1-18-736/15

1-18-736 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.11.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-736 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Kaitsja Talvi Vaske (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid G.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu G.R (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 29.10.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada G.R karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 09.08.
4. a, millest esimeseks 2 (kaheks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada G.R katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada G.R suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest; 7) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis (Liiklusohutusprogramm).
7. G.R-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. G.R vabastada määruse jõustumisel.
9. KrMS § 180 alusel mõista G.R-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse G.R-ile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale, G.R-ile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 19.09.
10. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava G.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 06.02.
11. a kohtuotsusega tunnistati G.R süüdi KarS § 329 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 09.04.
12. a ja lõpp on 09.08.
13. a. G.R kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kaks esimest karistust oli joobes juhtimise eest. Varastanud varem ei ole, kuid kuriteod on tahtlikud, soodusteguriks alkoholi tarvitamine ja orienteeritus hetkevajadustele, raske majanduslik olukord. Vangistuses on isikule määratud üks distsiplinaarkaristus. Vanglas olles on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, alates 19.06.2018 on ta määratud tööle majandustöödele abitööliseks ning 19.07.2018 on alustatud vestlustega õigusnormide rollist ühiskonnas ja nende järgimise vajalikkusest. Käitumine vangistuse jooksul on olnud hea, suhtlemine administratsiooniga viisakas. Tallinna Vangla toetab G.R tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Kinnipeetav elas seal ka enne vangistust. Tegemist on kolmetoalise korteriga, kus on head elamistingimused. Isiku ema sõnul hakkaks kinnipeetav seal elama koos vennaga. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisel isikul garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetav on varasemalt töötanud ametlikult erinevates ettevõtetes ning töötas ka kuni vanglasse tulekuni. K-raha andmetel on kinnipeetaval 22.08.2018 seisuga rahalisi nõudeid 361,34 euro ulatuses ja vabanemisfondis on xxx eurot. Elukoha ja söögi osas toetavad teda ema sõnul vanemad, seega on olemas materiaalne kindlustus elementaarseteks vajadusteks, et kinnipeetav saaks vanglast vabanedes oma eluga majanduslikult hakkama. G.R taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha G.R vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja leiab, et sooritatud kuriteod ei ole rasked ning tuleb arvestada asjaoluga, et isik on esimest korda vangistuses ja nüüd teab, mida see tähendab. Kinnipeetav on läbinud vanglas sotsiaalprogrammi ja töötab. Nendest asjaoludest võib teha järelduse, et ta on õiguskuulekas. Kaitsja on arvamusel, et distsiplinaarkaristus ei ole raske korra rikkumine ja vabaduses on isikul olemas elukoht ning vanemad, kes teda toetavad. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et G.R võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.R isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 7 kuud vangistust ning tegemist on isiku esimese vanglakaristusega. Kinnipidamisasutuse iseloomustuses on märgitud, et isik on alkoholi kuritarvitaja. Kohus arvestab kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholiprobleemi tõttu psühhiaatri poole. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise üheks soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab G.R tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas G.R-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on G.R olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka G.R , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/