Obsah (13)

§ 77§ 132§ 115§ 127§ 3§ 641§ 636§ 637§ 76§ 638§ 642§ 643§ 645

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-139810 Otsuse tegemise aeg ja koht 21.juuni 2022, Tallinn Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Premium Design OÜ hagi Eltanin Design

§ 77lg 1 teine lause).

Kostja peab vajalikuks rõhutada, et on algusest peale hageja nõudele vastu vaielnud, mis tõendab kostja seisukohta, et pooled polnud kokku leppinud hageja väidetud vastavusnõuetes. 4. Kostja rõhutab, et hageja ei ole tõendanud ka nõude suurust. Väidetavalt tellis hageja parandustööd Astrifer OÜ-lt, kuid samas ei ole hageja esitanud ainsatki tõendit selle kohta, et hageja on ka tegelikult Astrifer OÜ-lt vastavaid töid tellinud, tööd on teostatud ja nende eest ka tasutud. Kostja möönab, et kahjunõude esitamine ei eelda seda, et vastavad kulutused on tehtud, kuid samas käesoleval juhul on hageja esitanud kostjale arveid ja väitnud, et tööd on justkui tehtud. Samas tõendeid ei ole hageja pidanud vajalikuks esitada. Asjas on tõenditena esitatud arved ZA2498 ja ZA2507, mis ei tõenda kahju suurust, vaid üksnes arvete esitamist hageja poolt kostjale. Veelgi enam, hageja väidetest võib aru saada, et arve nr ZA2498 (dtl 133) summa peaks vastama hagiavalduse lisana 5 (dtl 103) esitatud hinnapakkumise summale, samas kui hinnapakkumise summa on 870 eurot koos käibemaksuga ja arve nr ZA2498 summa on 1326 eurot koos käibemaksuga. Arusaamatu, mis on väidetava nõue tegelik suurus. Arved nr ZA2498 ega ZA2507 (dtl 138) ei tõenda ka tööde tegelikku maksumust, sest tõendamata on, et sellistes töödes ja nende hinnas olid pooled kokku leppinud.. Juhul kui asuda seisukohale, et tegemist on kahju hüvitamise nõudega, siis tõendatud ei ole

§ 132

lg-s 3 nimetatud asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemine. Hagiavalduse lisadena esitatud meeldetuletuskirjad ei tõenda isegi kaudselt seda, et kostja oleks mistahes nõudeid omaks võtnud või on pidanud hagejaga läbirääkimisi. Kostja on seisukohal, et hagiavalduse lisana (dtl 104-127) esitatud fotod ei tõenda ei kokkulepitud töid ega tööde kokkulepitud omadustele vastavust või mittevastavust. Arusaamatu, kus ja millal on fotod tehtud. Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude väljatoomine ja vastavate tõendite esitamine on hageja ülesanne (vt TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3) ja seda ei pea hageja eest tegema kostja. Hageja nõue on kostja hinnangul alusetu ka õiguslikult. Hagiavaldusest võib aru saada, et hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist. Riigikohtu praktika kohaselt (vt nt RKTKo 2-17-1937/52, p 15) võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: • võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); •võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); • võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud kostja poolse kohustuse rikkumist, rääkimata kahju hüvitamise nõude teiste eelduste väljatoomisest ja tõendamisest. 4 Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on käibemaksukohustuslane. Hageja käibemaksukohustuslase nr EE102103766 nähtub ka hagiavalduse lisadena esitatud arvetest. Hagiavalduses nõutud summa sisaldab käibemaksu 241 eurot. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, siis hagejal on õigus 241 eurot sisendkäibemaksuna (KMS § 31) riigilt tagasi saada. Samast loogikast lähtub näiteks TsMS § 174 lg

1. Seega isegi juhul kui asuda hüpoteetilisele seisukohale, et hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud, siis 241 eurot ei ole käsitletav hageja kahjuna. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata - hageja poolsed arved ei tõenda ei tööde maksumust (juhul kui neis kokku lepiti) ega kahju suurust. Tõendamata on nii kahju tekitamine kui ka selle suurus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
3. Premium Design OÜ nõuab kostjalt Eltanin Design OÜ-lt 1301 euro tasumist (dtl 169). Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (

) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt

§ 3

võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja teostas hageja tellimisel töid vastavalt poolte vahel suuliselt sõlmitud (all)töövõtulepingule- aadressil Kanarbiku 12 Tallinn asuval objektil pinglae paigaldus ja Mustamäe tee 106-xx valgustuse Gamma-35 koos LED-ribaga paigaldus. Pooled ei vaidle ka selle üle, et nii Kanarbiku 12 kui Mustamäe tee 106 objektil teostatud tööde eest on hageja kostja (töövõtja) esitatud arved tasunud (dtl 222). 7. Hageja väidab, et kostja teostatud töödel ilmnesid pärast töövõtjale arvete tasumist puudused, mida kostja ise kõrvaldama ei olnud nõus ning mille tegemiseks tuli hagejal tellida töö teiselt äriühingult. Astrifer Ehitus OÜ teostas parandustööd (hinnapakkumine 725 eurot, dtl 102). Puuduste kõrvaldamise / parandustööde eest esitatud arved hüvitamist soovib hageja kostjalt (arved nr ZA2498 01.11.2021.a ja nr ZA2507 12.11.2021 dtl 132 ja 138). Hageja esialgne nõue oli 1446 eurot (dtl 92), 01.05.2022 menetlusdokumendis vähendas nõuet ja nõudis kostjal 1301 eurot (dtl 169). Hageja nõue on kvalifitseeritav lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõudena võlaõigusseaduse (

) § 115 ja § 649 järgi – hageja nõuab kostjalt kahju, mis tekkis hagejal väidetavalt kostja teostatud tööde lepingutingimustele mittevastamise tõttu. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on tõendamata, hageja ei ole tõendanud, milles täpselt tellija ja töövõtja kokku leppisid, millistele tingimustele/standarditele pidi töö vastama, et kostja tööd ei vastanud kokkulepitud lepingutingimustele, kahju tekkimist hagejal ning kahju suurust.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi
2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 5 Vastavalt TsMS 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude väljatoomine ja vastavate tõendite esitamine on hageja ülesanne (TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3). 9.

635 lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtu olemuslikuks eesmärgiks on kokkulepitud tulemuse saavutamine (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-5962/50 p 14), kusjuures töövõtja töö valmistegemise ja tellija tasu maksmise kohustused on omavahel vastastikuses seoses. Tulenevalt

§ 641lg 1 peavad töö ja töö juurde kuuluvad dokumendid vastama lepingutingimustele.

Sama paragrahvi 2. lõige loetleb tingimused, milliste esinemisel ei vasta töö lepingutingimustele. Muu hulgas ei vasta

§ 641lg 2 p 1 kohaselt töö lepingutingimustele kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi.

Tuleb arvestada ka

§ 77

lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel vähemalt keskmise kvaliteediga (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-59-14 p 15)

§ 636

lg 1 sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Vastavalt

§ 637lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Kui on kokku lepitud, et tellija võtab töö vastu või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks

§ 637lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega.

Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-14-61484/71 p 18). 10. Käesoleval juhul tasus Premium Design OÜ kostja /töövõtja esitatud arved. Hageja ei ole olnud menetluses järjekindel selles, kas võttis tööd vastu või mitte. Kohtuistungil 12.05.2022 väitis hageja esindaja sõnaselgelt, et teostatud tööd võeti vastu (dtl 225). Mõnevõrra hiljem, samal istungil selgitas hageja esindaja, et töid Kanarbiku 12 objektil vastu ei võetud. Kostjaga töötatakse ammu ja varem pole probleeme olnud. „….Algul kontrollisime ja siis tasusime. Selle objekti puhul ei olnud kahtlust, et midagi võiks valesti minna ning kostja arve sai tasutud. Hageja jaoks on kriteerium, et tööd on vastu võetud siis, kui tellija selle vastu võtab. Kui tellijal pretensioone ei ole, on töö vastu võetud ….“ (dtl 226). Mustamäe tee 106 objekti osas kinnitab hageja selgelt, et tööd võeti vastu (dtl 227). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja mõlema objekti teostatud tööde eest esitatud arved kostjale tasus, saab lugeda tööd hageja / tellija poolt vastuvõetuks ning järelikult vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik, vastupidist peab tõendama hageja/tellija. Pärast töö vastuvõtmist kehtib

§ 76

lg 4 eeldus, et vastuvõetud töö oli valmis ja vastas lepingutingimustele, välja arvatud juhul ja ulatuses kui tellija on töö vastuvõtmisel märkinud, et töö ei vastanud teatud osades lepingtingimustele. Vastavalt

§ 638

on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. 6

§ 638

on dispositiivne säte ehk pooled võivad kokku leppida, millistel tingimustel loetakse töö vastuvõetuks (vt Riigikohtu 18.04.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-14-61484/71) Kumbki pool ei ole menetluses tõendanud, et pooltel oli kokkulepe, millistel tingimustel loetakse töö vastuvõetuks. Teostatud tööde eest tasumisega on kohtu arvates hageja kinnitanud tööde valmimist ning töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumist. Kui hageja töövõtjana kasutab oma lepinguliste kohustuste täitmiseks omakorda alltöövõtjana kostjat jt, siis suhetes alltöövõtjatega on hagejal tellija õigused ja kohustused (sh töö vastu võtta, üle vaadata jne). Hageja ei ole millegagi tõendanud, et objekti tellijaga või hagejal töövõtjatega oleks olnud kokku lepitud teisiti. 11. Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis (

§ 641lg 3).

Tulenevalt

§ 642

lg 1 vastutab töövõtja töö lepingutingimusetel mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustusmise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda.

§ 643

sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vadata laskma. Käesoleval juhul on tellija (hageja) tööd vastu võtnud ning selgesõnaliselt kinnitanud, et Kanarbiku 12 objekti töid üle ei vaadanud (dtl 222), eeltoodut kinnitas ka kostja seaduslik esindaja 07.06.2022 kohtuistungil (dtl 262). Mustamäe objekti puhul väitis hageja, et töö vaadati üle, alguses valgusti töötas ning objekt võeti vastu (dtl 227), aga 2 kuu pärast läks katki (oli vaja keevitada). Sellest järeldas hageja, et esialgsed kostja teostatud keevitustööd ei olnud kvaliteetsed Väidetavad puudused teostatud töödes ilmnesid pärast nende vastuvõtmist ja kostja esitatud arvete tasumist (asja kahjustumise riisiko üleminekut hagejale). Tulenevalt

§ 645

lg 1 võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: - lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu; - töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Nimetatud asjaolusid käesoleval juhul ei esine. 12. Pärast tööde vastuvõtmist lasub tellijal

§ 642

lg 1 kohaselt kohustus tõendada, et vaidlusalused puudused esinesid tööl juba vastuvõtmise hetkel (st kui tellija ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt töövõtja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist, peab ta maksma töövõtjale kokkulepitud tasu). Üldpõhimõtte töövõtulepingu aluselt tehtud töö lepingutingimustele vastavuse kontrollimiseks sätestab

§ 641lg 1.

Esmalt tuleb tuvastada, mis oli töö sisu ning milline ja milliste omadustega pidi olema lepingu esemeks olev tulemus. Seejärel saab hinnata, kas tehtud töö tegelikult sellistele omadustele vastab ning kas ja millised puudused toovad kaasa lepingutingimustele mittevastavuse. Töö lepingutingimustele mittevastavuse kriteeriumid sätestab

§ 641lg 2.

7 Töövõtja vastu nõude esitanud tellija peab lisaks töö lepingutingimustele mittevastavuse aluseks olevale puudusele (

§ 641

ja § 77) tõendama üksnes asjaolu, et vastav puudus esines tööl juba selle tellijale üleandmise hetkel.

1. Kohus on seisukohal, et Mustamäe tee 106 objekti osas on hageja väited töö lepingutingimustele mittevastavuse osas paljasõnalised ja tõendamata. Lepingutingimustele mittevastavust tõendab hageja tellija esitatud teatega, et „…köögis probleem valgustusega, mida teha….“ (dtl 194). Samas kinnitas hageja esindaja, et ülevaatamisel valgusti töötas (dtl 226-227), katki läks kahe kuu jooksul. Hageja meistrid tegid valgusti lahti, ühendust ei olnud. Oli vaja keevitada. Pärast keevitustöid hakkas valgusti tööle. Sellest järeldas hageja, et kostja keevitustööd ei olnud kvaliteetsed. Kostja seaduslik esindaja selgitas, et kuna tööd teostati täielikult tellija (hageja) materjalist, ka LED riba oli tellija antud, leiab kostja, et ei vastuta riba läbipõlemise eest (dtl 262). Tõendeid selle kohta, et puudused olid tingitud töövõtja (kostja) ebakvaliteetsest tööst esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul olemasolevatele esitatud tõenditele tuginedes teha tõsikindlat järeldust, et kostja töö Mustamäe tee 106 objektil ei vastanud lepingutingimustele, mittevastavus oli tööde vastuvõtmise hetkel olemas ning mittevastavuse eest on vastutav kostja.
2. Kanarbiku 12 objekti osas märgib hageja, et töövõtjale oli esitatud projekt ning valgustussüsteemi näidis, millistele tingimustele /omadustele peab töö vastama (dtl 168) Kostja vaidleb sellele vastu. Kostja seaduslik esindaja märkis 07.06.2022.a. kohtuistungil, et „…Leppisime Sergei Baranovskiga (hageja lepinguline esindaja) kokku, et meie teeme niššid ja siis tuleb elektrik ja paigaldab valgustuse. Ja siis meie teeme konstruktsioonid juurde. Töötleme need õigete mõõtudeni ja siis pingutame materjali. Siis oli antud elektrikule aeg, et ta paigaldaks trek-id niššidesse. See tingimus jäi täitmata. Sergei Baranovskile oli antud info, et elektrikut ei olnud. Sergei Baranovski ütes, et elektrik oli, et kõik on normis, et pingutage nii, nagu on. (dtl 262 ) Kohus nõustub kostja väitega selles, et hagiavalduse lisana esitatud fotod (dtl 104-127) ei tõenda kokkulepitud töid ega tööde kokkulepitud omadustele vastavust või mittevastavust. Tõendamata on ka väide, et kostjale /töövõtjale oli esitatud projekt ja valgusti näidis (ja see oli kogu aeg objektil). Hageja 01.05.2022 seisukohale lisatud kirjavahetus (dtl 191) , mis hageja arvates tõendab valgustussüsteemi näidise olemasolu objektil (milline peab olema tulem) ja hageja nõue tellijale, toimub tellija ja hageja vahel, mitte hageja ja kostja vahel. Seega ei saa sellega tõendada ka mistahes hageja ja kostja vahelisi kokkuleppeid ega seda et projekt ja valgustuse näidis oli kostjale antud . Lisaks on hageja esitanud kohtule väidetava Kanarbiku 12 projekti (dtl 171-190), kuid kohtu arvates ei nähtu sellest, et niši laius pidi olema 40 mm. Hageja enda väited niši nõutava laiuse osas on vasturääkivad, hagiavalduses väidab hageja, et 4042 mm (dtl 94) tellija pöördumisest hageja poole aga 38 mm (dl 199). Kohtu hinnangu ei nähtu esitatud tõenditest, milliste omadustega pidi olema lepingu esemeks olev tulemus. Seega ei ole võimalik ka üheselt hinnata, kas kostja teostatud töö sellele vastab ning kas võimalikud puudused toovad kaasa lepingutingimustele mittevastavuse.
3. Lepingu rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: • võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); 8 •võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); • võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

(vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-17-1937/52, p 15) Käesoleval juhul on kohtu hinnangul kahju hüvitamise eeldused täitmata. Hageja ei ole tõendanud kostjapoolset lepingurikkumist, sellest tulenevat kostja vastutust lepingurikkumise eest, kahju tekkimist ja põhjuslikku seost kahju ja kostjapoolse rikkumise vahel. Kohus jätab hagi rahuldamata.

1. Isegi kui nõustuda hagejaga selles, et Kanarbiku 12 objektil tehtud kostja töö ei vastanud lepingutingimustele ja kostja vastutab mittevastavuse eest, on tõendamata ja arusaamatu nõude suurus. Arved ZA2498 ja ZA2507 on esitatud tasumiseks kostjale, kuid need ei tõenda väidetavat kahju suurust. Kui lähtuda hagis toodust, et kostja ebakvaliteetse töö Kanarbiku 12 objektil parandas Astrifer Ehitus OÜ , siis ei vasta viimase hinnapakkumises toodud maksumus 725 eurot (+käibemaks 145 eurot) hageja poolt kostjale esitatud arvel nr ZA2498 toodud summale 1105 eurot (+käibemaks 221 eurot). Hageja ei ole millegagi tõendanud, et arvel nr ZA2498 märgitud välisosa pinglae materjali vahetus koos materjalidega oleks mingil viisil tingitud väidetavast kostja töö ebakvaliteetsusest. Kahju hüvitamise nõude korral on tellijale kahju hüvitamise peamine eesmärk kompenseerida tellijale töö puudustest tingitud asja väärtuse vähenemine. Hüvitamisele kuuluva kahju suuruseks on järelikult eelkõige puuduseta ja puudustega töövõtulepingu eseme väärtuse vahe mille suurus võrdub enamasti puuduse kõrvaldamise kuluga. Milline oli puudusteta töövõtulepingu eseme väärtus, on tõendamata.
2. Arvestades hagihinda lahendas kohus nõude lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud jäävad hageja kanda.
4. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud menetluses kulu kokku 1413 eurot (õigusabikulu). Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esindaja on kulutanud õigusabi toimingutele kokku 9 tundi 25 minutit tunnihinnaga 150 eurot. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud osaliselt. 9 Kohtu hinnangul on mõnevõrra ülepaisutatud hagiavaldusele vastuse koostamisele väidetavalt kulutatud aeg ca 3 h . Hagi vastus on 2 lk. Kohus on seisukohal, et vandeadvokaadi kvalifikatsiooni, ettevalmistuse ja kogemusega ei kulu tavapärase keerukuse ja mahuga võlaõiguslikus vaidluses hagile vastuse koostamisele 3 h. Põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 1,5 h. Muus osas on kostja menetluskulude hüvitamise taotlus põhjendatud. Põhjendatud ja mõistliku suurusega on ka töötunnihind 150 eurot. Riigikohus on senises praktikas aktsepteerinud nii tunnihinda 120 eurot (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-93-13), 154 eurot käibemaksuta (Riigikohtu 11.02.2015.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14), 170 eurot (vt Riigikohtu 27.02.2017.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 14), 190 eurot (Riigikohtu 13.05.2020.a. lahend tsiviilasjas nr 2-18-17536). Kohus rahuldab kostja menetluskulude taotluse 7,35 h ulatuses summas 1137, 50 eurot.
5. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 10