KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-14525 Tsiviilasi ESTERNIKA OÜ väljamõistmi

1023 lg 1, 2 alusel asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist ega asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajajal ei ole sel juhul õigust nõuda soodustatud isikult VÕS § 1024 lg 4 ja § 1041, 1042 alusel kulutuste hüvitamist. 6.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on kinnisasja 1/12 kaasomandi osa omanik. See nähtub ka kinnistusraamatu väljavõttelt (tl 78). Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja omas kehtivaid liitumislepinguid XXX ja XXX kinnisasjal elektri ja gaasi tarbimiseks. Pooled ei vaidle, et hageja võttis teenusepakkujatelt vastu arveid teenuste osutamise eest ja korraldas nende tasumise. Hageja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja tasus kinnisasjaga seotud kommunaalteenuste eest regulaarselt hagejale (tl 70 – 72). Hageja ajas teenusepakkujatelt arvete vastuvõtmisega ja nende tasumise korraldamisega seega vähemalt osaliselt kostja asja. Hageja ei tuginenud sellele, et tal oleks olnud kostja asja ajamiseks tehingust või seadusest 4 tulenev alus. Hageja ajas teadlikult kostja asja, s.o hagejal oli tahe tegutseda vähemalt osaliselt ka kostja kasuks. Kostja väitel ei soovinud ta hagejalt raamatupidamisteenust saada ega selle eest tasu maksta. Hageja pangakonto väljavõttelt nähtuvalt maksis kostja hagejale kostja tarbitud kommunaalteenuste eest (tl 70 – 72). Asjaolust, et kostja tasus hagejale kommunaalteenuste eest, saab tuletada kostja soovi saada neid kommunaalteenuseid, mille osas olid kinnisasja teenindamiseks liitumislepingud hagejaga sõlmitud. Kostja saab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 järgi seega lugeda hageja poolt kostja asjade ajamise heaks kiitnuks ulatuses, mis võimaldas kostjal saada neid kommunaalteenuseid, mille osas olid kinnisasja teenindamiseks liitumislepingud hagejaga sõlmitud. Kuivõrd teenusepakkujatelt arvete vastuvõtmise ja nende tasumise korraldamine võimaldas kostjal teenusepakkujate teenuseid saada, saab lugeda kostja selles ulatuses hageja poolt kostja asjade ajamise heaks kiitnuks. Nimetatud toimingute ulatuses on VÕS § 1018 lõikes 1 sätestatud õigustatud käsundita asjaajamise eeldused täidetud. 6.1.
2. Hagejal on VÕS §

§ 1023

lg 1 alusel seega õigus nõuda kostjalt nende kulude hüvitamist, mis tekkisid hagejal seetõttu, et hageja korraldas teenusepakkujatelt arvete vastuvõtmise ja nende tasumise. Hageja ei täpsustanud kohtu poolt antud tähtaja jooksul siiski, kas ja millises ulatuses sisaldab hageja poolt nõutav summa hageja poolt asjaajamisel kantud kulusid. Hageja ei märkinud, millal ja mis kulusid ta kandis. Hageja ei esitanud kulude kandmise kohta ühtegi tõendit. Kuna hageja ei tõendanud, et ta oleks kandnud ülal nimetatud ulatuses kostja asjade ajamiseks kulusid, ei ole hagi rahuldamine VÕS §

§ 1023lg 1 alusel õiguslikult põhjendatud.

6.1.2. Hageja võib VÕS §

§ 1023

lg 2 järgi nõuda kostja asjade ajamise eest tasu üksnes juhul, kui hageja ajas kostja asju oma majandus- ja kutsetegevuses. Hageja märgib hagiavalduses, et ta on osaühing, kelle põhitegevusala on kinnisvara haldamine ja hooldus. Kohus palus hagejal täpsustada, kas hageja ajas kostja asju oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Hageja ei tuginenud sellele, et ta ajas kostja asju oma majandus- ja kutsetegevuses. Hageja ei selgitanud üldse, miks olid kommunaalteenuste lepingud sõlmitud hageja nimel ning miks hageja korraldas kommunaalteenuste eest arvete tasumist. Ainuüksi sellest, et hageja on äriühing, kelle põhitegevusala on kinnisvara haldamine ja hooldus, ei saa järeldada, et hageja ajas kostja asju oma majandus- ja kutsetegevuses, s.o sellise tegevuse raames, mille eest hageja reeglina tasu võtab. Seda eriti olukorras, kus hageja ei tugine kohtu selgitustele vaatamata sellele asjaolule. Hagejal ei ole seega õigust nõuda kostjalt VÕS §

§ 1023lg 2 alusel kostja asjade ajamise eest kostjalt tasu.

6.2. Eelnevast ei tulene siiski kostja tahe ega heakskiit kostjale raamatupidamisteenuse osutamiseks, kuivõrd kostja vaidles sellele algusest peale järjepidevalt vastu (tl 70 – 72). Kostja ei avaldanud seega tahet ega kiitnud heaks seda, et hageja koostas kostjale kaasaegsetes programmides arveid, teostas laekumiste üle järelevalvet, arvestas viiviseid, saatis võlgnikele meeldetuletusi, koostas ja esitas raamatupidamisaruandeid ning arhiveeris dokumente. Kostja ei avaldanud hageja eelkirjeldatud tegevuse kohta tahet ega heakskiitu TsÜS § 68 lg 3 mõttes ka kaudselt, s.o oma tegevuse kaudu. Vastupidiselt, kostja vaidles sellele vastu (vt nt tl 57, 70 - 72 ja 113). Hagejal ei ole VÕS §

§ 1023

lg 1 ega 2 järgi seega võimalik nõuda nimetatud toimingute eest kostjalt kulude hüvitamist ega tasu maksmist. Hagejal ei ole ka VÕS § 1024 lg 4 ja § 1041, §1042 järgi seega võimalik nõuda kostjalt nimetatud toimingute eest kulutuste hüvitamist.

1. Kohus jätab hagi eeltoodust tulenevalt rahuldamata.
2. Kohus arvestab TsMS § 238 lg 1 järgi asja lahendamisel ainult selliste tõenditega, millel on asjas tähtsust. Kohus palus hagejal täpsustada, milliste tõenditega hageja soovib kostja vastu 5 esitatud hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Hageja ei teinud seda. Kohus ei analüüsinud hagiavalduse lisade nimekirjas nimetatud lisasid nr 1 – 32, 34 – 39c, 41 – 41b, kuivõrd hageja ei märkinud, et ta sooviks nende tõenditega tõendada kostja vastu esitatud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Tegemist ei ole kostja vastu esitatud hagi puudutavate tõenditega. Kohus ei analüüsinud ka kostja vastuse lisasid 2 –
3. Kostja soovis nendega tõendada, et hageja esitas kostjale tegelikkusest suuremaid kommunaalarveid. See ei ole asja lahendamiseks oluline. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Kohus jätab hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.
5. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulu esindajatasu 100 eurot käibemaksuta. Kostja esindajal kulus kostja vastuse koostamiseks 1 tund ja 15 minutit. Kostja esindaja tunnitasu on 80 eurot käibemaksuta (tl 132 – 133).
6. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavaldus esitati raamatupidamisteenuse eest tasu saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades asja materjalide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kostja esindaja ajakulu 1 tund ja 15 minutit on vajalik ja põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnastes asjadest tasumisele kuuluvat tunnitasu. Kostja esindaja tunnitasu suurus on seega samuti vajalik ja põhjendatud. Kostja esindajakulud on seega kokku 100 eurot (käibemaksuta). Kuna menetluskulud jäid hageja kanda, tuleb kostja esindajakulud 100 eurot hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 6