järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust;
lg 2 p 1, 21, 3 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat 4 kuud vangistust;
lg 2 p 7, 8 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust;
Õigeks on Andrus Kuusik mõistetud talle esitatud süüdistuses
järgi.
lg 1 alusel liideti mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõisteti Andrus Kuusikule kuritegude kogumis 20 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti Andrus Kuusiku poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva vangistust karistusaja hulka. Kuritegude kogumi eest Andrus Kuusikule mõistetud liitkaristuse kandmata osa oli 19 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, mille algust arvestati alates 07.09.2010, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 04.09.2030. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Andrus Kuusiku elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Andrus Kuusiku tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör, tuues välja süüdimõistetu isiku ja kuritegude sooritamise asjaolud, ei toeta Andrus Kuusiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Andrus Kuusik selgitas kohtuistungil, et läheb vabanemise korral elama tädipoja juurde Jõgevamaale. Teda toetavad ka teised sugulased, lisaks armastatud naisterahvas, kellega süüdimõistetu karistuse kandmise ajal tutvus. Kinnipeetav on vangistuses omandanud keskhariduse ja kaks eriala ning läbinud programme. Kuriteod sai toime pandud noores eas, mõjutatuna alkoholist ja valest seltskonnast. Nüüd Andrus Kuusik enam alkoholi tarvitada ei kavatse ning ei suhtle ka varasema seltskonnaga. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Andrus Kuusik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, mis on tema tädipoja korter Jõgevamaal. Korteri omanik on andnud nõusoleku süüdimõistetu sinna elama asumiseks. Kuigi elukohas võib esineda voolukatkestusi, on eluase üldjoontes sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Andrus Kuusiku tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andrus Kuusikut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, millest kaks karistust on kustunud, ning vangistuses viibib ta teist korda. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Käesolevat karistust kannab Andrus Kuusik kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungi, röövimise ja mõrvakatse toimepanemise eest. Kuritegusid iseloomustab kavatsetus. 2 Andrus Kuusiku käitumist karistuse kandmise ajal saab pidada heaks. Ta on omandanud põhihariduse, sellele järgnevalt keskhariduse ning kutsed keevitaja ja plaatija erialadel. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid „Õige hetk“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“ ning osalenud vangla majandustöödel. Andrus Kuusikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asuks Andrus Kuusik elama tädipoja juurde xxxxxxxxxxx. Lähedastest suhtleb ta veel isa, tädide ja täditütardega. Oma vendadega Andrus Kuusik väidetavalt ei suhtle, sest nad tarvitavad alkoholi. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on kinnipeetaval ka naisterahvas, kellega ta vangistuse ajal tutvus ja keda sooviks edaspidi toetada lapse kasvatamisel. Kindlat töökohta Andrus Kuusikul ei ole, kuid ta plaanib end võtta Töötukassas arvele. Kuigi eelkirjeldatud elutingimused on iseenesest rahuldavad, esineb ka mitmeid murettekitavaid asjaolusid. Andrus Kuusikul on küll palju sugulasi, kuid nende võimalikku mõju ei saa hinnata üleliia positiivseks. Süüdimõistetu on varasemalt pannud toime kuritegusid koos vendade ja endise elukaaslase vennaga. Ka tädipoeg, kelle juurde Andrus Kuusik plaanib vabanedes elama minna, on kohtule teadaolevalt kriminaalkorras karistatud. Arvestades, et Andrus Kuusik on kuritegusid pannud toime grupis ning on seega grupi poolt mõjutatav, ei saa sugulaste võimalikku negatiivset mõju alahinnata. Kohtu jaoks on kaheldav, kas Andrus Kuusiku vabanemisjärgne elukorraldus toetaks teda kui pikaaegsest vangistusest vabanevat isikut õiguskuulekalt toime tulema. Andrus Kuusiku puhul ei saa mööda vaadata toimepandud kuritegude väga rasketest asjaoludest. Tuleb silmas pidada, et tegemist ei olnud ühekordse eksimusega halbade asjaolude kokkulangemisel, vaid isik pani väga raskeid kuritegusid toime korduvalt mitme kuu vältel: esmalt kehalise väärkohtlemise, siis valdaja tahte vastaselt ruumi ebaseadusliku tungimise, seejärel röövimise ning lõpuks mõrvakatse kahe inimese suhtes. Kuriteod olid ette kavatsetud ning kannatanute suhtes rakendatud vägivald äärmiselt jõhker. Selliste kuritegude toimepanemist ei saa välja vabandada nooruse, vale seltskonna ega alkoholi tarvitamisega. Andrus Kuusiku toimepandud kuriteod näitavad äärmist ükskõiksust inimelu ning teiste inimeste tervise ja vara suhtes, samuti hoolimatust õiguskorra ja ühiskonnas kehtivate reeglite osas. Kohus ei ole veendunud, et Andrus Kuusiku suhtumine ja hoiakud on praeguseks täielikult muutunud. Tõepoolest on sotsiaalprogrammide läbiviimisel täheldatud positiivseid muudatusi, kuid vangla iseloomustusest nähtub ka küsitavaid asjaolusid Andrus Kuusiku suhtumises, näiteks vähene empaatiavõime, impulsiivsus ja soovimatus süveneda oma tegude negatiivsetesse tagajärgedesse. Kohtupraktikas on leitud, et mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-16-9898, p 47 ja 16.01.2020 määrus kriminaalasjas nr 1-15-8438, p 12). Kuna Andrus Kuusik on pannud toime väga raskeid süütegusid, peab tema ennetähtaegne vabastamine olema eriliselt kaalutletud ja põhjendatud. Eeltoodust nähtuvalt Andrus Kuusiku puhul selliseid asjaolusid ei esine, mis võimaldaksid teda enne tähtaega vabastada. Olenemata kinnipeetava heast käitumisest vangistuses ja mõningatest positiivsetest arengutest karistuse kandmise ajal, on oht uute kuritegude toimepanemiseks siiski märkimisväärselt suur, arvestades toimepandud kuritegude asjaolusid, 3 süüdimõistetu isikut ja tema vabanemisjärgseid elutingimusi. Andrus Kuusiku vangistusest vabastamine rohkem kui kaheksa aastat enne karistuse lõpptähtaega oleks ennatlik. Süüdimõistetul tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, kus ta saab edasise korrektse käitumise ja individuaalse täitmiskava eduka täitmisega tõestada, et väidetavad muudatused tema suhtumises ja hoiakutes on püsivad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.