Obsah (6)

§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 16.juuni 2022 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-18233 Tsiviilasi XXi hagi YYi vastu su

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Vaidlust ei ole selles, et kostja on esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse võlgnevuse nõudes summas 1980 eurot, mille aluseks on 23.10.2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-19-x, millega kinnitati poolte kokkulepe hageja poolt elatise maksmiseks (tl 9-10, 11-12) ning kohtutäitur on algatanud 13.07.2021 täitemenetluse (täiteasi nr 176/2021/x, tl 13-14).
2. Hageja on tuginenud nõude esitamisel täitemenetluse seadustiku (TMS) 221 lg-le 1, mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kohus nõustub kostjaga ning sellele on viidanud ka Riigikohus oma lahendites (näit lahend nr 3-2-1-33-11 p 19), et elatise maksmise 4 2-21-18233 eesmärgiks on just lapse esmavajaduste rahuldamine ning seega on see ka kohtutäituri poole pöördumise eesmärgiks, kui lapse isa seda piisaval määral ei täida. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Keelatud ei ole lapsele ülalpidamise andmine ka muul viisil kui raha perioodilise maksmisega, kuid kostja väitel ei ole lapsevanemate omavaheline suhtlus hea, mistõttu on kostja pidanud vajalikuks just elatise maksmist raha perioodilise maksega ning see nähtub ka pooltevahelisest kokkuleppest (tl 11-12). Hageja ei ole ka ümber lükanud kostja väidet, et lapse peamine elukoht on ema elukoht. Hageja on küll esitanud väite nagu oleks laps viibinud arvestatava aja tema juures, mida tuleks elatise kohustuse täitmisel arvestada (tl 5 pöördel – tl 6), kuid kostja sellega ei nõustu väites, et laps viibis hagejaga tunduvalt vähem aega (tl 102 pöördel – tl 103). Kuivõrd hagejal lasub kohustus vastuväidete olemasolul oma väiteid tõendada ning hageja seda vaatamata kohtu poolt tehtud ettepanekule ei teinud, on hageja vastavad väited tõendamata ning kohus jätab need tähelepanuta. Seega lapse ema kasvatab last enamiku ajast kandes ka lapsega seotud kulud.
3. Hageja on esitanud tõendid oma kulutuste kohta lapse tahvelarvuti ostmiseks (tl 18), ostnud kostja seadusliku esindajaga kokkuleppel tordi ja erinevaid kooke (tl 20), mänguauto (tl 21) ning tasunud hambaarsti visiiditasu (tl 6), kuid kostja kokkulepet hagejaga selliste kulutuste tegemiseks on kinnita ega ole ka pärast hagiavalduse esitamist nõus nende kulude arvestamisega elatise katteks. Eeltoodust lähtudes ei saa kohus neid arvestada täitemenetluses nõude rahuldamise katteks. Kohus nõustub, et lapsele tehtud kingitused ei ole ülalpidamiseks vajalik kulutus perekonnaseaduse tähenduses, mistõttu ei tule seda ülalpidamiskuluna arvestada olukorras, kus kulutuste tegemine ei ole lapse emaga kooskõlastatud.
4. Hageja leiab, et elatise tasumise katteks tuleb arvestada kulutusi autotranspordile, et kohtuda lapsega ning selleks tuleb sõita x ja x vahet (tl 23-38). Kui vanemad on selliselt kokku lepitud, siis saaks seda arvestada, kuid antud juhul mitte. Õige on kohtu arvates kostja seisukoht, et võimalik on liikuda ka ühistransporti kasutades, mis võib olla odavam, seda enam isikule, kes väidab sissetuleku puudumist. Seega pole kohtu arvates tegemist auto kütusekulu näol ülalpidamiseks vajaliku kuluga.
5. Kohus on jätnud rahuldamata hageja taotluse tõendite esitamiseks kostja poolt tõendamaks kui suures ulatuses annab kostjale ülalpidamist kostja seaduslik esindaja ja milleks on kulunud hageja poolt kostja seaduslikule esindajale tehtud ülekanded. Taotledes kostja seadusliku esindaja arveldusarve väljavõtet, seab hageja sisuliselt kahtluse alla Harju Maakohtu määruse, kuna kahtleb lapse vajadustes ning ema osas lapse ülalpidamiskulude kandmisel. Harju Maakohus on kompromissi kinnitades juba arvestanud nii lapse vajaduste kui ka mõlema vanema osaga ülalpidamiskohustuse täitmisel ning kohus ei pea vajalikuks lapse ema poolt esitatud kulutusi lapse ülalpidamisel täiendavalt analüüsida. Seega, kuigi hageja on tasunud elatise kokku 3000 eurot (tl 17, 22), ei ole kostja eeltoodud põhjendustel kogu elatise nõuet tasunud, samuti ei esine asjaolusid nõude tasaarvestuseks ning seega puudub seaduslik alus täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud 5 2-21-18233 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega hageja.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja on küll taotlenud menetluskulude jätmist hageja kanda, kuid menetluskulude nimekirja ei ole esitanud ning seega kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ning kohus neid kindlaks ei määra. 01.12.2021 määrusega andis kohus XXile menetlusabi, vabastades ta 350 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel. Et hagi jääb rahuldamata, tuleb hagejal kanda ka riigilõivu kulud, millest ta oli hagiavalduse esitamisel vabastatud. Seega mõistab kohus nimetatud menetluskulu välja riigi kasuks. Tulenevalt

§ 179

lg-st 5 tuleb menetluskulude tasumise kohustus täita 15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179

lg 9).

§ 179

lg 3 kohaselt võib kohtulahendi peale menetluskulude väljamõistmise osas Eesti Vabariigi kasuks esitada määruskaebuse kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu 15 päeva jooksul lahendi kättetoimetamisest arvates, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 6