← Eesti

1-22-4163/3

Obsah (6)§ 424§ 74§ 68§ 75§ 78§ 50

Kriminaalasi nr 1-22-4163 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 08. juuli 2022. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Alar Häidberg Kriminaalasi Vahur Kolgi s

§ 424lg 2 järgi kiirmenetluses Süüdistatav Vahur Kolk, IK 36406252735; sünniaeg: 25.

juuni 1964. a; kodakondsus: XXX kodanik; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX, XXX; töökoht: XXX, XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: tel XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada Vahur Kolk

§ 424lg 2 järgi ja mõista karistuseks kaheksa

(8)kuud vangistust.

§ 74lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest tuleb Vahur Kolgil koheselt ära kanda neliteist

(14)päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust alates Vahur Kolgi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

  1. juulist
  2. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada Vahur Kolgi suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt kandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni.

§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse ülejäänud osa, s.o seitse

(7)kuud ja kuusteist
(16)päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Vahur Kolk ei pane kahe
(2)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.

§ 75lg 1 alusel on Vahur Kolk käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

  1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 alusel on Vahur Kolk kohustatud alates kohtuotsuse jõustumisest läbima alljärgneva graafiku alusel alkoholi liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks laboratoorse vereanalüüsi (süsivesinikdefitsiitne trasferriin ehk CDT): -hiljemalt

  1. augustil
  2. a teostada esmane laboratoorne vereanalüüs CDT -ajavahemikul 01.-
  3. september
  4. a teostada korduv laboratoorne vereanalüüs CDT -ajavahemikul 01.-
  5. oktoober
  6. a teostada korduv laboratoorne vereanalüüs CDT, millede tulemused edastada kriminaalhooldusametnikule.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata Vahur Kolgile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

75 lg 4 alusel määrata, et Vahur Kolk on kohustatud peale karistuse kandmisest vabanemist ühe

(1)kuu jooksul registreerima ennast vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ning läbima hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal (Tartu Ülikooli Kliinikumis teenusele pöördumiseks on võimalik registreerida end sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 731 9100 või internetis aadressil https://www.kliinikum.ee/patsiendile/eriarsti-vastuvott/).

§ 78

p 1 alusel hakata Vahur Kolgi katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, käitumiskontrolli kontrollnõuded ja lisakohustused kohalduvad kohtuotsuse jõustumisest. Määrata Vahur Kolk katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta Vahur Kolgilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks

(5)kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. LS § 127 alusel on Vahur Kolk kohustatud loovutama oma juhiloa Transpordiameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie
(5)tööpäeva jooksul. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista Vahur Kolgilt sundraha nelisada üheksakümmend
(490)eurot 50 senti ja kaitsjatasu kolmkümmend kaks
(32)eurot 40 senti, s.o kokku viissada kakskümmend kaks
(522)eurot 90 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Vahur Kolgil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: RIKOEE22), märkides viitenumbriks 99922700024242. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Vahur Kolki süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu
  1. juuni
  2. a otsusega nr 1-19-4131 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti XXX. a kella 21:56 paiku XXX juures mootorsõidukit XXX reg nr XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,10 mg/l kohta. Vahur Kolk rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi. Sellega pani Vahur Kolk toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Vahur Kolgile karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel määrata, et kohesele ärakandmisele kuulub 14 päeva vangistust ja ülejäänud karistust, s.o. 7 kuud ja 16 päeva vangistust täitmisele ei pöörata, kui Vahur Kolk ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 alusel on Vahur Kolk kohustatud alates kohtuotsuse jõustumisest läbima alljärgneva graafiku alusel alkoholi liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks laboratoorse vereanalüüsi (süsivesinikdefitsiitne trasferriin ehk CDT): hiljemalt

  1. augustil
  2. a teostada esmane laboratoorne vereanalüüs CDT ajavahemikul 01.-
  3. september
  4. a teostada korduv laboratoorne vereanalüüs CDT ajavahemikul 01.-
  5. oktoober
  6. a teostada korduv laboratoorne vereanalüüs CDT, millede tulemused edastada kriminaalhooldusametnikule.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Vahur Kolk kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Sobiliku sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik. 3

§ 75

lg 4 alusel võtab Vahur Kolk endale kohustuse pöörduda 1 kuu jooksul peale vabanemist vaimse tervise õe vastuvõtule seoses alkoholi tarvitamise probleemiga.

§ 50

lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

§ 68lg 1 alusel lugeda koheselt ära kantava karistuse alguseks 06.

juuli 2022. a ja kohaldada karistuse täitmise tagamiseks tõkend vahistamine. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 490,50 eurot ning määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 88,80 eurot. Kokku kuulub Vahur Kolgilt väljamõistmisele menetluskulud summas 522,90 eurot. Süüdistatav taotleb KrMS 180 lg 3 alusel menetluskulude hüvitamist ositi kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles teha kokkuleppesse täiendus ning lisada osa, et kaitsja sõidukulud 56,40 eurot jätta riigi kanda. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Vahur Kolk tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt Vahur Kolgilt väljamõistetavateks menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja süüdistatava poolt avaldatud seisukohta, on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses korraga tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud vastavalt kokkuleppele määrata KrMS § 180 lg 3 menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja sõidukulud riigi kanda. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.