Obsah (6)

§ 217§ 24§ 218§ 49§ 48§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-344 Tsiviilasi Ker

) § 49 lg-t

1. Kuivõrd sissenõudja loobus täitemenetlusest, ei või ta uuesti pöörduda kohtutäituri poole. Võlgnikule ja kohtule ei ole kunagi esitatud sissenõudja avalduse digitaalselt allkirjastatud originaali. Kohtutäitur ei ole
2. detsembri
3. a otsust allkirjastanud, mistõttu on alust arvata, et otsuse läbivaatamisel rikuti

§ 217lg-s 3 sätestatud kaebuse läbivaatamise tähtaega.

1. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kohtutäitur jätta võlgniku kanda. Vaidlust ei saa olla, et sissenõudja esitas
2. jaanuaril 2021 avalduse täitemenetluse täiteasjas nr 084/2012/4354 lõpetamiseks ja
3. jaanuaril 2021 avalduse täitemenetluse uueks alustamiseks. Seega soovis sissenõudja varasemalt Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2012 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-11-64946 alusel võlgniku suhtes algatatud täitemenetluse (täiteasjas nr 084/2012/4354) lõpetamist ning seejärel sama täitedokumendi alusel uue täitemenetluse algatamist.
5. Sissenõudja palub jätta kaebuse rahuldamata. Menetluskulud palus sissenõudja jätta avaldaja kanda. MAAKOHTU LAHEND
6. Tartu Maakohus jättis
7. veebruari
8. a määrusega asja materjalide juurde võtmata avaldaja
9. veebruaril 2022 esitatud tõendid, rahuldas avaldaja kaebuse ja tühistas kohtutäituri
10. detsembri
11. a otsuse täiteasjas nr 084/2012/4354 ning kohustas kohtutäiturit vaatama uuesti läbi
12. novembri
13. a kaebuse kohtutäituri
14. novembri
15. a otsuse peale. Maakohus jättis avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda ja mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulude katteks 540 eurot. Kohtutäituri ja sissenõudja menetluskulud jäid nende endi kanda. Kohus jättis asja materjalide juurde võtmata avaldaja
16. veebruaril 2022 esitatud tõendid täiteasja nr 084/2021/1614 kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 238 lg 1). Tegemist ei ole asjakohaste tõenditega, kuivõrd ei ole seotud käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevate täiteasjadega (nr 084/2012/4354 ja 084/2021/8193). Avaldaja heidab kohtutäiturile ette, et kohtutäitur algatas täiteasjas nr 084/2012/4354 tehtud
17. novembri
18. a otsusega sissenõudja
19. jaanuari
20. a täitmisavalduse alusel uue täiteasja. Kohus leidis, et täiteasja algatamist saab vaidlustada üksnes selle täiteasja raames, kus täitemenetlus algatati (täiteasi nr 084/2021/8193). 3 Kohtu hinnangul ongi avaldaja vaidlustanud
21. novembri 2021 kaebuses nii täiteasjas nr 084/2012/4354
22. novembri
23. a kohtutäituri otsust kui ka kohtutäituri tegevust täiteasjas nr 084/2021/8193 täitemenetluse algatamisel. See nähtub võlgniku
24. novembri
25. a kaebuse taotlusest, milles on mh palutud koheselt lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 084/2021/8193 (tl 12-13). Kohtutäitur oleks pidanud seega käsitlema avaldaja
26. novembri
27. a kaebust kaebusena kohtutäituri
28. novembri
29. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2012/4354 ja kaebusena kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluse algatamise (täitmisteade tl 38-39p) kohta täiteasjas nr 084/2021/
30. Kohtule esitatud andmetest ja kohtutäituri
31. detsembri
32. a otsusest (tl 15-16p), mis on tehtud täiteasjas nr 084/2012/4354 nähtub, et kohtutäitur ei ole seda teinud. Kohus leidis, et kohtutäitur on seega eksinud
33. detsembri
34. a otsuse tegemisel
35. novembri
36. a kaebuse lahendamisel. Kohtutäitur saanuks lahendada täiteasjaga nr 084/2021/8193 seotud küsimusi üksnes antud täiteasjas tehtava otsusega. Kohtutäitur jättis
37. detsembri
38. a otsuses tähelepanuta, et kohtutäitur ei võinud teha
39. novembri
40. a otsusega (tl 9-10p) täiteasjas nr 084/2012/4354 uue täitemenetluse algatamise otsust täiteasjas nr 084/2012/
41. Täitemenetluse seadustik ei näe ette eraldi kohtutäituri otsustust täitemenetluse algatamise kohta.

§ 24

lg 2 esimese lause kohaselt loetakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega täitemenetlus alanuks. Järelikult sai täitemenetlus täiteasjas nr 084/2021/8193 alata üksnes avaldajale täitmisteate kättetoimetamisega ning mitte täiteasjas nr 084/2012/4354 kohtutäituri

1. novembri
2. a otsuse alusel. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohtutäituri
3. detsembri
4. a otsus tühistamisele. Kuivõrd kohtutäitur ei ole vaadanud avaldaja
5. novembri
6. a kaebust läbi mõlemas täiteasjas (nr 084/2012/4354 ja 084/2021/8193), ei saa kohus võtta sisulist seisukohta osas, kas kohtutäitur oli õigustatud uue täitemenetluse (täiteasjas nr 084/2021/8193) algatamiseks. Seega ei saa kohus otsustada käesoleva tsiviilasja raames, kas kohtutäitur võis sissenõudja
7. jaanuari
8. a avalduse (tl 5) alusel algatada uue täitemenetluse sama täitedokumendi täitmiseks, kuivõrd läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus täiteasjas nr 084/2021/8193 (

§ 218lg 1).

Kohtutäituril tuleb kaebuse uuel läbivaatamisel (täiteasjas nr 084/2021/8193) mh võtta seisukoht avaldaja

1. novembri
2. a kaebuse väite osas, kas sissenõudja on
3. jaanuari
4. a avalduses nõudest kirjalikult loobunud (

§ 49lg 2 teine lause esimene alternatiiv).

Avaldaja heidab täiturile ette 6. detsembri 2021 otsuse tegemisel

§ 217lg 3 10-päevase tähtaja rikkumist.

Kohus leidis, et ainuüksi

§ 217lg 3 tähtaja rikkumine ei tooks kaasa 6. detsembri 2021. a otsuse tühistamist. Maakohus jättis Ts

MS § 172 lg-te 1 ja 10 järgi riigilõivu 15 eurot kohtutäituri kanda. Kohtu hinnangul on õiglane jätta ka avaldaja esindajakulud kohtutäituri kanda. Kohtutäitur on oma tegevusega ning ebaseadusliku täitemenetluse algatamise otsusega täiteasjas nr 084/2012/4354 põhjustanud ebaselge menetlusliku olukorra ning taas tuleb kohtutäituri otsus samas täiteasjas tühistada. Sissenõudja ja kohtutäituri menetluskulud on kohtu hinnangul õiglane jätta TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda. Avaldajat esindas lepinguline esindaja tunnihinnaga 150 eurot kokku 6 h 15 min, märkides esindajakuluks kokku 1012 eurot 50 senti. Kohtu hinnangul on avaldaja esindaja ajakulu ülepaisutatud (TsMS § 175 lg 1). Esitatud menetlusdokumendid on raskesti mõistetavad ning sisaldavad kordusi. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul esindaja ajakulu põhjendatud ja 4 vajalik 3,5 tunni ulatuses, st summas 525 eurot. Kokku kuulub kohtutäiturilt avaldaja menetluskulude katteks väljamõistmisele 540 eurot (525 eurot esindajakulu + 15 eurot riigilõiv). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata ja avaldaja menetluskulud tema enda kanda või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtutäitur palub menetluskulud jätta avaldaja kanda ja mõista avaldajalt kohtutäituri kasuks välja riigilõiv 15 eurot ja viivis menetluskuludelt. Täiteasjas nr 084/2021/8193 on täitemenetluse alustamise eeldused täidetud. Kohtutäitur selgitas
2. detsembri
3. a otsuses, et kuivõrd varasemalt sama täitedokumendi järgi algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 084/2012/4354 tuli lugeda täitemenetluse lõpetamise otsuse alusel kehtivalt lõppenuks, siis puudus kohtutäituril alus keelduda sissenõudja
4. jaanuari
5. a täitmisavalduse alusel kaebuse esitaja suhtes täitemenetluse alustamiseks. Ekslik on maakohtu järeldus, et kohtutäitur ei ole
6. novembril 2021 esitatud kaebust kaebusena kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 084/2021/8193 lahendanud. Kohtutäitur on põhjendanud, et tal puudus alus keelduda täitemenetluse alustamisest. Kohtutäitur on maakohtule
7. veebruaril 2022 esitatud vastuses selgitanud (vt p 17), et kohtutäiturile teadaolevalt ei ole sissenõudja oma täitedokumendist tulenevast nõudest loobunud. Kohtutäituri hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et kohtutäitur ei võinud teha
8. novembri
9. a otsusega täiteasjas nr 084/2012/4354 uue täitemenetluse algatamise otsust. Maakohus rikkus TsMS § 176 lg-s 8 sätestatud nõuet määrata menetlusosalisele tähtaeg vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Maakohus ei ole määranud kohtutäiturile tähtaega avaldaja menetluskulude osas seisukoha esitamiseks. Kohtutäituri hinnangul on esindaja tunnitasu 150 eurot ülepaisutatud.
10. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kohtutäitur lõpetas sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse.

§ 49

lg 2 kohaselt ei või sissenõudja pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud. Antud juhul ei olegi sissenõudja uut avaldust esitanud ja uue täitemenetluse alustamiseks on kasutatud

1. jaanuaril 2021 esitatud avaldust, mis on samas täitemenetluse nr 084/2021/1614 alustamise aluseks, kuid mis on otsusega lõpetatud ja otsus on jõustunud. Menetluskulude jaotus on põhjendatud.
2. Sissenõudja palub määruskaebuse rahuldada ja menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kehtiv õigus annab sissenõudjale võimaluse esitada

§ 48

lg 1 p 1 järgi avaldus käimasoleva täitemenetluse lõpetamiseks ning pöörduda seejärel

§ 49

lg 2 alusel uuesti täituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise osas ning teha selles osas uus määrus. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 5
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäituri
3. detsembri
4. a otsus kuulub tühistamisele, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks muuta osaliselt maakohtu põhjendusi. Avaldaja on
5. novembri
6. a kaebuses vaidlustanud kohtutäituri tegevuse
7. novembri
8. a otsuse p 4 osas täiteasjas nr 084/2012/4354 ja palunud lõpetada täitemenetluse täiteasjas nr 084/2021/
9. Kohtutäitur on
10. detsembril 2021 lahendanud võlgniku kaebuse täiteasjas nr 084/2012/4354, kuid jätnud tähelepanuta, et avaldaja on esitanud taotluse ka täiteasja nr 084/2021/8193 lõpetamiseks. Kohtutäitur ei ole vähemalt formaalselt selles täiteasjas avaldaja kaebust lahendanud. Samas on ekslik maakohtu seisukoht, et kuna kohtutäitur ei ole avaldaja kaebust vaadanud läbi mõlemas täiteasjas, siis ei saa kohus võtta sisulist seisukohta osas, kas kohtutäitur oli õigustatud uue täitemenetluse täiteasjas nr 084/2021/8193 alustamiseks, kuivõrd läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus selles täiteasjas.

§ 218

lg 1 kohaselt on küll kaebuse esitamisel kohtutäituri tegevuse peale ette nähtud kohustusliku kohtueelse menetlusena esmalt kaebuse esitamine kohtutäiturile endale. Samas juhul, kui kohtutäitur talle esitatud kaebust ei lahenda, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-12972, p 19;
3. novembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 13;
5. oktoobri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-09, p 9). Seega tulnuks maakohtul võtta sisuline seisukoht selle kohta, kas kohtutäitur võis alustada täitemenetluse täiteasjas nr 084/2021/
7. Ringkonnakohus saab selle vea kõrvaldada.
8. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et kohtutäitur ei võinud teha
9. novembri
10. a otsusega täiteasjas nr 084/2012/4354 uue täitemenetluse alustamise otsust. Täitemenetlus loetakse

§ 24lg 2 esimese lause alusel alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega.

Võlgnikule saavad seega täitemenetluses õigused ja kohustused tekkida pärast võlgnikule täitmisteate kättetoimetamist vastavalt

§-le

1. Maakohus on õigesti märkinud, et täitemenetluse seadustik ei näe ette võimalust alustada lõpetatud täitemenetluse raames uue täitemenetlusega.
2. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et avaldaja
3. veebruaril 2022 esitatud tõendid täiteasja nr 084/2021/1614 kohta ei ole asjakohased tõendid, kuivõrd need ei ole seotud käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevate täiteasjadega (nr 084/2012/4354 ja nr 084/2021/8193). Ka teises täiteasjas tehtud menetlustoimingud võivad olla kaebuse lahendamisel olulised. Praeguses asjas on vaidluse all see, kas kohtutäitur võis alustada täitemenetluse täiteasjas nr 084/2021/8193 sissenõudja
4. jaanuari
5. a täitmisavalduse alusel. Avaldaja on soovinud esitatud tõenditega tõendada, et sissenõudja
6. jaanuari
7. a täitmisavalduse alusel alustati juba täiteasi nr 084/2021/1614 ja see lõpetati kohtutäituri
8. veebruari
9. a otsusega. Tegemist on asjakohaste tõenditega. Kuna asi lahendatakse hagita menetluses, saab ringkonnakohus võtta tõendid TsMS § 477 lg 7 alusel omal algatusel asja juurde. Ringkonnakohus leiab, et täitmisteate ja täitemenetluse lõpetamise otsusega täiteasjas nr 084/2021/1614 (tl 47-49) on tõendatud, et kohtutäitur on juba selles täiteasjas algatanud täitemenetluse sissenõudja
10. jaanuari
11. a täitmisavalduse alusel ning see täitemenetlus on praeguseks lõpetatud.

§ 23lg 1 kohaselt saab täitemenetluse alustada üksnes sissenõudja avalduse alusel.

Ringkonnakohus leiab, et ühe täitmisavalduse alusel saab täitemenetluse alustada vaid ühel korral. Kui täitur on võlgniku suhtes alustatud täitemenetluse

§ 48

lg 1 p 7 alusel otsusega lõpetanud, ei ole võimalik sama täitmisavalduse alusel alustada uut täitemenetlust. Seega kuivõrd kohtutäitur oli

1. jaanuari
2. a täitmisavalduse alusel alustanud täitemenetluse täiteasjas nr 084/2021/1614 ei võinud ta sama täitmisavalduse alusel alustada uut täitemenetlust täiteasjas nr 084/2021/
3. 6 Eeltoodud põhjendustel on maakohus kohtutäituri
4. detsembri
5. a otsuse õigesti tühistanud.
6. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 176 lg-s 8 sätestatud kohustust määrata kohtutäiturile tähtaeg avaldaja menetluskulude osas seisukoha võtmiseks. TsMS § 176 lg-te 7 ja 8 kohaselt tuleb menetluskulude nimekiri vastaspoolele kätte toimetada ning anda talle mõistlik võimalus avaldada nende kohta seisukoht. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on maakohus teinud avaldaja menetluskulude nimekirja (
7. veebruari
8. a menetlusdokument) kohtutäiturile nähtavaks. Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks määranud kohtutäiturile tähtaja seisukoha võtmiseks avaldaja menetluskulude nimekirja kohta. Samas oli kohtutäiturile tagatud võimalus esitada menetluskulude osas seisukoht määruskaebuses, mida kohtutäitur ka tegi. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtutäiturile tagatud võimalus avaldada avaldaja menetluskulude kohta oma seisukoht, mida ringkonnakohus saab asja lahendamisel arvestada.
9. Kohtutäitur on vaidlustanud avaldaja menetluskulude rahalise suuruse, sh avaldaja esindaja tunnitasu määra. TsMS § 175 lg 1 alusel saab lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja esindaja tunnitasu 150 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendamatult kõrge, kuna see ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Avaldaja esindajaks ei ole advokaat. Tunnitasu määr 150 eurot ületab ka keskmist advokaadi tunnitasu, rääkimata mitteadvokaadist esindajate keskmist tunnitasu määra, mis jääb kohtu kogemusest nähtuvalt alla 120 euro tunnist. Arvestades praeguse asja sisu, mahtu ja keerukust ning seda, et avaldajat esindab mitteadvokaadist jurist, saab avaldaja esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks lugeda 120 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus vähendas avaldaja esindaja õigusabiteenuse ajakulu ja leidis, et põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses on 3,5 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust muuta maakohtu otsustust esindaja ajakulu põhjendatuse osas. Eelmärgitut arvestades muudab ringkonnakohus maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suurust ja määrab avaldaja maakohtus kantud menetluskulude suuruseks 3,5 tundi x 120 eurot/tund, s.o 420 eurot + 15 eurot riigilõiv, s.o 435 eurot, mis tuleb kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõista.
10. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt üksnes kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas, kuid tsiviilasja põhivaidluse osas jääb määruskaebus rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud avaldaja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Kohtutäituri menetluskulud jäävad tema enda kanda. Ringkonnakohus peab õiglaseks jätta sissenõudja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel tema enda kanda.
11. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja
12. aprilli
13. a menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskulud ringkonnakohtus 637 eurot 50 senti (ilma käibemaksuta). Avaldaja esindaja on osutanud õigusabiteenust 4 tunni 15 minuti ulatuses (kohtumääruse ja määruskaebuse analüüs 1 tund 30 minutit; vastuse koostamine määruskaebusele 2 tundi 45 minutit), tunnitasu määraga 150 eurot. 7 Ringkonnakohus leidis eespool, et avaldaja esindaja tunnitasu mõistlik määr on 120 eurot. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja esindaja ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalik. Ringkonnakohtu menetluses on avaldaja esitanud ühe sisulise menetlusdokumendi, s.o määruskaebuse vastuse. Arvestades määruskaebuse vastuse keerukust ja mahtu, samuti seda, et selles menetlusdokumendis on olulises osas korratud juba maakohtu menetluses esitatud väiteid, on põhjendatud ajakuluks määruskaebuse vastuse koostamise eest kokku 2,5 tundi (sh määruskaebusega ja kohtulahendiga tutvumine ja selle analüüs). Avaldaja põhjendatud ja vajalikud kulud määruskaebemenetluses on seega 2,5 x 120 eurot, s.o 300 eurot (ilma käibemaksuta). See summa tuleb kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõista. /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke 8 /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin