1-13-11640/68

Kriminaalasi nr 1-13-11640 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 09.05.
3. a) Kriminaalasja number 1-13-11640 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Ingmar Laas (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus Aleksander Arusaare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu ALEKSANDER ARUSAAR Kaitsja isikukood: 38103264917; asukoht: viibib karistuse kandmisel alates 22.03.2022 Viru Vanglas, eelnevalt Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kristjan Lee RESOLUTSIOON Jätta Aleksander Arusaar Pärnu Maakohtu 25.09.
4. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-11640 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sisse nõuda Aleksander Arusaarelt riigituludesse kaitsetasu 218 (kakssada kaheksateist) eurot ja 40 senti vandeadvokaadi abi Kristjan Lee poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks
5. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aleksander Arusaar on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 25.09.
6. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-11640 KarS § 113 järgi ja karistuseks mõistetud 10 aastat vangistust. Tartu Maakohtu 10.01.
7. a määrusega vabastati Aleksander Arusaar karistuse kandmiselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xMaakohtu 23.12.
8. a määrusega lõpetati Aleksander Arusaarele kohaldatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja pöörati täitmisele talle kriminaalasjas nr 1-13-11640 mõistetud karistus, lugedes karistuse kandmise algusajaks 20.07.
9. Kinnipeetava karistusaeg lõppeb 20.07.
10. Tartu Vangla esitas kohtule 02.03.
11. a materjalid Aleksander Arusaare tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Aleksander Arusaare tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör, tuues välja süüdimõistetu isiku ja kuritegude sooritamise asjaolud, ei toeta Aleksander Arusaare vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Aleksander Arusaar avaldas kohtuistungil, et läheb vabanemise korral elama xxxxxxxxxxxvenna juurde ja hakkab Töötukassa kaudu tööd otsima. Alkoravile pöörduda ei ole tal plaanis, sest tal ei ole alkoholiga probleemi. Samuti ei soovi ta edasi tarvitada neid ravimeid, mida talle vanglas antakse. Kinnipeetava sõnul tunnistab ta ainult valuvaigisteid ja muid ravimeid ei ole tal vaja. Kaitsja leidis, et Aleksander Arusaare puhul esineb palju positiivset, näiteks distsiplinaarkaristuste puudumine ja toetav lähedane venna näol. Vabanedes lähekski süüdimõistetu elama venna juurde, kes on valmis teda materiaalselt toetama ja kes ei lubaks tal ka alkoholi tarvitada. Samuti tõi kaitsja välja, et Aleksander Arusaare teo toimepanemise põhjuseks olid vaimsed häired, mis arstide hinnangul on taandunud nüüdseks ja see näitab, et kinnipeetavale tuleks anda võimalus vabaneda. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aleksander Arusaar temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksander Arusaar kannab karistust tapmise eest. Tegemist on tema kriminaalkaristusega. Teo pani ta toime kavatsetult ning olles alkoholijoobes. 2 esimese Süüdimõistetu on vangistuses aastal 2015 läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning õppinud elektriku erialal. Aastal 2016 määrati ta tööhõivesse, kuid ta keeldus tööst. 11.01.2017-12.01.2022 viibis Aleksander Arusaar xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxl ning sellele järgnevalt talle uut individuaalset täitmiskava veel koostatud ei ole. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning pärast sundravilt vanglasse naasmist on ka tema suhtumine ametnikesse muutunud paremaks. Toimunud muutused väärivad küll tunnustamist, kuid arvestades, et Aleksander Arusaar on olnud tagasi vangistuses praeguseks vaid mõned kuud, ei saa selle pinnalt järeldada, et muudatused käitumises on püsivad. Muutuste kinnistamise vajadusele viitab ka süüdimõistetu käitumine kohtuistungil, kui ta küsimustele vastates näiva põhjuseta ärritus ja reageeris ebaadekvaatselt, mis vabaduses ilma täiendava suunamiseta võiks kaasa tuua uued õigusvastased teod. Aleksander Arusaare puhul on suureks riskiteguriks alkoholi tarvitamine. Väga raske kuriteo, mille eest ta karistust kannab, pani kinnipeetav toime alkoholijoobes. Vangla iseloomustusest nähtuvalt tarvitas ta enne vangistust igapäevaselt suures koguses alkoholi. Kuigi alkoholist tulenevaid võimalikke riske on vangistuse jooksul üritatud maandada sotsiaalprogrammiga „Eluviisitreening“, siis tuleb kahetsusväärselt nentida, et see ei ole õnnestunud. Vangla iseloomustuse kohaselt Aleksander Arusaar ise alkoholi tarvitamist ja õigusvastast käitumist ei seosta ning alahindab alkoholi tarvitamisega kaasnevaid ohte. Ka kohtuistungil väitis süüdimõistetu kindlalt, et tal ei ole alkoholiga probleeme ja ta ei plaani alkoholiravile minna. Järelikult on tõenäoline, et Aleksander Arusaar jätkab vabaduses alkoholi tarvitamist, mis oluliselt suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kaitsja väljatoodu, et süüdimõistetut võiks alkoholi tarvitamisest eemale hoida vend, on oletuslik ning isiku enda soovita alkoholist loobuda, ei ole see ka täidetav. Vabanemise korral on Aleksander Arusaarel olemas kindel elukoht xxxxxxxxxxvenna juures, kes on valmis teda igati toetama, ja kohtuistungil avaldatu kohaselt plaan hakata tööd otsima. Kuigi see on positiivne, on siiski küsitav, kas Aleksander Arusaar on motiveeritud täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Kohtuistungil avaldas ta, et saab kriminaalhooldusega kaasnevatest kohustustest aru ja vähemalt prooviks neid täita, kuigi need ei pruugi talle meeldida. Aleksander Arusaarele oleks võimaliku vabastamise korral vajalik määrata mitmeid lisakohustusi seoses alkoholi tarvitamise piiramisega, mida ta ülalkirjeldatud suhtumist arvestades ei pruugi täita. Järelikult ei saa Aleksander Arusaart pidada piisavalt usaldusväärseks, et võimaldada tal kanda karistust vabaduses. Aleksander Arusaare ennetähtaegset vabastamist ei võimaldada ka süüdimõistetu isik. Kohtule esitatud materjalides kirjeldatakse kinnipeetavat kui kõrge enesehinnanguga inimest, kes enda juures midagi muuta ei soovi ning kelle puhul võib esineda närvilisust ja plahvatuslikku käitumist. Seda kinnitas Aleksander Arusaare käitumine kohtuistungil, kus ta oli raskustes enda valitsemisega ja karjus mitmel korral kohtule vahele. Kohtupraktikas on leitud, et mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-16-9898, p 47 ja 16.01.2020 määrus kriminaalasjas nr 1-15-8438, p 12). Kuna Aleksander Arusaar on pannud toime väga raske isikuvastase süüteo, peab tema ennetähtaegne vabastamine olema eriliselt kaalutletud ja põhjendatud. 3 Eeltoodust nähtuvalt Aleksander Arusaare puhul selliseid asjaolusid ei esine, mis võimaldaksid teda enne tähtaega vabastada. Kaitsja on väljendanud seisukohta, et kuna Aleksander Arusaare vaimse tervise häired on taandud, siis tuleks anda talle võimalus vabaneda. Siinkohal selgitab kohus, et isiku tervenemine või ohtlikkuse ära langemine on alus psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks, mida on Aleksander Arusaare puhul ka tehtud, kuid mitte ennetähtaegseks vabastamiseks. Menetluskulud Aleksander Arusaare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 09.05.
12. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi abi Kristjan Lee. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 218,40 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 218,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Aleksander Arusaarelt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4