1-20-3426/51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3426 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Tõlk Tiina Mõtsar Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorraline ettekanne Elmar Noolele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldusametnik Anu Madissoon Süüdimõistetu Elmar Nool isikukood: 36306247018; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON
2. Pöörata täitmisele Elmar Noolele Tartu Maakohtu 25.06.
3. a otsusega mõistetud karistus ja saata Elmar Nool vanglasse karistust kandma 9 kuuks.
4. Kohustada Elmar Noolt ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks. Lugeda vangistuse kandmise alguseks aeg, mil Elmar Nool saabub vanglasse karistust kandma. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 25.06.
6. a otsusega tunnistati Elmar Nool süüdi ning teda karistati KarS § 424 lg 2 järgi 10-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et E. Noolel tuleb ära kanda veel 9 kuud ja 28 päeva vangistust. E. Nool pidi kohe ära kandma 28 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 9 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui E. Nool ei pane 1 aasta ja 9 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb 1 kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Samuti juhul, kui E. Nool registreerib end 15 tööpäeva jooksul kohe kandmisele kuuluvast vangistusest vabanemisest riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbib meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenuse. Kohtuotsus jõustus 11.07.2020 ning E. Nool kandis šokivangistust 31.07 – 27.08.
7. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 25.06.2020 ja pidi lõppema 25.03.
9. Tartu Maakohtu 28.04.
10. a määrusega pikendati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel E. Noole katseaega 3 kuu võrra s.o kuni 25.06.2022, sest E. Nool ei ilmunud 22.03.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega läbinud õigeaegselt (s.o 17.03.2021) programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenust. Määrus jõustus 14.05.
12. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitas 27.06.2022 Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata E. Noolele mõistetud vangistus täitmisele, sest E. Nool ei ilmunud 21.02., 23.
13. ja 20.06.2022 taas kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 3.
14. E. Noole kriminaalhooldus algas 11.07.2020 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 17.07.
15. E. Noolel on olnud registreerimiskohustuse täitmisega probleeme kogu katseaja vältel. Kõigepealt jättis E. Nool kriminaalhooldusosakonda ilmumata 04.09.2020, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik talle esimese kirjaliku hoiatuse. Seejärel ei ilmunud E. Nool kriminaalhooldusosakonda 23.10.2020, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik teise kirjaliku hoiatuse. Edasi ei läbinud E. Nool meditsiiniasutuse määratud ajaks (s.o 17.03.2021) programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenust ega ilmunud 22.03.2021 taas kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Nende rikkumiste eest pikendati Tartu Maakohtu 28.04.
16. a määrusega E. Noole katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 25.06.
17. Määrus jõustus 14.05.
18. Pärast kohtumääruse jõustumist täitis E. Nool registreerimiskohustust korrektselt, otsis tööd keevitajana ning osales 04.06.2021 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenusel. 3.
19. 13.08.2021 teatas E. Nool kriminaalhooldusametnikule, et ta ei saanud Eestis tööd, kuid sõidab järgmisel päeval Soome tööle. Dokumendid vormistatakse kohapeal ja E. Nool lubas saata dokumendid ametnikule. Kui kriminaalhooldusametnik küsis, kas E. Noolel on luba välisriiki minekuks, leidis E. Nool, et piisab, kui ta kriminaalhooldusametnikku teavitab. E. Nool lahkus Eestist 14.08.2021 ja saatis 17.08.2021 kriminaalhooldusametnikule e-kirjaga töölepingu, mis kehtis 16.08.-31.12.
20. Septembrikuus täitis E. Nool registreerimiskohustust vastavalt kokkuleppele telefonitsi, kuid tegi seda planeeritust hilisemal kellaajal, sest magas enda sõnul sisse. 3.
21. 11.10.2021 registreerimise ajal kirjutas E. Nool korrektse avalduse välismaale tööle lubamiseks ja oli valmis edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Järgmisel päeval tõi E. Nool ametnikule ka maksekorralduse menetluskulude tasumise kohta 200 euro ulatuses ja vastavalt kokkuleppele lubas kriminaalhooldusametnik E. Noolel viibida 13.10.-14.11.2021 Soomes tööl. Ametnik ei lugenud loata välismaale minekut rikkumiseks, sest E. Nool esitas esimesel võimalusel töölepingu ja tasus osa menetluskuludest. Siiski iseloomustab see E. Noolt negatiivselt. 2 3.
22. E. Noolel polnud 15.11.
23. a registreerimiskohustuse täitmisel esitada uut maksekorraldust menetluskulude tasumise kohta, sest väidetavalt ei võtnud pank sularaha vastu. E. Nool selgitas, et tema endine naine lubas teha internetipangas ülekande ja saata maksekorralduse kriminaalhooldusametnikule e-kirjaga, kuid seni pole kriminaalhooldusametnikule makse tegemise kohta teavet laekunud. Töölemineku osas selgitas E. Nool, et uus võimalus tööle minna avaneb ilmselt
24. a alguses ja et tööandja annab sellest teada. 3.
25. 20.12.2021 registreerimise ajal teatas E. Nool, et ta läheb 03.01.2022 Soome tööle seekord 2 kuuks, sest töökoht on kaugemal põhja pool. Kui kriminaalhooldusametnik selgitas, et E. Nool peab täitma registreerimiskohustust kord kuus, muutus E. Nool valjuhäälseks ning teda oli vaja korrale kutsuda. E. Nool ütles, et töö on talle tähtsam ja et ta võtab riski, et peab seetõttu vanglasse minema. Samuti avaldas E. Nool, et ta ei kavatse jaanuaris vastuvõtule tulla. 17.01.2022 ei ilmunudki E. Nool kriminaalhooldusosakonda ega teavitanud mitteilmumisest, kusjuures ametnikule ei laekunud ka infot, et E. Nool lahkus
26. aasta alguses välisriiki. E. Nool ei andnud mitteilmumise kohta kirjalikku selgitust, kuid avaldas 31.01.2022 suuliselt, et ta jäi 15.01.2022 haigeks ja tal polnud kõneaega, et mitteilmumisest teatada. Samuti ei käinud E. Nool arsti juures, sest tal polnud ravikindlustust ega raha. Haigekassa kindlustus tekib 1 kuu möödumisel alates töötuna arvele võtmisest. Kriminaalhooldusametnik esitas 17.01.
27. a ilmumata jätmine pärast kohtule erakorralise ettekande, kuid Tartu Maakohtu 14.04.
28. a määrusega jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata, sest kohtu arvates ei pruukinud E. Noolel ravikindlustuse puudumise tõttu olla võimalik ametnikule arstitõendit esitada. 3.
29. Vaatamata eelnevale, jätkas E. Nool rikkumiste toimepanemist ning jättis 21.02., 23.
30. ja 20.06.2022 taas kriminaalhooldusosakonda ilmumata ega teatanud mitteilmumisest. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märkis E. Nool, et ta ei mäleta, miks ta ei ilmunud 21.02.2022 kriminaalhooldusosakonda. 23.05.2022 ajas ta päevad sassi ja ilmus kohale järgmisel päeval. Ning 20.06.2022 tundis E. Nool end halvasti, kuid ei käinud arsti juures, sest tal pole ravikindlustust. 3.
31. E. Nool oli registreeritud sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“, kuid venekeelse programmi läbiviija puudumise tõttu asendati sotsiaalprogramm vestlustega. E. Nool polnud aga motiveeritud liiklusteemadel rääkima ja leiab, et ta ei ohusta alkoholi tarvitamisega kedagi, mistõttu oli temaga keeruline vestelda. E. Nool esitas 22.06.2022 kriminaalhooldusametnikule tõendi, et ta osales 09.05.2022 teist korda riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenusel, ning kriminaalhooldusametnik loeb sellega sotsiaalprogrammi kohustuse osaliselt täidetuks. Samas ei anna E. Noole ükskõikne ja formaalne suhtumine sotsiaalprogrammis osalemisesse kindlust, et ta muudab pärast katseaja lõppu oma käitumist ja hoidub uute süütegude toimepanemisest. 3.
32. E. Noole sõnul poleks tal probleeme, kui kriminaalhooldusametnik lubaks tal käia Soomes nii, et ta saaks ära olla 2 kuud. E. Noole väitel ei leia ta Eestis tööd, sest tal pole mootorsõiduki juhtimisõigust, piisavat keeleoskust ning elamispinda kodust kaugemal. Samuti ei vasta tööandjad tema saadetud CV-dele ja telefonikõnedele. E. Nool eitab alkoholiprobleemi, peab kriminaalhooldust ja riske maandavaid tegevusi koormavaks ning on korduvalt öelnud, et parem oleks vangistust kanda. E. Nool pole katseajal uusi süütegusid toime pannud. 3.
33. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb E. Noolele mõistetud vangistus täitmisele pöörata. E. Noole katseaeg on ebaõnnestunud ning ta on jätkanud registreerimiskohustuse rikkumist, vaatamata kriminaalhooldaja korduvatele kirjalikele hoiatustele ja erakorralistele ettekannetele. Samuti suhtus E. Nool ükskõikselt kohtuotsusega määratud lisakohustusse ega 3 läbinud õigeaegselt programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenust. Ta on korduvalt lubanud, et täidab edaspidi kohustusi korrektsemalt, kuid pole seda teinud. E. Nool on suhtunud oma kohustustesse hoolimatult kogu katseaja vältel karistamatuse tundest.
34. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde ja palus pöörata E. Noolele mõistetud vangistuse täitmisele. E. Nool rikkus katseajal pidevalt registreerimiskohustust ja kuna praeguseks on katseaeg lõppenud, pole muid meetmeid peale karistuse täitmisele pööramise. Kriminaalhooldusametnik vestles E. Noolega liiklusohutusest, kuid kuna E. Nool leidis, et tal pole probleeme, ei kujunenud vestlused sisukateks. Sotsiaalprogrammi eesmärk pigem ei täitunud, sest E. Noole arvates ei pannud ta toime tõsist kuritegu ega pea oma liikluskäitumist muutma.
35. E. Nool kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes ja tema poolt kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märgitu on õige. Kui ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda, andis ta kriminaalhooldusametnikule kirjalikke selgitusi. E. Nool on Töötukassas töötuna arvel ja käis 2-3 kuud tagasi arsti juures, kust ta abi ei saanud ja talle öeldi, et tal pole ravikindlustust. Pärast seda pole E. Nool arsti juurde läinud. E. Noolel on pärast traumat peaga probleeme ja ta ei mäleta täpselt, miks ta ei ilmunud 21.02., 23.
36. ja 20.06.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. E. Nool tarvitab alkoholi väga harva, pole uusi süütegusid toime pannud, käis katseajal igakuiselt kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel ja vestles kriminaalhooldusametnikuga liiklusohutusest. Ta on täiskasvanud inimene ja saab aru, mida ta valesti tegi. E. Noolele jääb kriminaalhoolduse tagajärjel kogu eluks meelde, et ta ei tohi mootorsõidukit alkoholijoobes juhtida. Ta on olnud pikalt töötu ja juhilubadeta, mis on tema jaoks täielik krahh. Kohtu seisukoht
37. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.
38. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
39. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja E. Noole selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud registreerimislehe kohaselt ei ilmunud E. Nool 21.02., 23.
40. ja 20.06.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest (tl 12 pöördel). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märkis E. Nool, et ta ei mäleta, miks ta ei ilmunud 21.02.2022 kriminaalhooldusosakonda. 23.05.2022 ajas ta päevad sassi ja ilmus kohale järgmisel päeval. Ning 20.06.2022 tundis E. Nool end halvasti, kuid ei käinud arsti juures, sest tal pole ravikindlustust (tl 13-15). Kohtuistungil lisas E. Nool, et ta käis 2-3 kuud tagasi arsti juures, kust ta abi ei saanud ja talle öeldi, et tal pole ravikindlustust. Pärast seda pole E. Nool arsti juurde läinud. 4
41. Kohtu hinnangul ei nähtu E. Noole selgitustest mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmist, muu hulgas pole selliseks mõjuvaks põhjuseks kriminaalhooldaja määratud kuupäevade segiajamine või unustamine. Mis puudutab 20.06.
42. a ilmumata jätmist, siis E. Nool selgitas eelmise erakorralise ettekande läbivaatamiseks korraldatud kohtuistungil 17.03.2022 kohtule, et ta on olnud umbes 2 kuud Töötukassas arvel ja et ravikindlustus tekib 30 päeva pärast arvele võtmist. Pidades silmas eelnevat, pidi E. Noolel 20.06.2022 olema ravikindlustus ja järelikult oli tal vajadusel võimalik arsti poole pöörduda. Samuti leiab kohus, et kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmist ei õigusta igasugune tervisehäire, vaid üksnes niivõrd tõsine haigus või vigastus, mille tõttu pole süüdimõistetul objektiivselt võimalik kriminaalhooldusosakonda minna. Ning tervisekaebuste tõendamiseks tuleb pöörduda arsti poole ja küsida tõend. Kuna E. Nool ei pöördunud arsti poole, pole tema väited tervisekaebuste osas tõendatud. Seega rikkus E. Nool 3 korda KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustust. Kuna E. Nool teadis, et ta peab 21.02., 23.
43. ja 20.06.2022 kriminaalhooldusosakonda ilmuma, pani ta rikkumised toime tahtlikult.
44. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva määruse tegemise ajaks on E. Noole kriminaalhooldus lõppenud. Ainuüksi see ei välista aga katseaja nõuete rikkumise tõttu vangistuse täitmisele pööramist. E. Noole kriminaalhooldus algas 11.07.2020, 2 aasta pikkuseks kujunenud katseaeg lõppes 25.06.2022 ja kohus vaatab praegu läbi kolmandat katseaja jooksul esitatud erakorralist ettekannet. Kõigepealt kandis E. Nool 31.07.-27.08.2020 nn šokivangistust, misjärel jättis ta 04.09.2020 (s.o vahetult pärast vanglast vabanemist ja vähem kui 2 kuud pärast kriminaalhoolduse algust) kriminaalhooldusosakonda ilmumata. Selle rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik 07.09.2020 esimese kirjaliku hoiatuse (tl 16). Kuna E. Nool ei ilmunud ka 23.10.2020 (s.o veidi vähem kui 2 kuud pärast esimest kirjalikku hoiatust) kriminaalhooldusosakonda, koostas kriminaalhooldusametnik 26.10.2020 teise kirjaliku hoiatuse (tl 16 pöördel). Edasi ei läbinud E. Nool meditsiiniasutuse määratud ajaks (s.o 17.03.2021) programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenust ega ilmunud 22.03.2021 (s.o veidi vähem kui 5 kuud pärast teist kirjalikku hoiatust) taas kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Nende rikkumiste eest pikendati Tartu Maakohtu 28.04.
45. a määrusega E. Noole katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 25.06.
46. Määrus jõustus 14.05.
47. Pärast kohtumääruse jõustumist täitis E. Nool mõne aja jooksul registreerimiskohustust korrektselt, otsis tööd keevitajana ning osales 04.06.2021 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenusel. Vaatamata eelnevale, selgus praeguses asjas, et E. Nool jättis 21.02., 23.
48. ja 20.06.2022 (s.o ca 9 kuud pärast maakohtu eelmise määruse jõustumist) uuesti 3 korda kriminaalhooldusosakonda ilmumata ega teatanud mitteilmumisest.
49. Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et E. Nool on rikkunud korduvalt registreerimiskohustust ega ole kriminaalhoolduse nõudeid piisavalt tõsiselt võtnud. Kokku pani E. Nool toime 7 rikkumist (rikkus 6 korda registreerimiskohustust ega läbinud
50. a märtsis õigeaegselt programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenust). Iseenesest jäi
51. aasta lõpus-
52. aasta alguses rikkumiste vahele ca 5 kuud ning pärast eelmise kohtumääruse jõustumist jäi
53. a maist kuni
54. a veebruarini rikkumiste vahele ca 9 kuud, kuid E. Nool parandas oma käitumist üksnes ajutiselt ja eiras seejärel registreerimiskohustust katseaja lõpuni. Samuti tuleneb erakorralisest ettekandest, et ka vahepealse 9 kuu jooksul pärast eelmise kohtumääruse jõustumist on E. Noolel olnud korduvalt probleeme kriminaalhooldusametniku korraldustele allumisega. Näiteks lahkus E. Nool
55. a augustis ametniku loata välisriiki, on avaldanud korduvalt vastumeelsust kriminaalhoolduse nõuete täitmise vastu ja öelnud, et ta on valmis pigem vanglasse minema. Lisaks ütles kriminaalhooldusametnik kohtuistungil, et kuigi katseaja lõpuks õnnestus E. Noolega vestelda 5 liiklusohutusest, polnud E. Nool motiveeritud sel teemal ametnikuga suhtlema ning arvas, et ta ei ohusta kedagi ega pea oma liikluskäitumist muutma. Kriminaalhooldusametnik luges sotsiaalprogrammi kohustuse osaliselt täidetuks sellega, et E. Nool läbis
56. a mais teist korda programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse, sest „parem ikka kui mitte midagi“. E. Noole puhul sotsiaalprogrammi eesmärk pigem ei täitunud. Kohus toob välja, et eelnevast tulenevalt pole E. Nool suhtunud piisavalt tõsiselt ka kriminaalhoolduse käigus uute kuritegude toimepanemise riske maandavatesse tegevustesse ja on täitnud katseaja tingimusi pigem formaalselt. Seejuures pole E. Nool teinud vajalikke järeldusi
57. aastal kriminaalhooldusametniku korduvatest kirjalikest hoiatusest,
58. aastal katseaja pikendamisest ega
59. a märtsi kohtuistungist, kus ta lubas kohtule, et ilmub katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku määratud aegadel kriminaalhooldusosakonda.
60. Kuigi E. Nool pole 2-aastase katseaja jooksul uusi süütegusid toime pannud ja alkoholi tarvitamine pole takistanud kriminaalhoolduse nõuete täitmist, pole süüdimõistetul õigust dikteerida kriminaalhoolduse tingimusi ja täita valikuliselt katseajaks määratud kohustusi. Kriminaalhoolduse vältimatu eeldus on süüdimõistetu koostöövalmidus. Kuna E. Nool pole näidanud kogu 2 aasta pikkuseks kujunenud katseaja vältel üles tõsiseltvõetavat motivatsiooni tegeleda kriminaalhooldusametniku abiga oma kuritegude põhjuste ja riskidega, nõustub kohus kriminaalhooldusametnikuga, et E. Noole katseaeg on ebaõnnestunud. Ainuüksi asjaolu, et E. Nool on katseaja vältel hoidunud ajutiselt uute süütegude toimepanemisest, ei veena kohut, et kriminaalhooldus muutis sisuliselt E. Noole suhtumist ja hoiab tema puhul lõplikult ära uute süütegude toimepanemise.
61. Lähtudes ülal toodust, tuleb Tartu Maakohtu 25.06.
62. a otsusega mõistetud vangistus pöörata täitmisele ja E. Nool tuleb saata vanglasse karistust kandma 9 kuuks. (allkirjastatud digitaalselt) 6