et ostma peaks halvema kvaliteediga tooteid. 30 euroga võib toitu valmistada kogu perele, sh täiskasvanutele. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et osaliselt on laste toit kaetud koolitoiduga ning lapsed ei viibi kogu aeg kodus. Hagejate esindaja on pidevalt viidanud laste puuetele, millega tuleb arvestada lastele toidu ostmisel/valmistamisel. Samas ei ole hagejate esindaja esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, et lapsed omavad puuet ning millega puuded on seotud (allergilisus, jne, mis tingiks erilise toidu valiku, vms). Hagejate esindajal oli võimalus esitada kohtule puuet tõendavad meditsiinidokumendid, hagejate esindaja ei ole seda teinud (prillide olemasolu ei too endaga kaasa eritoitumise vajadust). Seega nõustub kohus kostjaga, et tegelik toidukulu ühele lapsele võib olla keskmiselt 5 eurot päevas. • Taskuraha igale lapsele 10 eurot nädalas, kokku 520 eurot aastas lapse kohta, seega kolme lapse kohta 1560 eurot aastas. Kohus selgitab, et antud kulu on täies ulatuses põhjendamatu, kuna taskuraha puhul ei ole tegemist sellise kululiigiga, mille peab tagama elatise tasumisega. Taskuraha andmine on siiski isiku enda vabatahtlik otsustus, mitte kohustus ning antud summa ulatuses on hagejate nõue täies ulatuses põhjendamata. • Kohtul on kahtlus ka „sõidud teise linna“ kulude, kogusummas 700 eurot (300+200+200) põhjendatuse osas, kuna hagejate esindaja ei ole tõendanud antud kulud vajalikkust nimetatud määral. Hagejate esindaja on esitanud dokumendi ainult 1 Tallinnase toimunud sõidu kohta, muid dokumente, mis kinnitaksid sõitude vajadust sellises ulatuses, ei ole hagejate esindaja esitanud. Kohus ei leia, et kostja peaks hüvitama näiteks poeskäimistega ja/või kooliskäimisega, repetiitorite juurde sõiduga seotud kulud (hagejate esindaja ei ole esitanud dokumente selle kohta, et lapsed õpiksid teises linnas, mis tooks kaasa transpordi kasutamise vajaduse). Seega leiab kohus, et antud kulu on vähemalt osaliselt põhjendamata. • Hagejate esindaja kulutab/kulutas 2 lapse repetiitoritele aastas kokku 1088 eurot (288 ja 800). Hagejate esindaja ei ole lisanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et lapsed repetiitorite juures käivad (arved, repetiitorite kinnituskirjad, jne), seega puudub kohtul võimalus anda hinnang antud kulude põhjendatusele nimetatud ulatuses. Kostja on antud kuluga nõustunud osaliselt, kinnitades, et lapsed käivad repetiitorite juures. Seega võib antud kulu olla põhjendatud osaliselt. • Sünnipäevade kulu 200 eurot lapse kohta aastas, kokku 600 eurot (hagejate esindaja märkis antud kulu eraldi). Hagejate esindaja väitel oli kulu isegi suurem, kokku 334 eurot ühe sünnipäeva kohta. Kohus tutvus põhjalikult hagejate esindaja poolt esitatud menüüga 8 (kd 2, tl 22-23) ning leiab, et antud menüü on sobilik pigem täiskasvanute sünnipäevalauaks, kui lapsele. Antud menüü puhul ei ole tegemist laste sünnipäevamenüüga. esindaja ei ole ka esitanud andmeid selle kohta, et lapse/laste sünnipäeval oleks osalenud kostja ja kostjapoolsed sugulased, seega ei ole põhjendatud nõuda antud kulu hüvitamist kostjalt, vähemalt mitte taotletud ulatuses. Kohus nõustub kostjaga, et antud kulu on ebamõistlikult suur, kostja luges mõistlikuks kuluks 50 eurot.
  3. Kostja elatise nõudega hagejate poolt nõutud ulatuses ei nõustunud, nõustudes hagile esitatud vastuses elatisega summas 150 eurot kuus lapse kohta (nagu ta on maksnud). 22.11.2021 kohtuistungil nõustus kostja summaga 180 eurot kuus lapse kohta, alates detsembrist
  4. Kostja väitel osaleb ta ka muul viisil laste ülalpidamises. Lisaks sellele kannab kostja kulutusi seoses sõiduki liisinguga, telefonide järelmaksuga, kaskokindlustusega, samuti oli kostjal tehtud lastele elukindlustus, seoses millega maksab kostja igakuiselt 20,47 eurot kuus. (kd 1, tl 50-68) Kostja esitas Töölepingu nr 669 muutmise, millest nähtub, et kostjale makstakse põhitöötasu 1 455 eurot kuus. KKT palgatõendi kohaselt moodustab kostja keskmine brutotulu 1 918,94 eurot ning netotulu 1 491,91 eurot (kd 1, tl 70,71-83) Kostja esitas Sotsiaalkindlustusameti 27.04.2021 vastuse, millest nähtub, et hagejate seaduslikule esindajale J.X.le makstakse igakuiselt lapsetoetusi kogusummas 220 eurot (60+60+100) ja lasterikka pere toetust 300 eurot, kokku 520 eurot (k 1, tl 69).
  5. Vastavalt Perekonnaseaduse (

) § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Vastavalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg 2).

12.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1 ja 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (

§ 101lg 1 ja 2).

Kuupalga alammäär

  1. aastal moodustab 584 eurot ning elatise miinimummäär 292 eurot.
  2. Riigikohus on 09.06.2017 lahendi nr. 3-2-1-35-17 punktis 21.4 jõudnud seisukohale, et „Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt ka Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta

§ 102

lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (vt ka Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11). Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Nt kui sissetulek on 600 eurot kuus, lapse vajadused 300 eurot ja vanemal 450 eurot kuus, tuleks 600 eurot jagada samas proportsioonis.“ Punktis 30 märgib kohus, et „Riigikohus on ka varem juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise 9 maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu
  3. märtsi
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Miinimumelatis ei täida oma eesmärki, kui paljudel, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku (vt Riigikohtu
  5. märtsi
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Seadusandja peaks kaaluma miinimumelatise vähendamist, veel parem uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist, mis arvestaks muu hulgas ka kooselavate ülalpeetavate mastaabisäästu ning näeks ette vanemale enda ülalpidamiseks kätte jääma pidava sissetuleku (vt ka RAKE
  7. a uuring).“ 14.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 12.10.2021 teostas kohus päringud Maksu- ja Tolliametile J.X.i ja D.D. kohta. Maksu- ja Tolliameti 13.10.2021 vastuste kohaselt moodustas hagejate seadusliku esindaja J.X.i neto-sissetulek ajavahemikul 01.10.2020-30.09.2021 kokku 22 074,14 eurot, so 1 839,51 eurot kuus (antud tulu sisse kuulub ka Pensionikeskuse poolt tehtud neto-väljamakse summas 9 298,92 eurot, kd 1, tl 94-96). Kui hagejate esindaja neto-tulust 22 074,14 eurot arvestada maha pensionikeskusest saadud raha summas 9 298,92 eurot, siis moodustab hagejate seadusliku esindaja aastatulu 12 775,22 eurot, so 1064,60 eurot kuus. Kostja D.D. neto-sissetulek ajavahemikul 01.10.2020-30.09.2021 moodustas kokku 21 121,48 eurot, so 1 760,12 eurot kuus. (kd 1, tl 97-99) Sotsiaalkindlustusameti 27.04.2021 vastusest nähtub, et hagejate seaduslikule esindajale J.X.le makstakse igakuiselt lapsetoetusi kogusummas 220 eurot (60+60+100) ja lasterikka pere toetust 300 eurot, kokku 520 eurot. Kostja palub elatise määramisel arvestada, et osa hagejate kulusid on kaetud peretoetustega.

  1. Hagejate esindaja neto-töötasu on tema väidete kohaselt 1000 eurot kuus (mis leiab kinnitust ka maksuameti tõendiga), alates augustist 2021.a. aga 800 eurot kuus (kuni augustini 2021 oli lisateenistuse võimalus ning hagejate esindaja bruto-töötasu moodustas ca 1500 – 1600 eurot kuus). Antud summale lisandub peretoetus summas 520 eurot kuus. Kui lisada siia kostja poolt senini tasutud elatis summas 450 eurot kuus, moodustas hagejate esindaja neto-sissetulek ca 1970 eurot, alates augustist 2021 aga 1 770 eurot kuus (800+520+450, laste minimaalsed kulud, nagu eespool märgitud, moodustavad aga ca 2 151,66 eurot kuus, 3x717,22 eurot). Ülaltoodust tulenevalt kerkib esile küsimus, et kuidas on hagejate seaduslikul esindajal võimalik igakuiselt kulutada ainult laste ülalpidamiseks rohkem, kui on tema enda tegelik/väidetav sissetulek? Antud asjaolu annab veelkord kinnitust selle kohta, et hagejate seadusliku esindaja 10 poolt esitatud kalkulatsioonides äranäidatud kulutused on ebamõistlikult suured. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt peavad vanemad andma lastele elatist võrdses ulatuses, seega, kui hagejate esindaja nõuab kostjalt elatist summas 292 eurot lapse koht kuus, kokku 876 eurot, siis peab ta ka ise tagama nimetatud summa (siin ei arvestata peretoetusega). Kui lähtuda hagejate esindaja praegusest neto-töötasust 800 eurot kuus, siis on selge, et hagejate seaduslik esindaja ei ole võimeline andma lastele ülalpidamist summas 876 eurot kuus. Kui jagada hagejate seadusliku esindaja sissetulek 800 eurot hagejate ja nende esindaja vahel, siis maksimum elatise summa, mida hagejate seaduslik esindaja saaks enda töötasust võimaldada, on 200 eurot lapse kohta kuus (800/4=200).
  2. Kohus teostas päringud X-tee kaudu kostja varalise seisundi kohta ning tuvastas, et sõidukeid hagejate seaduslikule esindajale ja kostjale ei kuulu. Kostja D.D. on kantud registrisse I.D.le kuuluva sõiduki Volkswagen Golf, reg.märgiga XXXXXX kasutajana. Maanetameti Liiklusregistrist ei nähtu, et kostja oleks tema pool liisingusse võetud sõiduki Škoda Kodiaq kasutaja, seega eeldab kohus, et kostja ei kanna enam nimetatud sõiduki liisimise ja kindlustusega seotud kulutusi. Kinnisvarast kuulub hagejate seaduslikule esindajale ja kostjale ühisomandina korteriomand asukohaga xxx, xxx vald, kus hagejate seaduslik esindaja koos hagejatega elab. Seega puudub kostjal vara, mida elatise katteks realiseerida.
  3. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et esinevad alused

§ 102

lg 2 kohaldamiseks ja elatise väljamõistmiseks alla seadusega ettenähtud alammäära. Kohus võtab arvesse, et kostja peab tasuma elatist kolmele lapsele. Kostja poolt kantavate täiendavate kulude osas peab kohus vajalikuks selgitada, et ainuüksi kulude (liisingud, järelmaksud, kindlustused) olemasolu ei anna iseenesest alust elatise summa vähendamiseks. Seaduse ei keela kostjal anda lastele lisaks elatisele ka täiendavat ülalpidamist. Kohus võtab arvesse ka seda, et hagejate esindaja saab peretoetust kogusummas 520 eurot ning seega on hagejate vajalikud, põhjendatud vajadused osaliselt kaetud peretoetustega (iga lapse kohta ca 173,33 eurot). Kuna hagejate seaduslik esindaja saaks enda töötasust lähtuvalt anda hagejatele elatist summas 200 eurot kuus lapse kohta, siis, lähtudes sellest, et vanemad peavad andma ülalpidamist võrdses ulatuses, on põhjendatud välja mõista kostjalt elatis laste ülalpidamiseks summas 200 eurot kuus lapse kohta, so kokku 600 eurot.

  1. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et on põhjendatud mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis 200 eurot kuus ühe lapse kohta, kokku 600 eurot kuus. Elatis kuulub maksmisele mitte alates detsembrist 2021, vaid alates hagi esitamisest. Kohus leiab, et kostja on võimeline enda sissetulekust maksma elatist kogusummas 600 eurot kuus, so 200 eurot kuus lapse kohta. Kohus, määrates kindlaks elatise tasumise kuupäeva, lähtub kostja taotlusest ja määrab elatise maksmise kuupäevaks mitte hiljem, kui jooksva kuu 10- kuupäev (kuna töötasu laekub kuu alguses). Kohus mõistab kostjalt D.D.lt elatise välja alljärgnevalt: • Hageja C.C. ülalpidamiseks alates 07.04.2021 summas 200 eurot kuus kuni C.C. (sündinud xx.xx.xxxx) täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx.a. • Hageja B.B. ülalpidamiseks alates 07.04.2021 summas 200 eurot kuus kuni B.B. (sündinud xx.xx.xxxx) täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx.a. • Hageja A.A. ülalpidamiseks alates 07.04.2021 summas eurot kuus kuni A.A. (sündinud xx.xx.xxxx) täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx.a. Elatis tuleb kanda iga jooksva kuu 10-ks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja J.J. (endine X) arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank, selgitusega „elatis laste A.A., B.B. ja C.C. ülalpidamiseks“. 11 Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja D.D. poolt alates hagi esitamisest summasid. elatisena tasutud
  2. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejatel on võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Menetluskulude jaotus
  3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus rahuldab käesoleva hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolt endi kanda.
  4. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kuna kostja ei ole oma varasid/sissetulekut varjanud, siis puudub alus TsMS § 164 lõike 3 kohaldamiseks. Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.
  5. Kuna hagejad ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud TsMS § 163 lg 1, § 164 lg alusel poolte endi kanda. Helgi Vinni Kohtunik /digitaalallkiri/ Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 18.05.
  6. a otsusega nr 2-21-
  7. 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.