Obsah (5)

§ 199§ 263§ 64§ 65§ 76

Kriminaalasi nr 1-21-5008 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2022. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-5008 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta ning

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja karistatud vangistusega 6 kuud.

§ 64

lg 1 järgi loeti Nikolai Grigorjevile mõistetud kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 1, 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus 01.03.2021 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega 2 aasta 3 kuu ja 6 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud ja 6 päeva vangistust. Nikolai Grigorjevi karistusaja alguseks loeti 09.11.

1. Kohtuotsus jõustus 21.09.
2. a.
3. Nikolai Grigorjev kannab karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 09.11.
4. a ja lõpp 15.07.
5. a.
6. 10.03.
7. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Nikolai Grigorjevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
8. Prokurör esitas seisukoha Nikolai Grigorjevi ennetähtaegse vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Nikolai Grigorjevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
9. Süüdimõistetu Nikolai Grigorjev selgitas kohtuistungil, et plaanib vabanemise korral minna elama Lootuse Külla, et läbida rehabilitatsioon. Süüdimõistetu sõnul on ta viibinud vangistuses 12 korral ning varasemalt väidetavalt ennetähtaegselt vabanenud ei ole. Praegu leiab Nikolai Grigorjev, et Lootuse Küla oleks tema viimane võimalus. Kinnipeetava perekonnaks on ema, isa ja vend, kuid lähedasi suhteid nendega ei ole. Nikolai Grigorjev andis ka ülevaate programmidest, mida ta on vangistuses läbinud ja mida veel plaanib läbida.
10. Kaitsja toetab Nikolai Grigorjevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav on vangistuses käitunud eeskujulikult, tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Tal on suur soov läbida xxxxxxxxxxxxxxsõltuvusest vabanemise programm. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 8. Nikolai Grigorjev on süüdi tunnistatud teise astme kuritegudes ning ta on praeguseks ära kandnud vähemat poole talle mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2 9.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Kohus peab kahetsusväärselt nentima, et süüdimõistetu Nikolai Grigorjevi senine elukäik on olnud väga keeruline. Teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja hetkel kannab ta
2. vanglakaristust. Varasemalt on teda karistatud nii vara- kui isikuvastaste, aga ka ühiskonnaohtlike kuritegude toimepanemise eest. Praegust karistust kannab Nikolai Grigorjev varguse ja avaliku korra raske rikkumise eest. Kuritegude toimepanemist on soodustanud soov saada majanduslikku kasu, sõltuvusprobleemid, puudulik probleemilahendusoskus ja väljakujunenud kuritegelikud hoiakud. Nikolai Grigorjevi senist elukäiku hinnates on ilmne, et isikul on õigusvastast käitumist aktsepteeriv ellusuhtumine ning soovimatus või suutmatus oma senisest väärast käitumisest õppida.
3. Sellegipoolest ei saa üksnes Nikolai Grigorjevi senise elukäigu ja arvukate karistuste põhjal järeldada, et ka käesolev karistus ei võiks olla oma eesmärki saavutanud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetu käitunud vangistuses hästi. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on motiveeritult osalenud vangla tööhõives. Samuti on Nikolai Grigorjev läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osalenud vabanemiseelsel nõustamisel. Küll aga on vangla iseloomustuse kohaselt mitmed planeeritud tegevused veel läbi viimata, sh sotsiaalprogramm Õige Hetk.
4. Nikolai Grigorjevi vabanemisjärgsetele elutingimustele võib anda positiivse hinnangu. Tal on võimalus asuda elama xxxxxxxxxxxxx, kus ta saab läbida rehabilitatsiooniprogrammi ning kus on talle tagatud igakülgne abi ja toetus. xxxxxxxxxxxxa elama asumine oleks kohtu hinnangul Nikolai Grigorjevile vabanemise korral ilmselt ka parim lahendus, arvestades, et toetavaid lähedasi kinnipeetaval ei ole. Vangla iseloomustuse ja kohtuistungil avaldatu põhjal on Nikolai Grigorjevi suhted isaga halvad ning vennaga ta praegusel ajal ei suhtle. Kinnipeetaval on kaks tütart, kellega tal lähedasi suhteid samuti ei ole.
5. Süüdimõistetu puhul ei saa vaadata mööda tema sõltuvusprobleemidest, mis on tugevalt soodustanud kuritegude toimepanemist. Nikolai Grigorjevil on diagnoositud sõltuvus alkoholist ning ta ise tunnistab, et on olnud täielikus sõltuvuses ka fentanüülist. Nii alkoholi kui narkootikume on ta tarvitanud teismelisest saadik ning tarvitamisest loobumine siiani õnnestunud ei ole, olenemata varasemate vangistuste ajal läbitud sotsiaalprogrammidest. Seetõttu ei saa ka kindlalt arvata, et praeguse vangistuse ajal läbiviidav rehabilitatsioon ja/või xxxxxxxxxxxx pakutav abi Nikolai Grigorjevi puhul tulemuslikuks osutub. Erinevate sõltuvusainete pikaajalise tarvitaja puhul jääb risk tagasilanguseks alati alles. Siiski peab kohus kiiduväärseks Nikolai Grigorjevi motivatsiooni oma sõltuvusprobleemiga tegeleda, mida näitab nii sotsiaalprogrammi Eluviisitreening edukas läbimine kui ka soov läbida rehabilitatsiooniprogramm vabanedes.
6. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Nikolai Grigorjevi ennetähtaegne vabastamine oleks hetkel veel ennatlik. Kuigi süüdimõistetu puhul esineb arvukalt positiivseid asjaolusid, on tema senist elukäiku arvestades vajalik karistuse kandmise jätkamine vangistuses ja individuaalses täitmiskavas planeeritud, kuid veel läbimata tegevustes osalemine. Samuti ei ole korrektne käitumine praeguse, alla pooleteise aastase vangistuse ajal piisav otsustamaks, kas Nikolai Grigorjev on tõepoolest oma suhtumist muutnud ning on võimeline kehtivat korda järgima.
7. VangS § 76 lg 4 näeb ette, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel

§ 76

lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel edastab vanglateenistus materjalid kinnipeetava katseajaga tingimisi 3 enne tähtaega vabastamiseks uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega.

1. Tulenevalt vangla iseloomustuses välja toodud ja kohtuistungil avaldatud mitmetest positiivsetest asjaoludest ning arvestades Nikolai Grigorjevi vangistuse lõppemise tähtaega, peab kohus põhjendatuks lühendada tähtaega, millal esitada kohtule uuesti materjalid ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Arvestades, et Nikolai Grigorjevi korraline vabanemise tähtaeg saabub
2. a juulis, võiks materjalid uuesti kohtule esitada 8 kuu pärast. Sellisel juhul oleks veel piisavalt aega, et isik saaks enda probleemidega vangistuses tegeleda ja samas jääks kandmata karistuse pikkus piisav, et olla motiveeriv ka ennetähtaegse vabanemise korral enam pingutama.
3. Nikolai Grigorjevi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu väljamaksmist summas 97,20 eurot. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendanud.
4. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Nikolai Grigorjevilt riigituludesse sisse nõuda riigi õigusabi kulu vastavalt kehtivatele määradele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Marek Vahing 4