Obsah (6)
§ 2§ 37§ 22§ 6§ 18§ 231KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuli 2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-26
) § 37 lg 1 alusel teostab Konkurentsiamet riiklikku järelevalvet
-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sh turuosaliste tegevuse üle. Xxx kinnistu on XXe ja A.S ühisomandis ning võrgulepingu on 02.11.2009 sõlminud A.S.
-st tulenevalt vastutab võrguettevõtja AGS gaasi edastamise eest kuni Xxx kinnistu piiril asetseva liitumispunktini ning sealt edasi paikneva gaasiseadme korrashoiu ja ohutuse eest vastutab gaasiseadme omanik (vt
§ 2p-d 1, 3, 6, § 7 lg 3, § 19 lg 1).
XXel puudub leping kinnistul asetseva gaasipaigaldise hooldamiseks. Gaasitöid ei tohi mingil juhul teha ise, vaid neid võib teha üksnes eripädevusega isik. Menetluse käigus selgus, et gaasi võrguteenuse osutamine oli katkenud seetõttu, et AGS-i gaasijaotusvõrku kuuluv maa-alune gaasikraan oli teadmata ajal suletud. Konkurentsiametil ei ole võimalik tuvastada, et gaasivarustus katkestati väljaspool kinnistut asetsevas gaasitrassis AGS-i või tema lepingupartneri poolt ning seda ei saanud teha ükski muu isik. XXel on õigus nõuda AGS-lt gaasivarustuse taastamist, täites eelnevalt võrguettevõtja välja toodud ja seadusega kooskõlas olevad nõuded. XX peab AGS-le esitama kinnistul paikneva talle kuuluva gaasiseadme kehtiva 2
(6)3-21-2620 positiivse järeldusotsusega auditi protokollid. Konkurentsiamet ei saa enne auditi tegemist kohustada AGS-i gaasivarustust taastama, sõltumata gaasikatkestuse põhjustest. AGS-l endal auditi tegemise õigus puudub. Pärast nimetatud protokollide esitamist vaatab AGS üle prognoositud gaasikoguse suuruse ja esitatud arved. Kui võlgnevus on tasutud, sõlmib XX enda nimele AGS-ga võrgulepingu, samuti maagaasi ostu-müügilepingu gaasi müüjaga. Seejärel teostab AGS gaasipaigaldisele tasuta järelkontrolli ning avab ka gaasi tasuta. Kuna AGS ei keeldu gaasivarustuse taastamisest Xxx kinnistul, siis ei ole ettekirjutuse tegemiseks alust.
- Konkurentsiamet jättis 14.10.2021 vaideotsusega nr 7-18/2021-005 rahuldamata XXe 04.10.2021 vaide Konkurentsiameti 03.09.2021 otsuse peale. Xxx kinnistul paikneva gaasiseadme ohutuse ja korrasoleku tagamise eest vastutab XX, mitte AGS kui gaasi võrguettevõtja. Kahtlusest ei piisa, et süüdistada AGS-i gaasivarustuse katkestamises. AGS-i esitatud tingimused gaasivarustuse taastamiseks on õiguspärased. AGS-le ettekirjutuse tegemiseks ei olnud alust ja järelevalvemenetlus AGS-i suhtes tuli lõpetada. Kui tulevikus peaksid ilmnema asjaolud, millest nähtub, et AGS keeldub põhjendamatult gaasivarustuse taastamisest, algatab Konkurentsiamet järelevalvemenetluse uuesti. Praegu selliseid asjaolusid ei nähtu. Selleks, et AGS saaks gaasivarustuse Xxx kinnistul taastada, peab XX esitama AGSle gaasiseadme ohutust puudutavad auditi protokollid.
- XX esitas Tallinna Halduskohtule 15.11.2021 kaebuse Konkurentsiameti 03.09.2021 otsuse nr 7-18/2021-004 ja 14.10.2021 vaideotsuse nr 7-18/2021-005 tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks, millega rahuldada kaebaja vaie ja kohustada Konkurentsiametit otsustama uuesti AGS-i suhtes järelevalvemeetmete rakendamine, et taastada gaasivarustus Xxx kinnistule. Kaebajale ootamatult katkes tema kinnistu gaasiga varustamine
- a oktoobris ning kutsutud spetsialist tuvastas, et majas oleva gaasipaigaldisega on kõik korras. Korduvatele pöördumistele ja suhtlusele vaatamata ei saanud kaebaja oma probleemile lahendust ning elamu jäi kogu kütteperioodiks gaasivarustuse ja kütteta. Järelevalvemenetluse käigus selgus, et gaasivarustuse katkemise põhjuseks oli see, et teadmata isikud olid keeranud kinni AGS-i gaasivõrgu osaks oleva maa-aluse kraani, millele oli vaba juurdepääs. Kuna kraan on AGS-i oma ning tema vastutab selle hooldamise ja järelevalve eest, siis on kaebaja kinnistul gaasivarustuse katkemiseni viinud AGS-i õigusvastane tegevus. Konkurentsiamet jättis analüüsimata AGS-i käitumise kaebajaga suhtlemisel. Kokkuvõttes esines Konkurentsiametil alus teha AGS-le ettekirjutus või hoiatus, sest AGS oli jätnud gaasivarustust tagavale kraanile vaba juurdepääsu ning see on ohtlik avalikkusele ja teistele isikutele. Samuti ei reageerinud AGS kaebaja teadetele, süüdistas kaebajat kõikides probleemides ning nõudis tasu omapoolse kohustuse täitmata jätmise eest. Kaebaja ei välista AGS-i vastu kahjunõude esitamist, kui tema rikkumised leiavad tõendamist.
- Tallinna Halduskohus tagastas 23.11.2021 määrusega XXe kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebaja eesmärk on Konkurentsiameti 03.09.2021 otsuse nr 7-18/2021-004 ja 14.10.2021 vaideotsuse nr 7-18/2021-005 tühistamine ning vastustaja kohustamine otsustada uuesti AGS-i suhtes järelevalvemeetmete rakendamise üle. Konkurentsiameti 03.09.2021 otsus on haldusakt, sest kujutab endast haldusmenetluse lõpetamist põhjusel, mis on võrdväärne haldusakti andmisest keeldumisega. Kaebajal puudub kaebeõigus nii avalikes huvides ja teiste tarbijate õiguste kaitseks kui ka kaebuses toodud asjaoludel enda huvides kohtusse pöördumiseks. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus 3
(6)3-21-2620 rikkuda, võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (nt Riigikohtu 01.04.2021 otsus nr 3-18-1422, p 16). Kontrollimaks, kas järelevalveorgani tegevuses esines kaalutlusviga, tuleb kohtul tuvastada, kas õigusnormi, mis sätestab kaalutlusõiguse, faktiline koosseis on täidetud. Kui selle õigusnormi faktiline koosseis on täitmata, ei pea järelevalveorgan järelevalvemenetluse algatamist või meetme rakendamist üldse kaaluma. Kui selle õigusnormi faktiline koosseis on täidetud, tuleb analüüsida, kas isik on õigustatud selleks, et järelevalveorgan tegutseks tema õigushüve (nt omand, elu ja tervis) kaitseks. Kui eelmainitud tingimused on täidetud, on isikul õigus nõuda, et järelevalveorgan langetaks otsuse järelevalvemenetluse alustamise ja konkreetse järelevalvemeetme rakendamise kohta kaalutlusvigadeta (nt Riigikohtu 13.10.2010 otsus nr 33-1-44-10, p 15). Praeguses asjas järelevalvemenetlus toimus, kuid see lõpetati AGS-le ettekirjutust tegemata. Järelikult tuleb lahendada küsimus, kas järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad Konkurentisametile ette kaalutlusõiguse järelevalvemeetmete rakendamiseks. Kui jah, siis tuleb kontrollida, kas kaalutlusõigust andva(te) normi(de) faktiline koosseis on täidetud ehk kas Konkurentsiamet pidi üldse kaaluma AGS-i suhtes meetmete võtmist. Kui normide faktiline koosseis pole täidetud, siis juba sellest tulenevalt ei saa kaebajal olla kaebeõigust. Konkurentsiametil oli
§ 37lg-st 1 ning korrakaitseseaduse (Kor
S) § 1 lg-st 3 ja § 28 lg-st 1 tulenevalt kaalutlusõigus otsustada, kas teha AGS-i suhtes järelevalvet ja korrarikkumise tuvastamisel ettekirjutus selle kõrvaldamiseks. Kaebaja tugineb enda subjektiivsete õiguste rikkumisele seoses AGS-i jätkuva korrarikkumisega, st gaasivarustus tema kinnistul ei ole tagatud ja see kahjustab jätkuvalt tema omandit (kütteperioodil ei ole võimalik hoida majas vajalikku soojust). Kuigi Konkurentsiameti 03.09.2021 otsuses ega 14.10.2021 vaideotsuses ei ole viidanud konkreetsele normile, mida väidetavalt rikutakse, on selleks kohtu hinnangul
§ 22lg 1.
Konkurentsiameti 03.09.2021 otsuses ja 14.10.2021 vaideotsuses on piisavalt ja ammendavalt põhjendatud, et AGS ei keeldu gaasivarustuse taastamisest õigusvastaselt ehk tuvastatud ei ole AGS-i poolset rikkumist, mis üldse annaks alust kaaluda järelevalvemeetmete rakendamist. Konkurentsiamet ja AGS pidid lähtuma reaalsest olukorrast, et gaasivarustus kaebaja kinnistule oli katkenud, ja hindama, kuidas on võimalik gaasivarustus taastada, ning seda olenemata asjaolust, millal ja kelle poolt oli maa-alune kraan suletud. Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades eeldab gaasivarustuse taastamine kaebaja enda poolseid tegusid, mis tagaksid gaasivarustuse taastamise ohutuse ja kohustuste täitmise AGS-i ees. Keeldumine gaasivarustuse taastamisest seni, kuni kaebaja esitab kehtiva positiivse järeldusotsusega auditi protokollid ei ole
§ 22
lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumine, vaid kooskõlas
§ 22lg 10 p-ga 1.
Kaebajale on põhjalikult antud erinevaid selgitusi ja vastuseid, kuid kaebaja enda selgitused on olnud vastuolulised. Konkurentsiameti tehtav järelevalvemenetlus ei ole nähtud ette ka kahjunõuet ettevalmistava menetlusena. Kaebaja pöördus Konkurentsiameti poole nõudega teha AGS-le ettekirjutus Xxx kinnistule gaasivarustuse taastamiseks, mitte nõudega võtta meetmeid liitumispunktiks olevale maa-aluse kraanile juurdepääsu suhtes. Kokkuvõttes, kuna Konkurentsiamet ei tuvastanud õigustatult AGS-i poolset rikkumist, mis annaks üldse alust kaaluda järelevalvemeetmete rakendamist AGS-i suhtes ehk kaalutlusõigust andva KorS § 28 lg 1 (koosmõjus
§ 22lg-ga 1) faktiline koosseis on täitmata, puudub kaebajal kaebeõigus Konkurentsiameti tegevuse vaidlustamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4
(6)3-21-2620
- XX palub 08.12.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu 23.11.2021 määrus ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Halduskohus ei saanud kaebust HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, sest selleks peaks kaebaja õiguste riive olema väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kumbki tingimus ei ole praegusel juhul täidetud. Halduskohus ei selgitanud välja asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ega lähtunud kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja peamine väide on see, et järelevalvemenetluse lõpetamise otsus on seadusvastane ja Konkurentsiamet ei võtnud tarvitusele kõiki vajalikke ja võimalikke abinõusid kaebaja õiguste kaitseks. Konkurentsiameti järelevalve käigus on leidnud tõendamist, et AGS katkestas ebaseaduslikult gaasivarustuse kaebaja kinnistule. AGS ei vabane vastutusest ka väitega, et gaasivarustuse katkestas mingi kolmas isik, sest ta rikkus oma seadusest tulenevat kohustust tagada gaasivarustus, lubades olukorda, kus igaüks võib gaasivarustuse katkestada. Kaebajal on siiski alust arvata, et gaasivarustuse katkestamine oli AGS-i tahtlik tegevus, sest AGS ei ole
- a oktoobrist kuni
- a aprillini esitanud kaebajale ühtegi arvet. Isegi kui eeldada, et gaasivarustuse oli katkestanud kolmas isik, ei teinud AGS poole aasta jooksul midagi selleks, et tuvastada, millest on Xxx elamu gaasivarustuse puudumine tingitud. AGS ei reageerinud 6 kuu jooksul kaebaja pöördumistele ega vastanud tema kirjadele ning on nõudnud raha kaebajalt, kes ei ole lepingu pooleks. Kaebaja teeb auditi esimesel võimalusel ning kaebuse eesmärk ei ole mitte ainult gaasivarustuse taastamine AGS-i poolt, vaid AGS-i suhtes järelevalvemenetluse jätkamine ja ettekirjutuse tegemine ebaseadusliku tegevuse eest. See aitab tulevikus kaitsta kaebaja õigusi ning kindlustada, et AGS ei võimalda oma seadmele enam juurdepääsu kõrvalistele isikutele ja keegi lülita gaasivarustust välja keset kütteperioodi. Gaasivarustuse katkestamisega on kaebajale tekitatud suurt varalist kahju, mille ta kavatseb AGS-lt sisse nõuda. Konkurentsiamet saab tagada, et AGS kui monopoolne ettevõtja hoidub tulevikus rikkumiste toimepanemisest.
- Konkurentsiamet palub 23.12.2021 vastuses jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu 23.11.2021 määruse põhjendustega. Konkurentsiameti 03.09.2021 otsuses ja 14.10.2021 vaideotsuses on piisavalt ja ammendavalt põhjendatud, et AGS ei keeldu gaasivarustuse taastamisest Xxx kinnistule seadusvastselt. Menetluses ei tuvastatud AGS-i poolset rikkumist, mis andnuks aluse rakendada järelevalvemeetmeid. Kahtlust ei saa olla ka selles, et kaebajal tuleb gaasivarustuse taastamiseks esitada AGS-le gaasiseadme ohutust tõendavad auditi protokollid. Võimalikud eraõiguslikud nõuded tuleb lahendada maakohtus ning Konkurentsiamet on oma pädevuse piires asjaolusid piisavalt uurinud. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et kuna ei tuvastatud AGS-i rikkumist, mis üldse annaks aluse kaaluda KorS § 28 lg 1 ja
§ 22lg 1 alusel järelevalvemeetmete rakendamist, siis puudub kaebajal kaebeõigus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Puudub vaidlus, et XXe 02.03.2021 taotluses toodud asjaoludest lähtudes alustas Konkurentsiamet 05.03.2021 AGS-i suhtes järelevalvemenetlust. Kaebaja on vaidlustanud Konkurentsiameti 03.09.2021 otsuse, millega AGS-i suhtes korraldatud järelevalvemenetlus lõpetati ilma gaasivõrguettevõtjale ettekirjutust tegemata, sest korrarikkumist ei tuvastatud. Vaidlustatud otsus on haldusakt HMS § 43 lg 2 tähenduses, sest sellega keelduti konkreetse meetme rakendamisest vastustaja hinnangul ammendavalt uuritud ja hinnatud asjaolude alusel (vrd Riigikohtu 14.03.2022 otsus nr 3-19-509, p 19). 10.
§ 37
lg 1 kohaselt teostab
-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet Konkurentsiamet.
§ 37
lg 3 näeb muu hulgas ette, et Konkurentsiamet kontrollib, kas turuosalised (
§-d 3–6) järgivad
-s ja selle alusel 5
(6)3-21-2620 kehtestatud õigusaktidega ettenähtud nõudeid ja täidavad asjakohaseid kohustusi (p 9), ning lahendab turuosaliste vahelisi vaidlusi
-s sätestatud korras (p 12). Halduskohus järeldas õigesti, et Konkurentsiametil oli nii järelevalvemenetluse jätkamise kui ka järelevalvemeetme rakendamise otsustamisel kaalutlusõigus. Sellises olukorras puudub isikul subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse jätkamist või turuosalise suhtes konkreetse meetme rakendamist, kuid ta saab nõuda asja otsustamist kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Konkurentsiameti tehtava järelevalve eesmärk on kaitsta mh teise turuosalise õigusi keelatud tegevuse eest (vrd Riigikohtu 14.03.2022 otsus nr 3-19-509, p 20; 19.11.2012 otsus nr 3-3-1-43-12). Turuosaliseks on mh gaasi kodutarbija (
§ 6
lg 1) ning järelevalvemenetluse eesmärk on kaitsta ka nende isikute õigusi, kes on taotlenud gaasivõrguga liitumist (
§ 18
lg 2) või soovivad gaasivõrku kasutada (
§ 231lg 1).
Konkurentsiamet peab järelevalve lõpetamisel lähtuma asjakohastest kaalutlustest ja hinnangutest. 11. Ringkonnakohus nõustub ka sellega, et Konkurentsiametil tuli A. N kaebuse alusel kontrollida, kas AGS kui võrguettevõtja täidab
§ 22
lg-s 1 sätestatud kohustust tagada kaebaja varustamine gaasiga vastavalt
-le, tegevusloa kõrvaltingimustele ja sõlmitud lepingule, ning ega AGS ole keeldunud kaebajale kuuluva tarbijapaigaldise võrguga liitumisest vastuolus
§-ga 18 ega kaebajale võrguteenuse osutamisest vastuolus
§ 22lg 10 p-s 1 ja lg-s 11 sätestatuga.
Vaidlust ei ole selles, et XXe ja A.Si ühisomandis oleval Xxx kinnistul oli varasemalt olemas võrguühendus AGS-i hallatava gaasivõrguga ning järelevalvemenetluse käigus ei õnnestunud täpsemalt tuvastada, millisel ajal ja kelle poolt võrguühendus katkestati. Kaebaja on siiski seisukohal, et võrguühenduse katkestamise eest vastutab AGS ja Konkurentsiametil olnuks alus teha tema õiguste kaitseks AGS-le ettekirjutus.
- Halduskohus tugines kaebuse tagastamise alusena kaebeõiguse ilmselgele puudumisele (HKMS § 121 lg 2 p 1), kuid määruse põhjendustest nähtuvalt ei ole halduskohus piirdunud kontrolliga, kas vaidlustatud Konkurentsiameti 03.09.2021 otsusega kaebaja õiguste rikkumine on võimalik, vaid asus sisuliselt hindama seda, kas vaidlustatud haldusakt rikub kaebaja õigusi või mitte. Kaebeõiguse kontrollimisel ei saa halduskohus asuda lahendama põhivaidlust, vaid seda tuleb teha asja sisulisel läbivaatamisel. Tuvastamine, kas esines jätkuv korrarikkumine või oht ning kas sellest tulenevalt oli Konkurentsiametil alust kaaluda AGS-le ettekirjutuse tegemist või mitte, ei kujuta endast enam kaebeõiguse kontrollimist, vaid vaidluse sisulist lahendamist, ilma et pooltel oleks olnud võimalik esitada asjas kõiki tõendeid ja seisukohti. Kaebeõiguse tunnustamiseks piisab sellest, et kaebuses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kaebaja õiguste rikkumist välistada. Muid kaebuse tagastamise aluseid ei ole asjas välja toodud.
- Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus XXe määruskaebuse, tühistab Tallinna Halduskohtu 23.11.2021 määruse ja saadab asja halduskohtule menetluse jätkamiseks.
- Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). Kuna määruskaebusele lisatud 08.12.2021 maksekorraldusest nähtuvalt on XXe määruskaebuselt tasutud riigilõiv 10 eurot, siis tuleb nimetatud summa HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)