KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-12

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA Vabaallikate demokraatia fond esitas Tallinna Halduskohtule 01.06.2022 kaebuse, milles palub õiguskaitset suhtlusvõrgustiku Twitter poolt suletud sihtasutuse ametliku konto https://twitter.com/ValdefOrg ennistamiseks. Twitter sulges kaebaja konto 16.05.2022 ilma selgitusi andmata ning teavitas 24.05.2022 e-kirjas kaebajat, et tema konto on alaliselt peatatud ja seda ei taastata, sest tuvastati, et kaebaja rikkus Twitteri teenusetingimusi. Täpsemalt olevat kaebaja rikkunud reegleid, mis keelavad oma profiilil kasutada vaenu õhutavat või tundlikku sisu. Seejuures on viidatud kaebaja ametlikele logodele, kus on esindatud kõik arheoloogiliselt ja ajalooliselt tõendatult eestlaste poolt kasutatud ugri- ja soomeugri religiooni ning kultuuri sümbolid (nt rõngasrist, krati sümbol, kookudega rist, kaheksakand). Kaebaja märgib, et on Twitteri kontol sihtasutuse põhikirja alusel kaitsnud nii eestlaste ja ugrilaste kultuuripärandit kui ka Ukraina ametlike üksuste (rügement „Azov“) poolt soomeugri religiooni ja kultuuri sümboolika (nt must päike) kasutamist ajalooliste tõendusmaterjalide alusel. Suhtlusvõrgustik Twitter on kaebaja ametliku konto peatamisega muutunud alusetu äärmusraevu takistamatu levitamise kaasosaliseks ja Mariupoli genotsiidi võimaldajaks ning kinnitas 24.05.2022 teatega, et tegemist on tema ametliku poliitikaga. 3-22-1211
2. Tallinna Halduskohus tagastas 01.06.2022 määrusega kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kohus tõlgendab esitatud avaldust viisil, et kaebaja soovib esitada kaebuse suhtlusvõrgustiku Twitter kohustamiseks avada talle kuulunud konto, mis suleti 16.05.2022, ning taotleb ühtlasi esialgse õiguskaitse kohaldamist, et tagada kaebajale juurdepääs kontole kohtumenetluse ajaks. Kuna kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja esitada hagi või kaebust suhtlusvõrgustiku Twitter vastu, siis ei ole esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses. Twitter ei ole avalik-õiguslik asutus, vaid eraõiguslik ettevõte. Seega on tegu tsiviilvaidlusega, mida Eestis lahendavad maakohtud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 11). Hagi esitamisel eraõigusliku isiku vastu tuleb kaebajal arvestada, et Twitter ei ole Eesti ettevõte, vaid loodud Ameerika Ühendriikides ja tal on ka mitmeid tütarettevõtteid erinevates riikides. Kasutaja ja suhtlusvõrgustiku vahel tekkivate vaidluste lahendamise kord on ilmselt sätestatud kaebajaga konto avamisel sõlmitud lepingus (kasutajatingimustega nõustumisel). Seega tuleb kaebajal selgitada esmalt välja asjaomane vaidluste lahendamise kord (sh millist õigust lepingule kohaldatakse ning kus riigis ja millises kohtus lahendatakse vaidlused) ning pöörduda sellest lähtuvalt õige kohtu poole. Pädevuse puudumise tõttu ei ole kohtul võimalik lahendada ka esialgse õiguskaitse taotlust, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

1. SA Vabaallikate demokraatia fond palub 30.06.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Sotsiaalvõrgustikud on lakanud olemast puhtalt eraõigusliku regulatsiooni subjektiks. Sotsiaalvõrgustiku konto on juriidilise isiku varaks, mille kaudu hinnatakse tema mõju suurele auditooriumile. Halduskohus on oletanud mingi õigusliku mehhanismi olemasolu, mille alusel on kaebajal võimalik leida vaidlusalusele küsimusele lahendus. Kaebaja eeldas, et ei pea hakkama Tallinna Halduskohtule tutvustama juba üle 10 aasta toimivat mehhanismi, kus iga Euroopa Liidu liikmesriik reguleerib sotsiaalvõrgustikes kuvatava sisu kättesaadavust oma õigusaktidega, mille jõustamiseks saab kaebaja esitada vaide koduriigi kohtule ning see vaideotsus saadetakse sotsiaalvõrgustikule täitmiseks. Twitter on sisemiste raporteerimiste küsimuste lahendamise jätnud tehisintellektile ja see on viinud Twitteri konto säilimise küsimuse ettearvamatu õnnemänguni, sest sulgemise alus võib olla irratsionaalne, vastuolus terve mõistusega ning ei arvesta konteksti ja tausta. Twitter ei võimalda eales sisemiste vaidemehhanismide alusel esitatud vaide rahuldamist või konto taastamist. Kaebaja asutaja D.S anonüümset erakontot on Twitter sulgenud kolmel korral ning kahel korral see taastati, kui sekkusid varasem Vabariigi President ja Eesti suursaadik. Twitteri kasutajatingimused ja otsused ei saa olla kõrgemad kui Eesti Vabariigi põhiseadus või rahvusvahelisest õigusest tulenev eestlaste enesemääramisõigus, mis hõlmab ka oma etnosega kaasa tulnud rahvussümboolika avalikkusele kuvamise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1 – kaebaja kinnitas halduskohtu 01.06.2022 määruse kättesaamist 17.06.2022, mistõttu olnuks viimane päev määruskaebuse esitamiseks 04.07.2022, kuid määruskaebus esitati 30.06.2022) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral

§-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Halduskohus on õigesti rõhutanud, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (

§ 4lg 1).

Kasutajakonto avamisega tekkinud õigussuhe SA Vabaallikate demokraatia fond ja suhtlusvõrgustiku Twitter vahel ei ole avalik-õiguslikku, vaid eraõiguslikku laadi. Twitter ei teosta avalikku võimu ega täida avalikku ülesannet. Poolte vahelise õigussuhte iseloomu ei 2

§ 121lg 1 p 1 alusel kaebuse õigesti tagastanud.

1. Halduskohus on kaebajale lisaks õigesti selgitanud, et vaidluse lahendamise täpse korra (sh võimalikult algatatava tsiviilasja kohtualluvuse) kindlakstegemiseks tuleks kaebajal esmalt selgitada välja, kuidas on küsimus reguleeritud pooltevahelises lepingus (sh kas leping sisaldab kohtualluvuse kokkulepet). Seejärel saab maakohus kontrollida, kas asja kohtualluvuse suhtes kohaldub eriregulatsioon vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.12.2012 määrusele (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (nn Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus).
2. Eelneva põhjal jääb SA Vabaallikate demokraatia fond määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.06.2022 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3