Obsah (8)

§ 179§ 180§ 318§ 126§ 175§ 105§ 245§ 313

1-22-1833 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märtsil 2022 Tallinnas Kriminaalasja number 1-22-1833 (22230100063) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi s

§ 179

lg 1 p 1 ja

§ 180

lg 3 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäärast pool, s.o 817,50 eurot ning

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu summas 510 eurot ja kaitsjatasu 108 eurot riigituludesse. Kohustada Kairit Tammet tasuma väljamõistetud sundraha osa, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 119,62 eurot. Menetluskulud, kogusummas 1435,50 eurot, tasuda igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank ASis. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99922700011394. Selgitusse võib märkida: „Kairit Tamme, kriminaalasi 1-22-1833, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Ekspertiisikulud, summas 456 eurot, jätta riigi kanda. Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - paberkotid ja soonkinnisega kilekotid (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Kairit Tammet süüdistatakse selles, et tema käitles suures koguses (s.o narkootilise aine kogus, milline on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele) narkootilist ainet amfetamiini. Nimelt tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 13.01.2022.a kella 09.00, tuvastamata kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini, mida hoidis ebaseaduslikult enda töökohas XXX Tallinnas xxx xx kuni 13.01.2022.a kella 09.30-ni, mil XXX esindaja X andis politseiametnikele üle XXX laoruumist leitud 2 tk paberkotti, milledes kokku 37,20 grammi 39-40%list amfetamiinsulfaati sisaldavat pulbrit, milles puhast amfetamiini 10,82 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
3. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse 2 tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist ainest. Seega pani Kairit Tamme toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, so KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Kairit Tamme, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 21.03.2022 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Kairit Tamme süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kairit Tamme ei pane 1 aasta 9 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme.

§ 126

lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KarS § 83 lg 4, § 191 ja

§ 126

lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - paberkotid ja soonkinnisega kilekotid (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Kairit Tamme ei tööta, ta on xxx xxx ja tal on ülalpidamisel kaks alaealist last. Tema ainukeseks sissetulekuks käesoleval ajal on töövõimetoetus summas 250 eurot ja lastetoetus summas 120 eurot, tema suhtes on kohtutäituri menetluses nõudeid ca 9600 euro ulatuses. Arvestades eeltoodut ning juhindudes

§ 180

lg-st 3, on põhjendatud mõista Kairit Tammelt välja sundraha

§ 179lg 1 p 1 sätestatud määrast pool, s.o 817,50 eurot.

Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt:

§ 179

lg 1 p 1 ja

§ 180

lg 3 kohaselt sundraha 2,5 palga alammäärast pool, s.o 817,50 eurot,

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 alusel ekspertiisikulu summas 510 eurot ning kaitsjatasu 108 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on

§ 175

lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et

§ 105

lg 1 kohaselt 3 korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). DNA ekspertiisitulemused on käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele (tuvastatud on süüdistatava DNA), mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt vastavalt tema osale väljamõistmisele. DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot (KES § 273). Ekspertiisi kogumaksumus oli 798 eurot. DNA-ekspertiisi nr 22E-GE0051 käigus uuriti 6 proovi. RKKKm nr 3-1-1-120-12 valguses on Kairit Tammelt DNA-ekspertiisi nr 22E-GE0051 eest väljamõistetav kulu seega 342 eurot (6 x 57 eurot). Ülejäänud ekspertiisikulu jätta riigi kanda. Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu 168 eurot kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab

§ 180

lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt

§ 180

lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja

§ 313

lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja 4 jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5