Obsah (9)

§ 306§ 179§ 181§ 126§ 14§ 301§ 63§ 180§ 175

1-21-3109 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2021. a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3109 (20267000110) Kohtunik Anu Tammeniit K

§ 306, § 311, § 313, § 314, § 315 lg 4, kohus otsustas: 1. Õigeks mõista Janar Sergejev Kar

S § 183 lg 2 p 2 (12.02.2020 M M episood) järgi seoses prokuröri loobumisega süüdistusest. Süüdi tunnistada Janar Sergejev KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära (päevamääraga 10 €), s.o 2500 (kaks tuhat viissada) €. 2.

§ 179

, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Janar Sergejevilt menetluskuluna riigituludesse: 1 1-21-3109 - sundraha 876 €; - määratud kaitsjale määratud tasust 568 €, kokku 1444 €.

§ 181lg 1 alusel jätta määratud kaitsjale määratud tasust 283 € riigi kanda.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahaline karistus tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber. Menetluskulude tasumisel kasutada viitenumbrit 99921700053117 ning rahalise karistuse tasumisel kasutada viitenumbrit 99921400003917. Selgituseks märkida: menetluskulud või rahaline karistus, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3. 2 DVD plaati - jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Motiveeritud kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu 14.01.

1. a. Süüdistuse sisu Janar Sergejevit süüdistatakse selles, et tema - andis kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal ja kohas, kuid ajavahemikul 06.07.2019-12.07.2019 Pärnu rannas, ebaseaduslikult A Mle edasi väikeses koguses narkootilist ainet kanepit, täpsemalt narkootilist ainet kanepit sisaldava sigareti, mille suitsetasid Janar Sergejev ja AM kahepeale ära. Kanepisigareti suitsetamise tagajärjel tekkis AMl narkojoove. - andis kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal ja kohas, kuid
2. a maikuu lõpus, õhtusel ajal Pärnu linnas Rohu tänava läheduses ebaseaduslikult AHle edasi väikeses koguses narkootilist ainet kanepit, täpsemalt narkootilist ainet kanepit sisaldava sigareti, millest AH tõmbas vähemalt 3 mahvi. Kanepisigareti suitsetamise tagajärjel tekkis AHl narkojoove. - andis kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid 12.02.2020 Pärnu linnas Paul Kerese tn 5 juures ebaseaduslikult MMle edasi 0,8 grammi narkootilist ainet kanepit, millise kanepi hilisemal suitsetamisel sai MM narkojoobe. Narkootiline aine kanep kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 2 1-21-3109 Narkootilise aine kanepi käitlemiseks puudus Janar Sergejevil selleks õigustav luba. Eelpool kirjeldatud narkootilise aine käitlemise asjaolud olid Janar Sergejevile teada ning tema eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Janar Sergejevi käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Janar Sergejev, narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmisega, kui see on toime pandud korduvalt, pani toime KarS § 183 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör loobus osaliselt süüdistusest, s.o episoodi osas, mis puudutas Janar Sergejevi poolt 12.02.2020 MMile 0,8 grammi narkootilise aine kanepi edasi andmist. Muus osas jäi prokurör süüdistuses toodud asjaolude juurde ning palus Janar Sergejev süüdi tunnistada KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ja karistada 6-kuulise vangistusega, mis jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata, kui Janar Sergejev ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §-s 75 lg-s 2 p-s 21 sätestatud kohustust - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Menetluskulud palus prokurör jätta Janar Sergejevi kanda. Kaitsja palus Janar Sergejev esitatud süüdistus õigeks mõista, kuna tema süü ei ole tõendatud. Samuti taotles kaitsja jätta menetluskulud riigi kanda. Süüdistatav end süüdi ei tunnistanud. Kohtu seisukoht Janar Sergejevile on esitatud süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 183 lg 2 p 2 järgi ehk narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslikus käitlemises. KarS § 183 lg 2 p 2 kuriteo objektiivne koosseis seisneb narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslikus edasiandmises või vahendamises, samuti edasiandmise eesmärgil aine väikeses koguses ebaseaduslikus valmistamises, omandamises või valdamises, samuti ebaseaduslikult selle väikeses koguses üle riigipiiri toimetamise eest süstemaatiliselt, isiku poolt, kes on varem toime pannud karistusseadustiku
3. peatüki
4. jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Janar Sergejevit süüdistatakse 3-l korral narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslikus edasiandmises. Kohtuvaidluses prokurör loobus osaliselt süüdistusest, s.o episoodi osas, mis puudutas Janar Sergejevi poolt 12.02.2020 MMile 0,8 grammi narkootilise aine kanepi edasi andmist. Prokurör loobus põhjusel, et MM andis kohtus ristküsitlusel oluliselt teistsuguseid ütluseid kui eeluurimisel.

§ 14

kohaselt süüdistusest loobumine

§-s 301 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest.

§ 301

sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab Janar Sergejevi KarS § 183 lg 2 p 2 järgi 12.02.2020 MMi episoodis õigeks. Kuivõrd prokurör loobus osaliselt süüdistusest, siis ei hinda kohus neid tõendeid, mis puudutavaid üksnes seda episoodi. Lisaks on Janar Sergejevile on esitatud süüdistus AMile ja le väikeses koguses narkootilist aine edasiandmises. 3 1-21-3109 Janar Sergejevi poolt AMile väikeses koguses narkootilise aine kanepi edasiandmist tõendavad AMi ütlused. Tunnistaja AMi ütlustest nähtub, et

1. a peale jaanipäeva juulikuus Pärnu rannas võttis Janar Sergejev ühe kanepisuitsu välja ja nad tegid selle kahepeale ära. See on ka ainuke kokkupuude Janar Sergejevil narkootiliste ainetega, mida tunnistaja teab. Tunnistaja AM ei osanud oma ütlustest täpset Janar Sergejeviga kokkusaamise kuupäeva nimetada, mistõttu on esitatud kohtule ka Maksu- ja Tolliameti väljatrükk. Väljatrükk Maksuja Tolliameti poolt hallatava Reisijate andmete riskianalüüsi andmebaasist SUSPECT (tl 1315) tõendab mis perioodidel viibis Janar Sergejev Eesti Vabariigis ja millal Soome Vabariigis (ajavahemikul
2. a jaanuar-september). Väljatrükist nähtub, et Janar Sergejev läks Eesti Vabariigist Soome Vabariiki 17.06.2019 ja tagasi tuli Eesti Vabariiki 06.07.2019, kus viibis kuni 12.07.
3. Seega sai toimuda tunnistaja AMi ja Janar Sergejevi kokkusaamine ajavahemikul 06.07.2019-12.07.
4. Janar Sergejevi poolt AHle väikeses koguses narkootilise aine kanepi edasiandmist tõendavad AH ütlused. Tunnistaja AH andis ütlusi, et tema teada on Janar Sergejevil olnud kokkupuude narkootiliste ainetega, see oli 2020 maikuus õhtusel ajal Pärnu linnas siis kui nad tegid koos jonu ehk keelatud suitsu, mis sisaldas narkootilist ainet. Tunnistajate ütlustest nähtub, et neil oli selge teadmine, et kanep mida nad suitsetasid oli kanep, mille käitlemine on keelatud. Mõlemad tunnistajad rääkisid koheselt ja omal algatusel, kanepi suitsetamisest Janar Sergejeviga kui keelatud tegevusest. Janar Sergejev kaitsja küsimustele vastates andis ütlusi, et tema ei ole AMile kanepit pakkunud ning politseis ütles, et ta andis CBD kanepit, aga ta ise seda intsidenti, kus kohas, mis kell, mis kuul jne ei mäleta üldse. Samamoodi ei ole ta enda teada AHle kanepit andnud. Ta on AHga koos CBD-d suitsetanud, aga millal ja mis ei oska ta vastata, sest ta ei mäleta. Prokurör avaldas ristküsitlusel Janar Sergejevi ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema 17.09.2020 kahtlustavana ülekuulamisel antud ütlused, kus talle esitati kahtlustus AMile ja AHle kanepi ebaseaduslikus üleandmises narkootilise joobe saamise eesmärgil. Kohtueelses menetluses andis Janar Sergejev ütlusi, et kahtlustus on talle arusaadav. Ta on kahtlustuses nimetatud teod toime pannud ning kahetseb, et andis neile kanepit. Seejärel soovi prokurör täpsustada tema eelnevaid ütlusi selle kohta, et Janar Sergejev ütles, et andis AMile ja AHle edasi täiesti legaalset ainet, katkestas Janar Sergejev prokuröri küsimuse ja vastas, et ta ei ole seda öelnud, et ta ütles, et ma ei mäleta seda intsidenti üldse, mida ta on üldse kuskil midagi andnud. Ta ei ole mitte kellelegi andnud mitte midagi. Hiljem vastas veel, et ei mäleta üldse, et ta oleks kellelegi andnud, aga kindlasti on. Eelviidatud Janar Sergejevi ütlusest jäi kohtule arusaamatuks, kas Janar Sergejev tunnistab üldse mõne aine üleandmist või mitte. Kohtule vastas Janar Sergejev, et ta ei eita, et AM ja AH on tema käest kanepit saanud, aga ta lihtsalt ei mäleta seda. Selgitused, miks ta neid sündmusi ei mäleta, jäid segaseks. Kohus täpsustas Janar Sergejev ristküsitlemisel veelkord kanepi edasiandmise fakti üle ning Janar Sergejev vastas, et ta kindlalt ei väida seda, et ta süüdistuses toodud isikutele ja süüdistuses toodud ajavahemikul andis edasi narkootilist ainet kanepit, aga seda intsidenti ta ei mäleta. Eelviidatud Janar Sergejevi ütlustes kokkuvõtvalt nähtub, et Janar Sergejev ei eitanud ka ise kohtus ristküsitlusel süüdistuses toodud isikutele ja ajavahemikul narkootilise aine kanepi edasi andmist. Kaitsja leidis, et kuna süüdistatava selgituste kohaselt käis ta Soomes tööl, sõitis edasi-tagasi Eesti vahet ja kuna ei kahtlustus ega hiljem süüdistus ei sisalda konkreetset aega ega ka kohta, siis süüdistatav ei saanud ei kohtueelses menetluses ega ka istungil anda täpsemaid ütlusi. 4 1-21-3109 Kohus leiab, et kuriteo toimepanemise ajad (2020 maikuu ja 06.07.2019-12.07.2019) on süüdistuses piisavalt täpselt määratletud. Ka Riigikohus on leidnud, et kuriteo toimepanemise aeg ei pea olema tuvastatud sekundi või minuti täpsusega ja asjaoludest lähtuvalt võib see olla määratletav ka mingi ajavahemikuna (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. oktoobri
6. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-45-07 p 10). Seega Janar Sergejevi kaitseõigust rikutud ei ole. Kohus leiab, et olukorras, kus süüdistatav on andnud kanepit AHle ja AMile edasi vaid ühel korral, siis ei saa tekkida Janar Sergejevil mingit segadust selles, et kas ta just sel päeva, sel kellaajal ja selles kohas võis anda tunnistajatele edasi kanepit või mitte. Tegemist ei ole, vähemalt süüdistusest ega ka tõenditest ei nähtu, Janar Sergejevi igapäevase tegevusega. Janar Sergejev selgitas kohtus, et ta tunnistas ennast kohtueelses menetluses süüdi sellepärast, et ta ise ei mäletanud seda. Aga kui ta läks tagasi ja hakkas mõtlema, et kus ta üldse sellele momendil oli, et kus suvel viibis, oli Tallinnas ja käis Soomes tööl, siis ta muutis ütlused ära, et kui ta ei mäleta, siis tema jaoks pole olnudki seda reaalselt. Kohus ei pea selliseid ütlusi eluliselt usutavaks. Ei ole kuidagi eluliselt usutav, et kuriteos kahtlustatav isik võtab süü omaks põhjusel, et ta ei mäleta sündmust ja alles siis, kui talle tuli meelde, et ta ei viibinud enda arvates sel ajal Pärnumaal või üldse Eestis, siis muutis enda ütlusi. Veel lisas Janar Sergejev, et ta tunnistas esimesel ülekuulamisel end süüdi ka seetõttu, et ta arvas, et politseil on mingid fotod/pildid, et nad on kindlad selles. Kohus leiab, et ka sellist põhjendust ei saa pidada kuidagi mõjuvaks põhjuseks miks ütlusi muuta. Selline põhjendus pigem näitab seda, et Janar Sergejev teadis väga hästi, et ta on teistele isikutele andnud üle narkootilist ainet ning kuna ta arvas, et politseil on selle kohta olemas ka fotod, siis pidas vajalikuks kohe süü üles tunnistada. Üheks süü ülestunnistamise põhjuseks tõi Janar Sergejev ka selle, et teda üle kuulanud isik hakkas teda ülekuulamisel survestama. Survestamine seisnes selles, et kui ta üles ei tunnista, siis läheb kohtusse ning selle peale ta oli öelnud, et siis ta ei tunnistanud üles. Järjekordselt jäävad kohtule Janar Sergejevi ütlused väga segaseks. Kuigi Janar Sergejev põhjendas esimesel ülekuulamisel süü tunnistamist sellega, et teda survestati, vastas ta siiski, et peale kohtuga ähvardamist ta süüd ei tunnistanud. Lisaks ei pea kohus eluliselt usutavaks, et isik võtab omaks kuriteo mida ta ei ole teinud põhjusel, et teda ähvardatakse kohtuga. Kohus leiab, et iga inimene saab aru sellest, et kui ta on toime pannud kuriteo, siis tuleb tal suure tõenäosusega astuda ka kohtu ette. Kohtuga ähvardamine ei saa kindlasti olla põhjuseks kuriteo omaksvõtul. Janar Sergejev ütlustest nähtub, et ta oli kohtueelses menetluses antud ütluste ajal teadlik CBD kanepi legaalsusest. Seega ei ole kuidagi eluliselt usutav, et kuriteos kahtlustatav võtab omaks kuriteo, kui ta ise teadis, et on edasi andnud vaid legaalset ainet, lihtsalt seetõttu, et ta ei mäletanud seda. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud selgitus survestamise kohta ka eluliselt usutav. Kui jaatada millegi sellise toimumist, siis ei ole arusaadav see, miks Janar Sergejev prokuratuurile või politsei sisekontrollile eeltoodud ebaseaduslikust tegevusest teada ei andnud ning tõi selle välja alles kohtuistungil. Kohtu hinnangul kinnitab ütluste muutmine pigem seda, et Janar Sergejev sai vabalt anda ütlusi ilma, et keegi oleks talle sõnu suhu pannud. Seda, et Janar Sergejevile ei avaldatud ütluste andmisel mingit survet kinnitab kohtu hinnangul ka see, et ta ei suutnud arusaadavalt selgitada, kuidas teda survestati, vaid andis selle kohta segaseid ütluseid. Kui oleks toimunud Janar Sergejevi ebaseaduslik survestamine ütluste andmisel, siis saab eeldada seda, et ta oskab ka detailselt eeltoodud tegevust kohtuistungil kirjeldada, kuna selline olukord jääb meelde ning see omakorda oleks võimaldanud kohtul kontrollida tema ütluste tegelikkusele vastavust selles osas. Eeltoodud põhjustel kohus Janar Sergejevi eelviidatud ütluseid usaldusväärseks ei pea ja jätab tõendikogumist kõrvale. Janar Sergejev andis erinevaid ütlusi ka narkootilise ainet sisaldava kanepi ja CBD kanepi mõju osas. Janar Sergejev andis ütlusi, et CBD on alternatiiv uimastavale kanepile. Näeb täpselt 5 1-21-3109 samasugune välja, lõhnab täpselt samasuguselt. Kui ta esimest korda tavalist kanepit tegi, siis mõjus see täpselt samamoodi, kui ta tegi esimest korda CBD kanepit. Temale tekitas CBD kanepi tarvitamise söögiisu ja rohkem ei midagi. Hiljem aga lisas, et see annab ka sellise lõõgastunud tunde. Janar Sergejev sõnul on CBD ja narkootilist ainet sisaldava kanepi puhul tegemist põhimõtteliselt samade asjadega, ainult et üks on tugevam ja maksab rohkem. Prokurör avaldas ristküsitlusel Janar Sergejevi ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema 23.09.2020 kahtlustavana ülekuulamisel antud ütlused, kus Janar Sergejev ütles, et CBD kanepit tarvitades tunneb kanepi maitset suus, ainult ei tekita joovet nagu kanep. Vastuolu põhjendas Janar Sergejev sellega, et tema ei ole kasutanud sõna nagu joove, kuna see ei ole tema kõnepruuk. Ülekuulamise protokolli allkirjastades ta ei vaadanud üksikuid sõnu üle, kuna see on tüütu. Ta ei oska ega viitsi seletada mida selle all mõtles. Kohus ei pea eluliselt usutavaks seda, et kahtlustatav ei loe enda ütlusi üle lihtsalt seetõttu, et see on tüütu. Kahtlustus võib tuua kaasa isiku õiguste piiramise, mistõttu on kahtlustatavad, kes endal süüd ei näe, eriti tähelepanelikud kõige osas mida nad allkirjastavad. Kohus leiab, et kuna Janar Sergejevi ütlused narkootilise ainet sisaldava kanepi ja CBD kanepi mõju osas on erinevad ning ta ei osanud usutavalt selgitada ütluste erinevust, on tegemist ebausaldusväärsete ütlustega, mis tuleb selles osas tõendikogumist kõrvale jätta. Janar Sergejev andis erinevaid ütlusi ka CBD-kanepi omandamise osas. Kohtus andis Janar Sergejev ütlusi, et CBD kanepit on ta ostnud Tallinnast ja Pärnust poest ning on ostnud ka Tallinnast mingitelt inimestelt keda ta ei tunne. Prokurör avaldas Janar Sergejevi ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema 23.09.2020 kahtlustavana ülekuulamisel antud ütlused. Kohtueelses menetluses andis Janar Sergejev ütlusi, et seda CBD kanepit sai ta sõprade käest, kelle nimesid ta ei mäleta. Vastuolu põhjendas Janar Sergejev sellega, et ta „väljendasin lihtsalt liiga üle lambist“. Kohus sellist põhjendust usutavaks ei pea, mistõttu tuleb tema ütlused ka selles osas lugeda ebausaldusväärseks ja tõendikogumist kõrvale jätta. Kaitsja leiab, et tunnistajate ütlustest nähtub, et suitsetatud kanepi puhul oli tegemist ilmselt CBD kanepiga, mille edasi andmine ega tarvitamine ei ole aga Eesti Vabariigis keelatud ega karistatav. Seega peamine vaidlus seisneb selles, kas Janar Sergejev andis AHle ja AMile edasi narkootilist ainet kanep, mille käitlemine on keelatud või kannabidiooli (CBD), millel puuduvad narkootiline aine omadused. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et tunnistajate ütlused tõendavad seda, et tegemist oli ilmselt CBD kanepiga. Tunnistaja AMi andis ütlusi, et suitsetas koos Janar Sergejeviga kanepit ning tunnistaja sai aru, et tegemist on kanepiga, kuna pärast tarvitamist tekitas see temas lodeva tunde ja tekkis joogijanu. Janar Sergejev ei maininud talle, et see kanep mida nad koos suitsetasid oleks CBD kanep olnud. Niisamuti andis tunnistaja AH ütlusi, et tegi koos Janar Sergejeviga keelatud suitsu, mis sisaldas narkootilist ainet. Kanepi tarvitamine/suitsetamine tõmbas teda veidi tuimaks, oli uimane. Ta on ka pärast seda kanepit tarvitanud ja siis on tekkinud sama mõju – uimasus. Kohus leiab, et eelviidatud tunnistajate ütlused kinnitavad seda, et Janar Sergejevi poolt neile antud kanep oli narkootilise aine omadusi sisaldav kanep, mitte CBD. Kohus jõudis sellele veendumisele lisaks eelviidatud tunnistajate ütlustele ka järgnevatel põhjustel. Esmalt märgib kohus, et KarS § 183 dispositsioon ei nõua mingi kindla koguse narkootilise aine käitlemist. Seega kaitsja märkus selle kohta, et asjas ei ole tuvastatud ega teada, mis oli see väike kogus, mille edasiandmises süüdistatavat süüdistatakse, on asjakohatu. 6 1-21-3109 Narkootilise aine tarvitamisel võivad tekkida joobele iseloomulikud tunnused, s.t väliselt tajutavad häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid. Kui kanepit tarvitatakse narkootilise ainena, võib see mõjuda igaühele erinevalt – mõjude avaldumine on individuaalne ning oleneb tarvitatava aine koostisest ja tarvitamise sagedusest. On üldteada asjaolu, et kanepi tarvitamise tagajärjel või tekkida lõõgastustunne ja unisus ning suu on kuivus, millised tunnused tekkisid ka AMil ja AHl. AM kinnitas, et ka tema teada seisneb tavalise kanepi mõju, kui seda suitsetatakse, selles, et tekib joogijanusus ja uimasus ning seda ta tundis ka siis, kui tarvitas Janar Sergejeviga koos kanepit. Tunnistaja AM andis ütlusi, et ta ei usu, et ta teeks välimuse järgi vahet, kas talle pakutakse tavalist kanepit või CBD kanepi suitsu. Samuti kuna ta ei ole ise CBD kanepit tarvitanud, siis ta ei oskaks ka võrrelda, milline on tavakanepi suitsu või CBD kanepisuitsu mõju. Lisaks on tunnistaja andnud ütlusi, et ta on ka hilisemalt proovinud kanepit ja siis on tunne olnud hullem, tõmbas täiesti jõuetuks. Nendest ütlustest tulenevalt kaitsja leiab, et seega ei saa tunnistaja tõendada, et Janar Sergejevi poolt talle väidetavalt antud kanepisuits oleks olnud narkootilist ainet sisaldav, ehk ebaseaduslik. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et kuivõrd tunnistaja ei ole kunagi proovinud CBD-d ega oma muid eriteadmisi, siis ta ei saa selles osas anda asjakohased ütlusi, vaid saab oletada. Oletustele ei saa aga tõendina tugineda. Seega asjaolu, et tunnistaja ei oska erinevaid kanepeid võrrelda, ei tõenda, et tegemist oli CBD kanepiga. Tunnistaja AH andis ütlusi, et ta ei tee välimuse järgi vahet, kas tegemist on CBD või narkootilist ainet sisaldava kanepiga. Tunnistas vastas ka kaitsjale, et ta ei saa kindel olla, et tegi Janar Sergejeviga koos just keelatud suitsu, mis sisaldas narkootilist ainet, kuna mõlemad nii CBD kui THC tekitavad ikkagi mingi teise tunde. Lisaks andis tunnistaja ütlusi, et maitse erinevus võib olla ka narkootilist ainet sisaldavate kanepisuitsude vahel, kuna on erinevaid sorte, seega ka maitse järgi pole aru saada, mis kanepiga tegemist on ning et Janar Sergejeviga koos tehtud suits võis olla CBD kanep või lihtsalt lahja. Nendest ütlustest tulenevalt kaitsja leiab, et AH ütlused ei tõendada, et Janar Sergejeviga koos tehtud kanepisuits oleks olnud narkootilist ainet sisaldav, ehk ebaseaduslik. Tunnistaja AH andis ka ütlusi, et ta on proovinud ka CBD-d, see oli mõttetu, ei teinud midagi. Temaga koos ei ole Janar Sergejev tema arvates CBD kanepit tarvitanud. Tunnistaja ütles, et ta ei teeks vahet välimuse järgi, kas tegemist on CBD või narkootilist ainet sisaldava kanepiga, kuid maitse ja lõhn on neil erinev. Janar Sergejev ei öelnud, kas tegemist on CBD või tavalise kanepiga. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et tema ütlused selles osas mis puudutavad CBD tarvitamist koos Janar Sergejeviga ja selle mõju on vastuolulised, mistõttu jätab kohus need tõendikogumist kõrvale. 14.04.2021 e-maili teel teostatud päring Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile ja päringu vastus (tl 24-26) tõendab CBD kanepi (kannabidiool) omadusi ning selle tarvitamise tagajärgi. Vastusest nähtub, et kuna kannabidioolil (CBD) puuduvad narkootilise aine omadused, siis ei tekita CBD narkojoobele viitavaid tunnuseid/narkojoovet. Kaitsja leiab, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastus päringule, kaudselt kinnitab seda, et CBD kanepil ei pruugi vahet teha. Vastuses on märgitud, et individuaalsetest eripäradest tulenevalt võib ka CBD kanepi tarvitamine anda uriinis positiivse THC vaste, ehk siis tegelikkuses saab järeldada ka vastavast dokumendist, et inimese eripäradest tulenevalt võivad isikud ka CBD tarvitamisel tunda sarnast mõju narkootilise kanepi tarvitamisega. Kohus kaitsja 7 1-21-3109 sellise seisukohaga ei nõustu. Narkojoobele viitavaid tunnused, narkojoove ja THC-COOH leidmine uriinist ei ole üheselt samastatavad. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-100-13 on käsitletud eksperdiarvamusest ja asjatundja ütlustest nähtub, et tavaliselt läheb ühele isikule narkojoobe tekitamiseks vaja 500 mg kuni 1 gramm marihuaanat, keskmisele isikule piisab narkojoobe tekitamiseks 750 mg marihuaanast ning mida suurem on THC sisaldus, seda vähem marihuaanat joobe tekitamiseks vaja läheb. Nimetatud Riigikohtu lahendist johtuvalt saab asuda seisukohale, et narkojoobele viitavate tunnuste tekkimise (millised tunnused ja kui tugevad), sõltub isikust, tarvitatud kogusest ja THC sisaldusest. Tunnistajate AH ja AMi ütlustest nähtub, et nad tegin kanepisuitsu koos Janar Sergejeviga. Seega arvestades, et sellest väikesest kogusest tekkisid neile joobele viitavad tunnused, saab kohus järeldada, et tegemist oli narkootilise aine omadusi sisaldava kanepiga, mitte CBD-ga, mille tarvitamise tagajärjel ei teki narkojoobele viitavaid tunnuseid/narkojoovet. Asjaolu, miks kanepi tarvitamise tagajärjel on tunnistajatel erinevatel aegadel tekkinud erineva tugevusega mõju on seletatav sellega, et turul liigub väga erineva THC sisaldusega kanepit. CBD, kui legaalne kanep, mida saab poest osta, on aga kontrollitud ega tohi sisaldada THC-d rohkem kui 0,2 %. Kokkuvõtvalt
7. a episoodi osas kohus leiab, et kuna AM on kirjeldanud selgelt koos Janar Sergejeviga tarvitatud kanepi suitsetamise tagajärjel tekkinud narkootilise aine kanepi tarvitamisele iseloomulike tunnuste esinemist, s.o uimasust ja joogijanu ning kohtutoksikoloogiaeksperdi vastusest nähtuvalt CBD kanepi tarvitamisel narkojoobele viitavaid tunnuseid ega narkojoovet ei teki, siis puudub igasugune alus arvata, et Janar Sergejevi andis AMile edasi CBD-d. AM on ka hilisema kanepi tarvitamisel tundnud samu tunnuseid. Kohus nõustub prokuröriga, et kaudselt viitab asjaolule, et kanep mida Janar Sergejev AMile andis oli narkootiline aine, ka see, et pärast politsei poolt süüdistuses nimetatud kuriteoepisoodi uurimise alustamist katkes AMi ja Janar Sergejevi suhtlus ning üksteist süüdistati selles, et asi on kohtusse jõudnud. Kokkuvõtvalt
8. a episoodi osas kohus leiab, et kuna AH on kirjeldanud selgelt koos Janar Sergejeviga tarvitatud kanepi suitsetamise tagajärjel tekkinud narkootilise aine kanepi tarvitamisele iseloomuliku tunnuse esinemist, s.o uimasust ning kohtutoksikoloogiaeksperdi vastusest nähtuvalt CBD kanepi tarvitamisel narkojoobele viitavaid tunnuseid ega narkojoovet ei teki, siis puudub igasugune alus arvata, et Janar Sergejevi andis AHle edasi CBD-d. AH on ka hilisema kanepi tarvitamisel tundnud sama tunnet. AH rääkis kohe kohtus ütlusi andes keelatust ainest ning CBD kanepi teemal andis ütlusi vaid seetõttu, et temalt selle kohta küsiti. Kohus leiab, et pole mingit alust arvata, et üle antud suits oli CBD ka seetõttu, kuna tegemist on kanepiga mida saab iga inimene ise osta, selleks ei pea juhututtavaga kokku saama.

§ 63

lg 1 kohaselt on kannatanu ja tunnistaja ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas tunnistaja ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlused on vastuolus teiste isikuliste ja kirjalike tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad. Tunnistajate AH ja AMi ütlustes puudub kohtu alust kahelda, tunnistajad vahendasid oma ütlustes kohtule kogetut ja nähtut. Tunnistajad on järjepidevalt andnud ütlusi narkootiliste aine käitlemise kohta Janar Sergejevi poolt. Tunnistajate ütlusi kinnitab ka kohtutoksikoloogiaeksperdi vastus. Tunnistajatel puudub igasugune põhjus ja motiiv valeütlusi anda. Samuti ei ole süüdistatav ega ka kaitsja nimetanud ühtegi põhjust, miks tuleks lugeda 8 1-21-3109 nimetatud tunnistajate ütlusi ebausaldusväärseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine ka mingit kõrvaldamata kahtlusest, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtus kuulati üle tunnistajana ka RJ. Kohus leiab, et RJ ütlused on ebausaldusväärsed, kuna RJ muutis kohtus oma ütlusi kõikides olulistes punktides ja andis varasemaga võrreldes diametraalselt teistsugused ütlused. Samuti ei ole ta suutnud usutavalt selgitanud ütluste muutmise põhjust. Eeltoodust tulenevalt tuleb RJ ütlused tõendikogumist välja jätta. Tunnistaja RJ ristküsitluse käigus avaldati korduvalt ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tema kohtueelses menetluses antud ütlusi, kuivõrd kohtus antud ütlused olid täielikult vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega. Nimelt väitis RJ kohtus, et ta ei oska öelda kas Janar Sergejevil on olnud kokkupuuteid narkootiliste ainetega või kas ta on tegelenud nende müümisega. Kohtueelses menetluses andis aga ütlusi, et ta teab, et Janar Sergejev tegeleb kanepi ja amfetamiini müügiga. Samuti müüb ta mingit kallist kraami, mis on kangem, kui amfetamiin ja mida nimetatakse M-iks. Võimalik, et see on metamfetamiin. Vastuolu põhjendas RJ sellega, et küsimused olid liiga kiired ja rasked, ta ei suutnud läbi mõelda ning vastas lihtsalt ruttu, et minema saada. Kohus leiab, et RJ sellised põhjendused ei ole eluliselt usutavad. Nimelt ei ole eluliselt usutav, et keegi annab teist inimest süüstavaid valeütlusi põhjusel, et küsimused on liiga kiired ja soovist ruttu minema saada ning suudab seejuures anda väga detailseid ütlusi, rääkida väga põhjalikult. Sellises olukorras oleks olnud tunnistajal palju lihtsalt öelda, et tema ei tea midagi, kui anda pikalt ja detailselt ütlusi. Veel andis RJ ütlusi, et tema teada ei olnud Janar Sergejevil kaasas narkootilisi aineid, kui ta tema juurde külla tuli. Kohtueelses menetluses andis RJ aga ütlusi, et Janar Sergejev tarvitas tema juures kanepi suitsu piibuna. Pärast seda kui prokurör avaldas RJ kohtueelses menetluses antud ütlused, väitis RJ, et kanep mida Janar Sergejev temal külas olles tarvitas oli hoopis CBD kanep. Kohtueelses menetluses CBD-st ta midagi ei rääkinud, kuid kohtus teadis kindlalt öelda, et tegemist oli CBD kanepiga. RJ andis kohtus ütlusi, et oma silmaga ta ei ole näinud, et Janar Sergejev oleks kellelegi kanepit müünud. Kohtueelses menetluses aga andis RJ ütlusi, et ta teab veel seda, et Janar Sergejev on kindlasti 0,5 grammi kanepit müünud T Ple ning et ta nägi kanepi üleandmist. Nimetatud vastuolu ei osanud RJ samuti usutavalt põhjendada, väites, et ta ei näinud seda, vaid talle öeldi seda. Kohus leiab, et on suur erinevus selles, kas sa nägid või kuulsid midagi, mistõttu on selliseid asjaolusid keeruline segamine ajada. Kuna tunnistaja RJ on andnud erinevas menetlusstaadiumis erinevasisulisi ütlusi oskamata kohtu hinnangul usutavalt ja arusaadavalt selgitada enda ütluste muutmise põhjust ei ole teda võimalik pidada usaldusväärseks tõendiallikaks. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et RJ ütlused tuleb lugeda tervikuna ebausaldusväärseks, kuna tema ütlustes esineb liiga palju erinevusi. Prokurör esitas kohtule 29.01.2021 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokolli koos lisaga (tl 16-17), et tõendada Janar Sergejevi suhtlust MMi ja AHga. Samuti esitas prokurör 19.04.2021 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokolli koos lisaga (tl 18-19), et tõendada Janar Sergejevi poolt telefoninumbri xxx ja mobiiltelefoni IMEI-koodiga xxx kasutamist. Samuti esitas prokurör nende tõendite lubatavuse hindamiseks 19.02.

1. a ja 27.02.
2. a sideettevõtjalt andmete nõudmise load (tl 62-65). Kaitsja vaidles sideettevõtjalt saadud andmete protokollide vastuvõtmise vastu. Kaitsja leidis, et tegemist on lubamatu tõendiga, tuginedes Euroopa Liidu kohtu 02.03.2021 kohtuasjale C- 9 1-21-3109 746/
3. Tegemist ei ole antud asjas raske kuriteoga. Samuti ei ole põhjendatud, et see oli vältimatult vajalik ja viimane abinõu, et üldse selles asjas tõendeid saada. Prokurör leidis, et tõend on lubatav, kuna narkokuritegude puhul eeldatakse, et kui isik n-ö käitleb narkootilist ainet, siis võib ta seda teha suures koguses. Sideettevõtja päringuga ei ole proovitud tuvastada ühe 1 grammi üleandmist, vaid isiku üleüldist käitumist nende narkootiliste ainete levitamisel. Kohus leiab, et sideettevõtjalt saadud andmete protokollide ja L L OÜ vastuse näol on tegemist selliste dokumentidega, mis tõendamiseseme asjaolude osas ei loo uut tõendit ega lükka ümber ka olemasolevaid. 29.01.2021 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub üksnes, et Janar Sergejev on suhelnud AHga ajavahemikul 19.12.2019-19.02.2020 37-l korral ja MMiga 12.02.
4. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, kas tunnistajad ja süüdistatav omavahel suhtlesid. Protokollis on tunnistaja AH osas toodud välja suhtlus, mis puudutab ajavahemikku 19.12.2019-19.02.2020 ehk suhtlust, mis toimus ca 3 kuud enne kuriteo toimepanemist. Kohus ei oska kuidagi seostada seda fakti tõendamiseseme asjaoludega. MMit puudutavast episoodist prokurör loobus, mistõttu ei ole vaja hinnata neid tõendeid ka selles kuriteosündmuses. 19.04.2021 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub üksnes, et 13.02.2020 kell 12.45-14.16 on mobiiltelefonis IMEI-koodiga xxx kasutatud 5-l korral abonentumbrit xxx ning 14.04.2021 nõudekirjast L L OÜ-le ja vastusest nõudekirjale (tl 20-23), et mobiiltelefoni IMEI-koodiga xxx tõi L L OÜ-le Janar Sergejev. Ka nendes asjaoludes ei ole selles kriminaalasjas vaidlust ja need tõendid ei tõenda midagi. Kuivõrd kohus esitatud sideettevõtjalt saadud andmete protokollidele ja L L OÜ vastusele kui tõenditele tugineda ei soovi ega arvesta neid tõendikogumisse kui mittevajalikena ja neile ei ole tuginenud ka prokurör oma süüdistuskõnes, siis ei pea kohus ka vajalikuks hinnata nende tõendite lubatavust. Narkootiline aine kanep kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-s ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Loa narkootiliste ainete käitlemiseks (sisse- ja väljavedu, tootmine, hulgi- ja jaemüük, apteegist väljastamine, teadusuuringud või muul teaduslikul eesmärgil käitlemine) annab Ravimiamet (NPALS § 4). 22.04.2021 koostatud teatis (tegevusloa päring ravimiameti registrist) (tl 27-28) tõendab, et Janar Sergejevil puudub narkootiliste ainete käitlemise luba. Süüdistatav kinnitas ka ise kohtuistungil, et tal puudub luba narkootilise aine käitlemiseks. Seega oli tema poolt kanepi edasiandmine ebaseaduslik. Arvestades eeltoodut on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et Janar Sergejev andis süüdistuses näidatud ajal ja kohas AMile ja AHle edasi narkootilist ainet väikeses koguses. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud korduvuse kriteerium. Hindamaks, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega 10 1-21-3109 sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona (RKKKo 3-1-1-4-04). Kohus leiab, et selles asjas ei ole õige käsitleda Janar Sergejevi tegevust narkootilise aine edasiandmises ühtsest tahtlusest kantud jätkuva tegevusena ja ühtse teona. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et Janar Sergejevi tahtlus hõlmas juba enne esimese üksikteo lõpuleviimist järgimist üksiktegu. Kuriteod on toime pandud ligi aastase vahega ehk ei ole ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Eeltoodust tulenevalt pani Janar Sergejev toime narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise isikuna, kes on varem toime pannud narkokuriteo ehk KarS §-s 183 lg-s 2 p-s 2 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo. KarS § 15 lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu, kui KarS ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Sealjuures on tahtliku kuriteo toimepanemise vormidest kõige kergem kaudne tahtlus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 183 lg 2 p 2 koosseis tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Janar Sergejev pani talle etteheidetava kuriteo toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Janar Sergejev oli teadlik, et tal puudub luba narkootilise aine käitlemiseks. Kanepi ilma vastava loata omamine ja edasiandmine teisele isikule on ebaseaduslik. Janar Sergejev andes AMile ja AHle edasi väikeses koguses narkootilist ainet, seadis ta endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et paneb toime narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Janar Sergejev pani narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise toime kavatsetult, mistõttu on KarS § 183 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis täidetud. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Janar Sergejevi tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Süüdistatav ja tema kaitsja süüdistatavale etteheidetava süüteo osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule eraldi esile ei toonud, samuti ei tuvastanud kohus selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus. Kohus ei ole tuvastanud ka ühtegi Janar Sergejevi süüd välistavat asjaolu. Janar Sergejev on süüvõimeline ning KarS
5. ptk
6. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Janar Sergejev on pannud toime talle etteheidetavad kuriteod KarS § 183 lg 2 p 2 järgi. Seega tuleb Janar Sergejev süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 183 lg 2 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 11 1-21-3109 Süü suuruse hindamisel lähtub kohus sellest, kui suur oli narkootilise aine kogus, millist narkootilist ainet käideldi ning mitmele inimesele see üle anti. Janar Sergejev andis narkootilist ainet edasi 2-l korral. Mõlemale, nii AMile kui ka AHle, andis ta üle ühe kanepit sisaldava sigareti, mis suitsetati koos ära. Seega tegemist oli üsna väikese kogusega ja narkootilise ainega, mida aine sõltuvuspotentsiaalist tulenevalt nimetatakse nn pehmeks narkootiliseks aineks. Lisaks tuleb arvestada süü suuruse hindamisel kuriteo subjektiivset külge ehk seda, et kuriteod on toime pandud kavatsetult, s.o raskeima tahtluse vormis. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et Janar Sergejevi süü on keskmine. Janar Sergejevi puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 58 ja § 57 mõttes ning teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. KarS § 56 lg 2 näeb ette, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, ning kui eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus leiab, et kuna Janar Sergejevit ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning tema süü on keskmine on võimalik teda karistada rahalise karistusega. Samas tuleb karistuse määra valikul arvestada, et nii KarS § 183 lg 1 kui ka lg 2 näevad ette rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära, kuid on teo raskuselt erinevad. Lisaks tuleb arvestada, et KarS § 183 lg 2 sanktsioon on mõeldud hõlmama kahte lõikes märgitud kvalifitseeritud koosseisu ehk nii korduvat kui grupilist tegu, millest Janar Sergejev tegevus vastab vaid ühele, s.o p-le
7. Kõike eeltoodut arvestades kohus leiab, et Janar Sergejevit tuleb karistada rahalise karistusega sanktsiooni keskmääras. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus kuriteo toime panemise ajal oli 10 €. Teatisest isiku keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et süüdistava keskmine päevasissetulek on 2,11 €. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamäära suuruseks 10 €. Lähtudes eeltoodust kohus karistab Janar Sergejevit KarS § 183 lg 2 p 2 alusel rahalise karistusega 250 päevamäära, s.o 2500 €. Asitõendid, salvestised ja muude äravõetud objektid Kriminaalasja juures asub 2 DVD plaati, mis on sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisad ja milledel on sideettevõtjalt päringule vastuseks saadud andmed. Kohus jätab nimetatud andmekandjad

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Tõkend Tõkendit süüdistatava suhtes kohaldatud ei ole. Arvestades, et kogu kohtueelse menetluse ning ka kohtumenetluse kestel ei olnud Janar Sergejevile kohaldatud tõkendit ning Janar Sergejev ei ole kriminaalmenetlusest kordagi kõrvale hoidunud, siis ei pea kohus vajalikuks isiku suhtes ka edasiselt tõkendit kohaldada. Menetluskulud

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 181

lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud aga riik, arvestades

§-s 182 sätestatud erandeid.

§ 175lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud.

Janar Sergejevile määratud kaitsjale määratud tasu on kokku 851 € (189+662). Kohus leiab, et 12 1-21-3109 määratud kaitsjale määratud tasu on vajalik ja põhjendatud. Kuivõrd kohus mõistis Janar Sergejevi süüdistuses KarS § 183 lg 2 p 2 järgi 12.02.2020 MMi episoodis õigeks, jätab kohus osa määratud kaitsjale määratud tasust

§ 181lg 1 alusel riigi kanda.

Riigi kanda jääva osa suuruse valikul kohus arvestab, et kõik kuriteoepisoodid on oma mahult sarnased, mistõttu on põhjendatud jätta riigi kanda 1/3 ehk 283 €. Ülejäänud määratud kaitsjale määratud tasu ehk 568 € mõistab kohus välja süüdimõistetult.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks sundraha.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 876 €. Eeltoodu alusel tuleb Janar Sergejevilt menetluskuluna riigituludesse välja mõista 1444 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 13