Obsah (9)

§ 15§ 20§ 51§ 28§ 56§ 12§ 13§ 1§ 16

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-21-2426 21. juuni 2022 Kadri Palm X kaebus

) § 1 lg 1 p-i 2 kohaselt mitte IKÜM, vaid

. 10.2.

§ 15

kohaselt võib õiguskaitseasutus isikuandmeid töödelda seaduse alusel, kui nende töötlemine on vajalik mh karistuse täideviimise eesmärgist tuleneva ülesande täitmiseks.

§ 20

kohaselt on eriliigiliste isikuandmete töötlemine lubatud mh siis, kui töötlemise lubatavus on ettenähtud õigusaktis. 10.

1. Käesoleval juhul on vangla AKI järelepärimisele vastates selgitanud, et kinnipeetavatele koostatakse VangS § 16 alusel ITK, mille täpsema koostamise ja rakendamise juhendi kehtestab justiitsminister määrusega. Justiitsministri
2. mai
3. a määruse nr 21 § 3 lg 4 p-i 7 kohaselt peab täitmiskava aluseks olevas riskihinnangus sisalduma ka hinnang kinnipeetava tervise ja emotsionaalse seisundi kohta. 10.
4. Ka Justiitsministri
5. augusti
6. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ (edaspidi määrus nr 28) § 8 lg 2 3 3-21-2426 alusel koostatavas riskihinnangus peab sama sätte lg 3 p-i 7 alusel sisalduma analüüs kinnipeetava tervise ja emotsionaalse seisundi kohta. 10.
7. Vabariigi Presidendi
8. detsembri
9. a käskkirja nr 26 „Armuandmispalvete läbivaatamise korra kinnitamine“ p-i 4 kohaselt lisatakse armuandmispalvele kohtuotsuse kinnitatud ärakiri (kui karistused on liidetud, siis ärakirjad kõigist kohtuotsustest) koos teatisega kohtuotsuse jõustumisest, süüdimõistetut iseloomustavad andmed ja teised dokumendid, millega tõendatakse armuandmispalves esile toodud asjaolusid ja mis omavad tähtsust armuandmispalve läbivaatamisel. Vanglas karistust kandev süüdimõistetu esitab armuandmispalve vangla administratsiooni kaudu. P-i 8 kohaselt võetakse armuandmispalve läbivaatamisel arvesse varasemat karistatust, toimepandud kuriteo raskust, selle toimepanemise viisi, karistusest ära kantud aega, süüdimõistetu iseloomustust, tema perekondlikku olukorda, tervislikku seisundit ja teisi asjaolusid. 10.
10. Eelnevast tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et kinnipeetavate terviseandmete töötlemisel riskihinnangu koostamiseks ja armuandmispalve menetlemiseks puuduks õiguslik alus. Seega ei ole kaebaja isikuandmeid töödeldud ilma õigusliku aluseta ja AKI-l ei ole põhjust järelevalvemenetlusega jätkata. 10.
11. Küll aga tõusetub antud kaebuse valguses küsimus normide põhiseaduspärasusest. PS § 3 lg 1 esimesest lausest tulenev parlamendireservatsiooni ehk olulisuse põhimõte nõuab, et kõik riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu või kõrgeima võimu kandjana rahvas. Olulisuse põhimõtte kohaselt ei saa seda, mida PS-i järgi on kohustatud tegema seadusandja, edasi delegeerida täitevvõimule ega ühelegi teisele isikule või organile. 10.
12. PS §-st 26 tulenev eraelupuutumatuse põhiõigus on kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigus, mis tähendab, et põhiõiguse riive saab toimuda vaid seaduses sätestatud juhtudel ehk selle üle peab otsustama Riigikogu ning vaid tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. 10.9.

§ 15

sätestab samuti, et õiguskaitseasutus võib isikuandmeid töödelda seaduse alusel, samas

§ 20lg 1 p-i 1 sõnastuses kasutatakse seaduse asemel sõna „õigusakt“.

IKÜM ega direktiiv 2016/680, mis on üle võetud

-ga, ei nõua, et siseriikliku õigusega ettenähtud isikuandmete töötlemine õigus peaks olema parlamendi poolt vastuvõetud. 10.

1. Antud juhul on kinnipeetava eriliigiliste isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks justiitsministri määrused ja presidendi käskkiri. Määrused, tõsi küll, on antud vangistusseaduse alusel, kuid kõnealused volitusnormid ise ei sisalda mingit indikatsiooni eriliigiliste isikuandmete töötlemise õiguse reguleerimiseks. 10.
2. AKI-l ei ole pädevust tuvastada normi vastuolu põhiseadusega ja jätta norm seetõttu kohaldamata. Seetõttu ei saanud AKI ka asuda seisukohale, et kaebaja isikuandmeid oleks töödeldud ilma õigusliku aluseta, kuivõrd ministri määrused näevad sellise andmetöötluse ette.
3. Kaebaja esitas AKI vastusele järgmised vastuväited. 11.
4. Tartu Vangla ei ole AKI-le selgitanud, miks oli vaja uurida kaebaja varasemat haiguslugu, sh lapsepõlve haiguslugu. 11.
5. On arusaamatu, mille jaoks on ametnikel vaja teada, kas kaebajal oli minevikus peatraumasid või mitte. Varasemaid meditsiiniandmeid on vajalik töödelda ainult meditsiiniteenuste osutamiseks või kohtumääruse alusel ekspertiisi jaoks. Kui kinnipeetaval on mingid tervisehäired, mille pärast ta sooritas kuriteo või tema käitumine põhjustab kahtlust, siis seda uurib vastava teadmisega ja meditsiiniharidusega inimene kohtumääruse alusel. 4 3-21-2426 11.
6. PS § 26 reguleerib selgelt, millistel juhtudel on võimalik rikkuda eraelu puutumatuse põhiõigust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) ptk-st 31 tuleneb, et sellise õiguse annab kohus prokuratuuri taotlusel ja ainult kriminaalmenetluse käigus. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Kaebaja on esitanud kaebuse AKI
8. oktoobri
9. a teate nr 2.1.-1/21/2632 tühistamiseks ja AKI kohustamiseks asja uueks otsustamiseks. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
10. Riigikohus on
11. märtsi
12. a otsuses asjas nr 3-3-1-85-15 selgitanud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. 14.

§ 51

lg-te 1 ja 2 kohaselt on sõltumatu järelevalveasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 art 51 lg 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 art 41 tähenduses AKI. AKI on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes

-st, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679, muudest seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest.

§ 28

lg 1 annab andmesubjektile sõnaselgelt õiguse pöörduda kaebusega AKI poole.

§ 56

lg 3 p 8 kohaselt võib AKI algatada järelevalvemenetluse kaebuse alusel või omal algatusel. Selle kohaselt on AKI-le järelevalve menetluse algatamiseks jäetud kaalumisruum. Samuti on tal kaalutlusõigus otsustada järelevalvemenetluse lõpetamise üle. Seejuures on AKI-l kaalutlusõigus, kas jääda kaebuse piiridesse või kontrolliulatust enda initsiatiivil laiendada. Kuna AKI kohaldab konkreetset järelevalvemeedet kaalutlusõiguse alusel, piirdub sisuline kohtulik kontroll hindamisega, kas AKI on kaalutlusreeglitest kinni pidanud.

1. Vaidlusaluses menetluse lõpetamise teates on AKI asunud seisukohale, et seadusega ei ole vastuolus see, kui vanglaametnikud kasutavad kaebaja isikuandmeid oma ülesannete täitmisel. Meditsiiniosakond on üks osa vanglast, mitte iseseisev andmetöötleja. Kohustus koostada ITK ja iseloomustus ning hinnata riske, on vanglale pandud VangS-i ja selle alusel vastu võetud õigusaktidega. Teave kinnipeetava terviseseisundi, sh tema sõltuvuskäitumise kohta, tervisest tulenevate piirangute ja talle tervishoiuteenuste osutamise kohta, samuti andmed tema senise elukäigu ja hoiakute ning nendest tuleneva uue kuriteo riski ja ohtlikkuse kohta ning riskide maandamise meetodite ja rakendamise kohta on kantud vangiregistrisse. Isikute hulgas, kellele vangiregistri kasutajaõigused antakse, on mh ka vangla inspektorid, inspektor-kontaktisikud, s.o isikud, kelle ülesandeks on riskihindamise analüüse ja kinnipeetavate iseloomustusi koostada. Tulenevalt VangS § 16 lg-st 1 ja määrusest nr 21 on vanglal kohustus koostada kinnipeetavale ITK, mis mh peab sisaldama ka teavet sõltuvusainete tarbimise, probleemkäitumise, tervise ja emotsionaalse seisundi kohta. Iseloomustuse peab vangla koostama ja kohtule edastama ka tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks VangS § 76 lg 1 p-i 2 ja määruse nr 28 alusel. Täitmiskava ja iseloomustuse koostamine on inspektorkontaktisiku ülesanne, mistõttu on neil seaduslik õigus saada ja kasutada kaebaja isikuandmeid oma ametiülesannete täitmiseks. 5 3-21-2426
2. Samuti selgitas AKI, et vangla peab isikuga seotud dokumente edastama kohtule seaduses sätestatud juhtudel, sh ka siis, kui kinnipeetav on tema kohta tehtud otsused vaidlustanud. Iseloomustus võidakse edastada ka kriminaalmenetluses menetlejale või armuandmispalve lahendamiseks presidendile. Kõigil neil juhtudel on vanglal andmete edastamiseks seaduslik õigus. Seejuures on iseloomustuses, mille kaebaja AKI-le esitatud kaebusele lisas, kaebaja tervisele antud üldhinnang, toomata välja konkreetseid diagnoose, ravimeid või raviplaane. Kui kaebaja leiab, et vangla koostatud iseloomustus või muu dokument kaebaja kohta ei ole tõene ja on kaebaja õigusi kahjustav, siis saab pöörduda halduskohtusse.
3. Nendest kaalutlustest lähtudes lõpetas AKI järelevalvemenetluse, leides, et vangla on koostanud kaebaja ITK ja iseloomustuse seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks ning ei ole rikkunud isikuandmete kaitse nõudeid. Kohtumenetluses on vastustaja esitanud täiendava seisukoha, mille kohaselt AKI-l ei ole pädevust tuvastada normi vastuolu põhiseadusega ja jätta norm seetõttu kohaldamata, mistõttu ei saanud AKI asuda seisukohale, et kaebaja isikuandmeid oleks töödeldud ilma õigusliku aluseta, kuivõrd ministri määrused näevad sellise andmetöötluse ette. Samas möönis AKI kohtumenetlus, et lahendada tuleks küsimus, kas isikuandmete töötlemise õiguse saab ette näha madalamal kui seaduse tasemel, sest kinnipeetava eriliigiliste isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks on praegusel juhul justiitsministri määrused ja presidendi käskkiri.
4. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas AKI-le kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale, kuna kaebaja haigusloost on edastatud vanglaametnikele tema terviseandmeid. Kaebaja hinnangul puudub vanglal seaduslik alus küsida seda informatsiooni vangla meditsiiniosakonnast ning sellise info väljaandmine on ebaseaduslik. Vastustaja alustas

§ 56

lg 3 p-i 8 alusel järelevalvemenetluse (dtl 68) ja palus vanglal küsimustele vastata. Tartu Vangla on AKI-le

1. oktoobril 2021 selgitanud milliste õigusaktide alusel peavad kinnipeetava iseloomustus ja riskihindamine sisaldama terviseandmeid. Samuti selgitas vangla, et riske hindaval ametnikul (inspektor-kontaktisik) puudub juurdepääs kinnipeetava digiloos või vanglas peetava tervisekaardi andmetele. Riskihindamiseks vajalikke terviseandmeid küsitakse meditsiiniosakonnast üldjuhul elektronkirja teel. Sealjuures ei avaldata riske hindavale ametnikule kinnipeetava konkreetseid diagnoose ega konkreetset raviplaani vms. Nii riskihindamises kui selle alusel koostatud iseloomustuses kajastatakse seetõttu ka terviseprobleeme üldsõnaliselt.
2. Kaebaja leiab, et vanglaametnikel puudub seaduslik alus küsida ITK, riskihindamise ja iseloomustuse koostamiseks vangla meditsiiniosakonnalt teavet kaebaja tervise kohta. Vanglal on vaja teada vaid üldist informatsiooni kinnipeetava tervise kohta. Kaebaja on AKI-le esitanud inspektor-kontaktisiku poolt koostatud ankeet-iseloomustuse armuandmispalve juurde, mis tõendab kaebaja arvates fakti, et Tartu Vangla meditsiiniosakond väljastab võõrastele inimestele kinnipeetavate isiklike andmeid. ITK-d ega riskihindamise dokumenti kaebaja AKI-le ega kohtule ei esitanud.
3. Ankeet-iseloomustuses on kaebaja markeerinud mh sellised selgitused (dtl 58-59): „Digiloo andmetel väljakutseid joobe ning narkojoobest tingitud kaebuste puhul“; „Tervis: Hindab oma tervist heaks. Kroonilised haigused puuduvad. Kurdab vaid pidevaid peavalusid, mille vastu saab ravimeid. Kõrge enesehinnang, eriti kui viibib isikute seltskonnas kes temaga samu vaateid jagavad. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole diagnoositud depressiooni, vaimset või füüsilist puuet või isiksusehäiret, mis vajaks sekkumist või erikohtlemist. Isiku sõnul on Tallinna Vanglas saanud psühhiaatrilist abi ravimite näol, kuna sõber suri ning meeleolu oli sellest tulenevalt alanenud. X on talumatus mõne toiduaine suhtes (õun, porgand). Isiku sõnul on tal 6 3-21-2426 esinenud raskeid peatraumasid. Samuti on vabaduses saanud jalavigastuse, mille tõttu oli vahepeal määratud ka töövõimetus, mis käesolevalt enam ei kehti, seda pole pikendatud. Isikul on esinenud lapsepõlve käitumisprobleeme – politsei huviorbiidis juba alaealisena, 16 aastaselt, kui pani toime ka esimese kuriteo.“ Kohus nõustub vastustajaga, et selles ankeetiseloomustuses on kaebaja tervisele antud üldhinnang, toomata välja konkreetseid diagnoose, ravimeid või raviplaane. 21.

§ 12

lg-te 1 ja 3 kohaselt kohaldatakse

4. peatükki isikuandmete töötlemisele õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuse täideviimisel. Sama

peatükiga nähakse ette õiguskaitseasutusele kohaldatavad erisused. Õiguskaitseasutusele ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (üldmäärus), kui

-st ei tulene teisiti (

§ 12lg 3).

Õiguskaitseasutusena

4. ptk tähenduses käsitatakse asutust või asutuse struktuuriüksust, kes on pädev seaduse alusel süütegu tõkestama, avastama ja menetlema või karistust täide viima (

§ 13lg 2). Selliseks asutuseks on ka vangla (Vang

S § 6 lg 2).

1. Tallinna Ringkonnakohus on
2. jaanuari
3. a otsuses asjas nr 3-20-1420, p-s 13 selgitanud, et vanglas karistuse täideviimise käigus isikuandmete töötlemist reguleerib üldseadusena

(vt

§ 1lg 1 p 2 ja 4.

ptk). Ka Tartu Halduskohus on

1. märtsi
2. a määruses asjas nr 3-21-312 leidnud, et vangiregistrisse kantavate kinnipeetavate terviseandmete töötlemisele ja andmekogust andmete väljastamisele ei kohaldu IKÜM-i, vaid kohaldub

-i regulatsioon

§ 1lg 1 p 2 kohaselt.

Vastasel korral oleks andmesubjekti ehk kinnipeetava õigus saada, parandada, kustutada isikuandmeid vangiregistris oluliselt ulatuslikum. 23. Õiguskaitseasutuse poolt

§ 12

lg-s 1 sätestatud eesmärkidel kogutud või kogutavaid isikuandmeid ei tohi töödelda muul eesmärgil, välja arvatud

§ 12

lg-s 1 sätestatud juhtudel või kui selline töötlemine on lubatud seaduse või Euroopa Liidu õigusaktiga. Kui isikuandmeid töödeldakse sellisel muul eesmärgil, kohaldatakse üldmäärust, välja arvatud juhul, kui isikuandmeid töödeldakse sellise tegevuse käigus, mis ei kuulu nimetatud määruse kohaldamisalasse. Kui töötlemise eesmärk ei kuulu üldmääruse kohaldamisalasse, kohaldatakse Eesti õigust (

§ 16lg 2). 24. Tulenevalt Vang

S § 16 lg-st 1 ja määrusest nr 21 on vanglal kohustus koostada kinnipeetavale ITK, mis muuhulgas peab sisaldama ka teavet sõltuvusainete tarbimise, probleemkäitumise, tervise ja emotsionaalse seisundi kohta. Ka Vabariigi Presidendi

1. detsembri
2. a käskkirja nr 26 „Armuandmispalvete läbivaatamise korra kinnitamine“ p-i 8 kohaselt võetakse armuandmispalve läbivaatamisel arvesse varasemat karistatust, toimepandud kuriteo raskust, selle toimepanemise viisi, karistusest ära kantud aega, süüdimõistetu iseloomustust, tema perekondlikku olukorda, tervislikku seisundit ja teisi asjaolusid. Samuti peab määruse nr 28 § 8 lg 2 alusel koostatavas riskihinnangus sama sätte lg 3 p-i 7 alusel sisalduma analüüs kinnipeetava tervise ja emotsionaalse seisundi kohta. VangS § 76 lg 1 kohaselt edastab vangla küll kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks kohtule seaduses ette nähtud dokumendid, sealhulgas iseloomustuse, kuid tegemist on ühe menetlustoiminguga isiku tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. Kohtu hinnangul ei ole väljaspool seda menetlust iseloomustusel mingit tähendust. Iseloomustus ei ole ka selle menetluse raames iseseisvat tähendust omav, sh õiguslikke tagajärgi kaasa toov dokument. Tegemist on dokumendiga, mis kajastab asja otsustamiseks vajalikke faktilisi andmeid ja vangla seisukohti. Otsuse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta teeb maakohus. Enne otsuse tegemist on kinnipeetaval ja tema kaitsjal võimalus esitada oma 7 3-21-2426 seisukohad, sh vaielda vastu vangla esitatud faktilistele andmetele ja vangla hinnangute põhjendatusele. Tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määrus on vaidlustatav.
3. Kohus leiab, et ITK-d, iseloomustust ja riskihinnangut koostaval ametnikul on õigus ja kohustus välja nõuda dokumendi koostamiseks vajalikud kinnipeetava terviseandmed.
4. Kohus peab vajalikuks märkida, et vanglasüsteemis ei ole võimalik täielikult tagada olukord, kus vanglaametnikele ei saa üldse teatavaks teave kinnipeetava terviseseisundi kohta. Vangistuse kohaldamisel tervikuna on vanglal kohustus tagada, et karistuse täideviimine toimuks kinnipeetava terviseseisundit jälgides ja arvesse võttes. Lisaks sellisele üldisele kohustusele tuleb muuhulgas arvestada terviseseisundit nt kinnipeetava tööle määramisel (VangS § 37 lg 2 p 3 või täiendavate julgeolekuabinõude ja kartserikaristuse kohaldamisel (VangS § 71 lg-d 71 ja 72).
5. Kaebaja palus tunnistada justiitsministri
6. mai
7. a määruse nr 21 § 3 lg 4 p-i 7 põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohus tõlgendab seda taotlust määruse nr 21 kohaldamata jätmise taotlusena selle vastuolu tõttu PS-ga, kuna HKMS § 158 lg 4 näeb halduskohtule ette just sellise volituse. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata, kuna kohtu hinnangul ei ole määruse nr 21 § 3 lg 4 p 7 põhiseadusevastane. Ka Tartu Ringkonnakohus on
8. juuni
9. a otsuses haldusasjas nr 3-11-1923 p-s 3.7 leidnud, et VangS § 16 lg 5 alusel on justiitsministril nii pädevus kui ka volitus kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi kehtestamiseks, sh täitmiskava koostamise aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks. Seetõttu leidis ringkonnakohus, et määrus ei ole vastuolus vangistusseaduse ega põhiseadusega. Ringkonnakohtu viidatud lahend jõustus
10. oktoobril 2015, kuna Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse.
11. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude AKI
12. oktoobri
13. a teate nr 2.1.-1/21/2632 tühistamiseks. Vastustaja ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Kohtu hinnangul ei esine ka vormi- ega menetlusvigu, mis võiks tingida vaidlustatud otsuse tühistamise.
14. Kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks on see, et vastustaja on õigusvastaselt keeldunud haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest, olnud tegevusetu või viivitanud. Käesoleval juhul see nii ei ole, mistõttu puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1).
15. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna AKI ei ole kohtule esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
16. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 8