lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Artur Djatšenkot süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi ning on
lg 1 (rikutud õigusnorm
lg 1) alusel väärteokorras karistatud 14.09.2021 ja 12.12.2021 (teod on toime pannud 14.09.2021 ja 12.12.2021), uuesti 04.01.2022 kella 20.43 paiku xxxx asuvas P AS-ile kuuluvas xxxx kaupluses alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võttes võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse riiulilt kaupa koguväärtusega 8,85 eurot ja nimelt: - USB adapteri Hama Micro maksumusega 4,95 eurot, - heliadapteri Hama 3,5–6,3 maksumusega 1,95 eurot ja - heliadapteri Hama maksumusega 1,95 eurot. Võetud kauba peitis Artur Djatšenko oma jope taskusse, möödus sellega kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi Artur Djatšenko tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup osaliselt rikkumata kauplusele tagastatud, vargusega tekitatud kahju rikutud kauba osas summas 1,95 eurot. Seega pani Artur Djatšenko oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o.
MS § 245 sätetest on abiprokurör Laura Liisa Mölder, süüdistatav Artur Djatšenko ja tema kaitsja Merike Allikmäe käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Artur Djatšenkole karistuseks 5 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada antud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 15.11.2021 otsusega nr 1-21-4875 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (4 kuud vangistust), mõistes liitkaristuseks 9 kuu pikkuse vangistuse.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o 04.–05.01.2022, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmata karistuseks lugeda 8 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega 8 kuud ja 28 päeva vangistusele vastab 268 tundi üldkasulikku tööd.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 aasta ja 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel allutada Artur Djatšenko üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ja määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib
lõikes 1 ettenähtud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti määrata Artur Djatšenkole käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:
lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi;
lg 2 p 2-1 alusel kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Artur Djatšenko temale
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Tsiviilhagi Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd antud asjas on kahjustatud kannatanu omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on süüdistatava süü tõendamist leidnud kannatanule tekkinud kahju ulatuses. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud ja samuti süüdistatav tunnistab tsiviilhagi. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb Artur Djatšenko´lt välja mõista tsiviilhagi P AS-i kasuks 1,95 eurot, mis kanda P ASi arveldusarvele nr xxxx (Xxxx). Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Artur Djatšenkolt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 981 eurot. 2 Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Artur Djatšenkolt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasu summas 81,60 eurot. Kaitsjatasu summas 97,20 eurot jätta riigi kanda kuivõrd kulu ei tekkinud süüdistatava tõttu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulu kokku summas 1062,60 eurot tuleb Artur Djatšenko´l tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 88,55 eurot. Asitõendid • 2 CD-plaati turvakaamerate videosalvestistega, mis asuvad toimikus – jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel peale kohtuotsuse jõustumist; • heliadapter 3,5–6,3 Hama (xxxx) ilma pakendita pakendatud ja antud hoiule PPA asitõendite hoidlasse (aktiga nr 22ATH16241) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1,3, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1, § 69, § 75, § 75 lg 2 p 2, § 75 lg 2 p 8, 75 lg 2 p 21 , VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5 ja § 127 lg 1, 4 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Artur Djatšenko
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 5 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.11.2021 otsusega nr 1-21-4875 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (4 kuud vangistust) võrra ja liitkaristuseks Artur Djatšenkole mõista 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata Artur Djatšenko eelvangistuses viibitud aeg 04.–05.01.2022, s.o 2 päeva karistusaja hulka, kandmisele kuulub 8 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel asendada mõistetud vangistus 8 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga 268 tundi, mille tegemise ajaks määrata 1 aasta ja 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Artur Djatšenko üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Artur Djatšenko kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3 • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Artur Djatšenkod käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 21 alusel kohustada Artur Djatšenkod käitumiskontrolli ajal mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
lg 2 p 8 alusel kohustada Artur Djatšenkod käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Tsiviilhagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Artur Djatšenkolt tsiviilhagi P AS-i kasuks 1,95 eurot, mis kanda P AS-i arveldusarvele nr xxxx (Xxxx). Menetluskulud Välja mõista Artur Djatšenkolt 981 eurot sundraha ja kaitsjatasu 81,60 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1062,60 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 88,55 eurot kuus. Kaitsjatasu summas 97,20 eurot jätta riigi kanda. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavale e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid • 2 CD-plaati turvakaamerate videosalvestistega, mis asuvad toimikus – jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel peale kohtuotsuse jõustumist; • heliadapter 3,5–6,3 Hama (xxxx) ilma pakendita pakendatud ja antud hoiule PPA asitõendite hoidlasse (aktiga nr 22ATH16241) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.