Obsah (5)

§ 201§ 90§ 91§ 69§ 224

Väärteoasi nr. 4-22-895 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.04.2022 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-22-895 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo S

§ 201

lg 2;§ 224 lg 1 järgi Menetlusalune isik Janek Viljastu isikukood: 38810030307, elukoht xxx, e-post: xxx. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Asjaarutamisest oli ta teadlik. Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Silvia Kuller. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Janek Viljastu väärteoasjas 2302,22,002813

§ 201lg 2;§ 224 lg 1 järgi ja mõista Kar

S§ 63 lg 1 alusel

§ 201lg 2 järgi karistuseks arest 15 päeva.

Aresti kandmise kohaks on Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskus, aadressil Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5/1 ja karistuse kandmise alguseks lugeda 16.05.2022, mil Janek Viljastu on kohustatud ilmuma arestimajja (karistuse kandmisest kõrvalehoidumise korral tema kinnipidamise päev). Nimetatud kuupäeval kinnipidamiskeskusesse mitteilmumisel kohaldada Janek Viljastu suhtes sundtoomist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48;

§ 201lg 2;§ 224 lg 1, Väärteomenetluse seadustiku § 111 sätetest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Janek Viljastule heidetakse 03.03.
2. a väärteoprotokolli nr 20220303376501 kohaselt ette seda, et ta 03.03.
3. a kell 14:55 Tallinnas, Pärnu mnt 139c juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,15 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,2 mg/L+-0,05mg/L. Juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
4. 16.03.2022 on Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi poolt esitatud väärteoasja nr 2302,22,002813 materjalid Janek Viljastu karistamiseks

§ 201lg 2 ja § 224 lg 1 alusel.

1. 17.03.2022 määras kohus väärteoasja nr 4-22-895 (2302,22,002813) arutamisele avalikul kohtuistungil 05.04.2022 kell 11:00, sellekohased kutsed edastati menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale avaldatud e-posti aadressil. Kohtuistungi toimumise kuupäeval s.o 05.04.2022 esitas Janek Viljastu taotluse kohtuistung edasi lükata tervislikel põhjusel. Teate kohaselt on Janek Viljastu köhas ja nohus mistõttu palus lükata istungi ajale mil ta on terve. Lisadokumente isik kohtule oma tervisliku seisundi kinnitamiseks ei esitanud.
2. 05.04.2022 edastas kohus Janek Viljastule uue kutse 22.04.2022 kell 14:00 toimuvale istungile mille peale Janek Viljastu teatas 20.04.2022 e-posti teel, et tal ei ole võimalik 22.04.2022 kohtus osaleda ning palus võimaldada uut aega kuhu ta kindlasti kohale tuleb. Muid põhjendusi Janek Viljastu kohtule ei esitanud. Kohus teatas Janek Viljastule, et sellekohane taotlus ei ole põhjendatud, Janek Viljastu ei ole esitanud kohtule isegi põhjust miks ta istungile tulla ei saa või miks see võimalik ei ole. Teate kohaselt selgitab kohus menetlusalusele isikule, et kui mõjuvaid põhjuseid kohtule istungil mitteosalemise kohta ei ole arutab kohus väärteoasja tema osavõtuta. Seega teatas kohus menetlusalusele isikule, et menetlusaluse isiku osavõtt ei ole kohtuistungil kohustuslik ning selleks, et kohtuistungit edasi lükata peavad olema kohtule esitatud mõjuvad põhjused.
3. Menetlusalune isik Janek Viljastu 22.04.2022 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Väärteomenetluse seadustiku § 41 lg 2 ja lg 8 sätestab, et kutse antakse täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastaslel või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise kord. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Nähtuvalt materjalidest on Janek Viljastu’le isiklikult kohtukutse kätte saanud. Menetlusalusele isikule on kohtukutsed edastatud tema kohtuvälisele menetlejale avaldatud eposti aadressil ning menetlusalune isik on ka omapoolsete e-kirjadega kohtule teatanud, et ta on kutsed kätte saanud. Seega on menetlusalusele isikule asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud põhjendatud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks ja menetlusaluse isiku osavõttu ei ole kohus teinud kohustuslikuks, arutas kohus väärteoasja menetlusaluse isikuta VTMS § 90 lg 1 korras.
4. Kohtuvälise menetleja esindaja asus 22.04.2022 toimunud kohtuistungil seisukohale, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud süüteod toime pannud teadlikult ja tahtlikult, isiku varasemad karistused on kõik täitmata ja hakkavad aeguma. Kohtuvälise menetleja sõnul on kehtivad rahatrahvid, mis on määratud samalaadse teo toimepanemise eest, tasumata. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole uus trahv enam otstarbekas isiku suhtes. Kohtuväline menetleja taotles kohtult menetlusaluse isiku karistamist arestiga 15 päeva

§ 201lg 2 järgi.

Kohtu seisukoht 7. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha, leiab, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. Väärteotoimikus sisalduvate tõenditega on tuvastatud Janek Viljastule etteheidetavate tegude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. 8.

§ 90

lg 1 p 1 ja p 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Kohtule esitatud transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt Janek Viljastul juhtimisõigus 07.03.2022 puudus, seega rikkus menetlusalune isik

§ 90

lg 1 p 1 nõuet, juhtides 03.03.2022 kella 14:55 ajal Tallinnas, Pärnu mnt 139c juures mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Samuti nähtub kohtule esitatud materjalidest, et menetlusalune isik oli varasemalt, s.o 28.08.2020 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud

§ 91

lg 2 p 2 ja 3 alusel, kuna isiku väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis ning tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega rikkus menetlusalune isik

§ 90lg 1 p-des 1 ja 3 sisalduvat keeldu.

Menetlusalune isik on ise 03.03.2022 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis tunnistanud, et ta sõitis 03.03.2022 sõiduautoga Honda Civic ühest parkla otsast teise umbes 150 meetrit, soovis viia sõiduki Catwees esindusse olukorras kus tal puudub juhtimisõigus ja ta tegi seda teadlikult alkoholijoobes kuna samal hommikul oli tarbinud alkohoolset jooki. Juhtimist tõendab ka tunnistaja X ülekuulamise protokoll, mille kohaselt oli tunnistaja 03.03.2022 tööl XXXs xxx xx ning kella 14:55 ajal nägi, et nende firmale kuuluv sõiduk Honda Civic reg nr XXXXXX sõidab Pärnu mnt 139c juurest suunaga XXX poole (aadress xxx xx). Antud sõidukit juhtis neoonkollase jopega meesterahvas, kelle suust tuli alkoholilõhnasid. Tunnistaja kutsus kohale politsei, kes tuvastas isiku ja isiku joobe. Subjektiivsest küljest on seega tegu toime pandud kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes. Isik on oma kohtueelses menetluses antud ütlustega kinnitanud, et ta võttis vastu otsuse sõita ilma juhtimisõiguseta olukorras kus ta oli alkoholi tarbinud. Samuti, kuna transpordiameti liiklusregistri väljavõttest selgub, et Janek Viljastul puudub juhtimisõigus, pidi isik mootorsõidukit juhtima ilmselge kavatsetusega toimepandud väärteo osas. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 90

lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 9. Lisaks eeltoodule heidetakse väärteoprotokollis Janek Viljastule ette

§ 69

lg 3 rikkumist, mis on kvalifitseeritud

§ 224

lg 1 järgi ehk mootorsõiduki juhtimine kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi.

§ 69

lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrüki kohaselt kasutati 03.03.2022 kell 15.25 kuni 15.29 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARKM-0086 (taatlemistunnistuse nr TTRC-21/00179). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,20 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,15 mg/l. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd joovet mõõtis pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendeid, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastatud, et Janek Viljastu väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,15 mg alkoholi ühe liitri kohta. Juhtimist ning alkoholi joobetunnustele viitavaid asjaolusid tõendab ka tunnistaja X ülekuulamise protokoll, mille kohaselt oli tunnistaja 03.03.2022 tööl XXXs xxx xx ning kella 14:55 ajal nägi, et nende firmale kuuluv sõiduk Honda Civic reg nr XXXXXX sõidab Pärnu mnt 139c juurest suunaga XXX poole (aadress xxx xx). Antud sõidukit juhtis neoonkollase jopega meesterahvas, kelle suust tuli alkoholilõhnasid. Tunnistaja kutsus kohale politsei, kes tuvastas isiku ja isiku joobe. Isikuks osutus menetlusalune isik Janek Viljastu. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra 0,15 mg/l, pidi Janek Viljastu aru saama, et ta viibib juhile keelatud seisundis nii enesetunde kui ka teadmise põhjal, kuivõrd ta enda sõnade kohaselt oli ta samal hommikul tarbinud alkohoolset jooki. Sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima, pannes teo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes sest isik pidi aru saama kui ta joob hommikul alkoholi siis päeval sõidukit juhtima asudes ei pruugi alkoholisisaldus olla kadunud. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Vastavalt

§ 224

lg 1 on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 69

lg 3 sätestatud keeldu ja pani toime

§ 224lg-s 1 ettenähtud väärteo.

10. Seadusandja on

§ 201lg-s 2 kirjeldatud väärteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kar

S § 48 sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.

§ 224

lg-s 1 kirjeldatud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Käesoleval juhul on menetlusalune isik väärteod toime pannud ühe teoga, sõidukit juhtides. 11. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Praegusel juhul näeb raskeima karistuse ette

§ 201lg 2.

Juhtimisõigust isikult selle puudumisel ära võtta ei saa. 12. Kuivõrd

§ 201

lg 2 näeb ette alternatiivseid karistuse liike, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahatrahvi näol. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kehtiv väärteokaristus liiklusalaste rikkumiste eest (

§ 224lg 2, § 201 lg 2) ja määratud rahatrahv on jäetud tasumata.

Ka varasemad isikule määratud rahatrahvid erinevate väärtegude toimepanemise eest on jäänud tasumata. Kohtu hinnangul annavad eeltoodud andmed aluse järelduseks, et varasemad karistused rahatrahvide näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liiklusealaste süütegude toimepanemisega enda ja kaasliiklejate ohustamist, juhtides jätkuvalt mootorsõidukit vaatamata sellele, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus ning vähetähtis ei ole, et Janek Viljastu asus sõidukit juhtima olukorras kus ta oli eelnevalt tarvitanud alkoholi. Seega on rahatrahv kui karistusliik ennast käesoleval juhul ammendanud ning tuleb kohaldada aresti. 13. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus kohtule esitatud materjalide pinnalt ei tuvastanud ning kohtuistungile isik ei ilmunud. Süütegude toimepanemise asjaolusid arvestades, leiab kohus, et isiku süü on mõlema rikkumise puhul keskmine. Keskmises karistusemääras määratud karistus on proportsionaalne toimepandud väärtegudega. Süü suuruse määramisel arvestab kohus ka asjaoluga, et toime pandud rikkumised on aset leidnud päevasel ajal kui liikleb palju inimesi, paljud koolilapsed liiguvad just sel ajal (kell 14:55) koolist koju ning üldine liikluskoormus asulasisesel teel on suur. Samuti arvestab kohus süü suuruse määramisel, et tegemist on menetlusaluse isiku poolt süsteemse liiklusnõuete eiramisega, kuivõrd menetlusalust isikut on juba 2020 aastal karistatud nii

§ 201

lg 2 kui ka

§ 224

lg 2 eest rahatrahviga teo eest mille ta pani toime 28.08.2020 ning millist karistust ta ei ole asunud ühelgi moel täitma.

1. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et juba teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, suurendab teatud määral ka teiste liiklejate turvatunnet. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmisest määras olevast süüst, süütegude korduvusest ning kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendada. Kuivõrd menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, siis puudub kohtul menetlusaluse isiku nõusolek aresti asendamiseks üldkasuliku tööga, mistõttu tuleb Janek Viljastule määrata reaalne aresti kandmine.
2. Mis puutub karistuse kandmisse, siis asub kohus seisukohale, et otsuse jõustumise aeg on periood, mille kestel on Janek Viljastul võimalik oma elu korraldada viisil, mis võimaldab tal peale otsuse jõustumist ära kanda

§ 201

lg 2 ja

§ 224lg 1 järgi Kar

S § 63 lg 1 alusel karistuseks mõistetud 15 päeva aresti. Kohus määrab aresti kandmise algustähtajaks 16.05.2022 – sel kuupäeval on Janek Viljastu kohustatud ilmuma arestimajja. Ühtlasi märgib kohus, et kui isik ei ilmu aresti kandmisele, siis kohaldatakse tema suhtes sundtoomist arestimajja karistuste kandmisele. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/