) § 133 lg 1, § 134 lg 4 p 7 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 1 ja märgib, et esmane vastutus inimväärse äraelamise kindlustamise ees lasub isikul endal. Avalik võim toetab inimest, kui ta inimväärse elu kindlustamisega toime ei tule. Isikul ei peaks olema õigust sotsiaalabile, kui ta suudab end aidata oma tööpanuse, sissetulekute või varaga või kui tal on võimalik saada toetust perekonnalt või tuttavatelt. 7.3 2021 augustikuus olid kaebaja pere sissetulekud kokku 838,84 eurot: X Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud pension 451,49 eurot ning Y Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud peretoetus 120 eurot ja Eesti Töötukassa poolt makstud töövõimetoetus 267,35 eurot.
lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt ei arvatud kaebaja pere sissetulekute hulka tema perele Tallinna Linnavolikogu 29.11.2012 määruse nr 27 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ alusel väljamakstud perekonna sissetulekust sõltuvaid toetusi kogusummas 97 eurot ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud sotsiaaltoetust summas 53,44 eurot. 7.4 Septembrikuus kuulusid kaebaja perel tasumisele eluasemekulud summas 622,61 eurot, mille moodustas üüritasu summas 500 eurot ja korteriarve, sh elektrikulu, summas 122,61 eurot. Vastavalt
lg-le 5 saab toimetulekutoetuse arvestamisel eluasemekulusid arvesse võtta 469,49 eurot. Tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 28.05.2015 määruse nr 9 „Toimetulekutoetuse määramiseks eluruumi alaliste kulude piirmäärad“ § 1 p-st 1 võetakse Tallinna linna haldusterritooriumil toimetulekutoetuse määramisel üle 33 m2 üldpinnaga eluruumi korral üüri arvesse kuni 6,40 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus. Kaebaja eluruumi üldpind on 54,2 m2 ja seega saab toimetulekutoetuse arvestamisel üüri arvesse võtta 346,88 eurot. Kui kaebaja pere augustikuu sissetulekust 838,84 eurot arvestada maha kehtestatud piirmääradele vastavad eluasemekulud 469,49 eurot ning kahe lapsega neljaliikmelise pere toimetulekupiir 630 eurot, siis oleks võimaliku määratava toimetulekutoetuse summa 260,65 eurot. Samas nähtus kaebaja esitatud pangakontode väljavõtetest, et seisuga 31.08.2021 oli 3 tema pere kontode lõppsaldo kokku 1649,30 eurot. Pärast eluasemekulude tasumist jäi kaebaja perele esmavajaduste rahuldamiseks veel 1027,09 eurot, mis ületab kahe alaealise lapsega neljaliikmelise pere toimetuleku piiri 397,09 euroga. 7.5 Lisaks toimetulekutoetusele taotles kaebaja pere 2021 septembrikuus ja Tallinna linna eelarvest makstavaid sissetulekust sõltuvaid toetusi, mille eesmärk on linnaelanike toimetulekuraskuste leevendamine. Tulenevalt kaebaja taotlusest ja kuludokumentidest määrati kaebaja perele sissetulekust sõltuvat toetust: X 10 eurot, Y 10 eurot; Z 25 eurot ja Q 26 eurot, st kogusummas 71 eurot. See on samuti rahaline abi, mida sai kasutada pere ülalpidamiseks ja esmavajaduste rahuldamiseks. Septembris eraldati kaebaja perele ka Euroopa Liidu toiduabi. Saadud abi vähendas sellel kuul kaebaja pere kulutusi toidule ning võimaldas kasutada rahalisi vahendeid muudeks vajadusteks. 7.6 Kaebaja väide, mille kohaselt pärinesid säästud üksnes hüvitistest, mitte muudest kõrvaltuludest kinnitab, et kui perel on võimalik raha kogumiseks kõrvale panna, siis ei ole tegemist sellise abivajadusega, mis nõuaks avaliku võimu toetust toimetulekutoetuse näol ning näitab, et pere suudab hakkama saada. Ka säästusid saab ja peab pere esmavajaduste katmiseks kasutama. Toimetulekutoetus on viimane abimeede. Ettenägematuteks olukordadeks on ette nähtud kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad ühekordsed toetused. Seda võimalust on kaebaja pere ka regulaarselt kasutanud. 7.7 Võttes arvesse kaebaja pere pangakontodel olevaid rahalisi vahendeid kogusummas 1649,30 eurot ja Tallinna eelarvest eraldatud sissetulekust sõltuvaid toetusi, Euroopa Liidu toiduabi, kaebaja pere oskust oma sissetulekutest raha koguda, iseseisvat majandamise oskust ning teadlikkust kohaliku omavalitsuse poolsetest sotsiaalabi võimalustest, mida pere regulaarselt ka kasutanud on, ei ole 2021 septembri kuu eest kaebaja perele toimetulekutoetuse määramine põhjendatud ning kaebaja taotlus otsustati jätta rahuldamata. 7.8 Toimetulekutoetuse näol on tegemist abimeetmega, mille eesmärk on tagada isikule või perekonnale minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks olukorras, kus neil endal vastavad vahendid puuduvad. 2021 septembrikuus kaebaja pere kasutuses olnud rahalised vahendid olid piisavad, et maksta jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning katta minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Tulenevalt eeltoodust on vastustaja seisukohal, et 04.02.2022 toimetulekutoetuse mittemääramise otsus on õiguspärane ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 8. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada ning vaidlustatud otsus tuleb tühistada. Kohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. 9. SÜS § 5 lg 1 sätestab, et isikul on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul.
lg 1-5 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärk isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude 4 mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. 10. Pooled ei vaidle selle üle, et 2021 aastal on ühe inimese toimetuleku piir 150 eurot. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 120 eurot ja iga lapse toimetulekupiir on 180 eurot. Vaidlust ei ole ka selles, et 12.09.2021 esitas kaebaja vastustajale toimetulekutoetuse taotluse koos eluasemekulusid tõendava dokumendi ja pangakontode väljavõttega. Asjas on tõendamist leidnud, et kaebaja pere sissetulekud olid kokku 2021 augustis 838,84 eurot. Kaebaja peres on kaks täiskasvanut (koos kaebajaga) ja kaks last.
lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt ei arvatud kaebaja pere sissetulekute hulka tema perele Tallinna Linnavolikogu 29.11.2012 määruse nr 27 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ alusel väljamakstud perekonna sissetulekust sõltuvaid toetusi kogusummas 97 eurot ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud sotsiaaltoetust summas 53,44 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et septembrikuus 2021 kuulusid kaebaja perel tasumisele eluasemekulud summas 622,61 eurot, mille moodustas üüritasu summas 500 eurot ja korteriarve, sh elektrikulu, summas 122,61 eurot. Vastavalt
lg-le 5 saab toimetulekutoetuse arvestamisel eluasemekulusid arvesse võtta 469,49 eurot. Kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud.
lg 4 p 7 alusel, mis sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. 13.
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vaidlustatud otsuse kohaselt on vastustaja võtnud kaalutluse sisustamisel lisaks kaebaja augustikuu sissetulekutele arvesse kaebaja perele Tallinna linna eelarvest eraldatud sissetulekust sõltuvaid toetusi, kaebaja pangakontol olnud rahalisi vahendeid kogusummas 1649,30 eurot, Euroopa Liidu toiduabi, kaebaja ja tema pere oskust ja võimekust oma sissetulekutest raha koguda, iseseisvat majandamise oskust ning teadlikkust kohaliku omavalitsuse poolsetest sotsiaalabi võimalustest, mida kaebaja on regulaarselt ka kasutanud. 14. Kohus leiab, et vastustaja on kaalutlusõigust ebaõigesti kohaldanud. Kohus märgib esmalt, et
lg 4 sätestab kaalutlusõiguse piirid, milliste asjaolude esinemisel võib vastustaja jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat hüvitist. 5 Nimetatud loetelust tulenevalt ei saanud vastustaja kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel tugineda kaalutlusele, et kaebaja perele on Tallinna linna eelarvelistest vahenditest eraldatud sissetulekust sõltuvaid toetusi ja antud Euroopa Liidu toiduabi ning et kaebaja ja tema pere on suutelised iseseisvalt raha koguma, nad on teadlikud kohaliku omavalitsuse poolsetest sotsiaalabi võimalustest ning on seda kasutanud. Tallinna linna eelarvest eraldatud toetuste ja Euroopa Liidu toiduabi puhul ei ole ka tegemist rahaga, mida kaebaja või tema pere oleks saanud toetuse taotlemisele eelnenud kuul (
Lisaks eeltoodule ei võeta
lg 2 p 2 järgi Tallinna linna eelarvelistest vahendistest eraldatud sissetulekust sõltuvaid toetusi toetuse aluseks oleva sissetuleku arvestamisel üleüldse arvesse. Keeld võtta toetusi sissetulekuna arvesse tähendab kohtu hinnangul
lg 2 tähenduses ühtlasi seda, et sellise toetuse saamine ei saa olla toimetulekutoetuse andmisest keeldumise põhjuseks. Seega on vastustaja ebaõigesti tuginenud keeldumise alustena asjaoludele, mida ei saanud normi sisustamisel arvesse võtta. Vastustaja on lähtunud ebaõigetest kaalutlustest.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.