lg 1 (raamatupidamisdokumentide varjamine),
lg 1 (omastamine) ja
2. XX likvideerijana on K. Räppo kahel korral (s.o 08.04.2022 ja 19.04.2022) palunud endisel juhatuse liikmel anda üle ettevõtte raamatupidamisdokumendid. YY ei ole vastanud ega dokumente üle andnud, kuigi varasemalt on YY nimetatud e-postiaadressi aktiivselt kasutanud. Seega on YY dokumentide varjamisega pannud toime
Kuriteokaebuses on märgitud, et YY võib olla omastanud XX vara. XX kuulub 1/2 mõtteliset osa kaasomandist (teine kaasomanik XY) kinnistust Saaremaal (registriosa nr xxx). K. Räppo esitas 18.04.2022 pankrotihoiatuse ja hüpoteegi üleandmise nõude, milles viitas, et notariaalselt sõlmitud lepingu järgi ei ole hüpoteegiga tagatud nõuet. 21.04.2022 edastas XY vastuse, milles märkis, et tema on andnud XX ettemaksu 24 000 eurot vastavalt sõlmitud töövõtulepingule. Nimetatud summa saatus on teadmata ning kuivõrd YY ei ole vastanud K. Räppo teabenõudele, on alust arvata, et nimetatud summa, 24 000 eurot, on YY poolt omastatud
Lisaks oli kuriteokaebuses märgitud, et vaadates XY esitatud vastust, ei saa ka välistada, et sõlmitud töövõtuleping (n-ö tasaarvestus V.J) on näiline ja mitte mingeid rahalisi vahendeid ei ole tegelikult liikunud 1/5 1-22-4030 (menetluse käigus peaks välja selgitama, kust pärinevad XYl sellises ulatuses rahad) ning eesmärk on olnud näilise ja tühja hüpoteegi seadmine, millisel juhul võivad nimetatud isikud olla pannud toime kelmuse (
Eeltoodud asjaolude tarbeks tuleb üle kuulata ka V.J, kellel on väidetavalt olnud mingi nõue, mille ta on väidetavalt loovutanud XYle.
lg-s 1 kriminaliseeritavate tegude hulka kuuluv dokumentide varjamine esineb, tuleb samuti hinnata, kas isik, kelle eest varjatakse dokumente, on õigustatud neid dokumente saama. Äriregistri andmetel on K. Räppo XX likvideerija. Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega (ÄS § 209 lg 1 ls 1). Likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2). See tähendab, et likvideerijat võib pidada selliseks isikuks, kes võib vajada raamatupidamisdokumente osaühingu likvideerimisega seotud ülesannete täitmiseks. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et XX osade müük ning osanike vahetus toimus 30.03.
Samas isegi kui järeldada, et endine juhatuse liige on kirjad kätte saanud, ei saa mõistlikult eeldada, et endine juhatuse liige suudaks nii lühikese ajavahemiku jooksul vastata ja esitada kaebaja esitatud teabenõudes nõutut. Kõnealune teabenõue koosneb 20. punktist ning enamus andmeid nõutakse viie kuni kümne aasta kohta. Isegi, kui leida, et YY tegevuses 2/5 1-22-4030 esineb
lg-s 1 sätestatud süüteo objektiivne koosseis, eeldab
lg-s 1 sätestatud süüteo subjektiivne koosseis, et raamatupidamisdokumentide varjamine toimuks teadvalt. Asjas esitatud materjalidest ei nähtu, et endine XX juhatuse liige YY oleks teadvalt varjanud raamatupidamisdokumente. Põhja Ringkonnaprokuratuurile esitatud kuriteokaebuses märkis kaebaja, et pöördus kaks korda YY poole, kuid YY ei väljastanud raamatupidamisdokumente. Lisaks ei nähtu esitatud materjalidest, kas YY on nimetatud kirju kaebajalt (K. Räppolt) üldse kätte saanud. E-kirja saatmine ei tähenda alati täieliku kindlusega seda, et adressaat oleks e-kirja ka tegelikult kätte saanud.
,
ning
tunnused või mõne muu
eriosas kirjeldatud kuriteo koosseis. Seega leidis Riigiprokuratuur, et kriminaalmenetlus on jäetud põhjendatult alustamata. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele 10. XX likvideerija K. Räppo esitas 30.06.2022 Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri 30.05.2022 kaebuse rahuldamata jätmise määrusele. Kaebuses ei ole küll otsesõnu öeldud, et taotletakse Riigiprokuratuuri 30.05.2022 määruse tühistamist, kuid kuna on taotletud kriminaalmenetluse alustamist, loeb ringkonnakohus, et kaebuse esitaja taotleb Riigiprokuratuuri 30.05.2022 määruse tühistamist ja XX endise juhatuse liikme YY suhtes kriminaalmenetluse alustamist. Kaebuses korratakse kuriteokaebuses kirjeldatud sündmuste käiku ning ollakse jätkuvalt seisukohal, et XX endine juhatuse liige YY ei ole üle andnud XX likvideerijale K. Räppole XX raamatupidamise dokumente ning varjab neid, milline tegevus vastab
Lisaks võib YY kaebuse esitaja arvates olla omastanud XX vara, milline tegevus vastab
Ka leitakse kaebuses, et vaadates XY esitatud vastust, ei saa välistada, et sõlmitud töövõtuleping (n-ö tasaarvestus V.Jiga) on näiline ja mitte mingeid rahalisi vahendeid ei ole tegelikult liikunud (menetluse käigus peaks välja selgitama, kust pärinevad XYl sellises ulatuses rahad) ning eesmärk on olnud näilise ja tühja hüpoteegi seadmine, millisel juhul võivad eelnimetatud isikud olla pannud toime kelmuse (
11. Avaldaja on seisukohal, et Riigiprokuratuuri etteheited ja järeldused ei ole kohased. Avaldaja on esitanud faktiväited ja neid kinnitavad tõendid objektiivselt aset leidnud tegevuse suhtes. Puhtobjektiivselt puudub avaldajal võimalus täiendavaid tõendeid kohtule esitada, sest avaldajal ei ole XX ja EA osade võõrandamise lepingut, kuna avaldaja omandas osaluse ettevõttes XX täitemenetluse raames. Kriminaalmenetluse alustamine ei saa eeldada seda, et kuriteoteate esitaja on juba kuriteo tervikuna ära tõendanud, vaid üksnes seda, et kuriteoteates 3/5 1-22-4030 oleks toodud esile küllaldased andmed võimaliku kuriteo toimepanemise kohta. Need andmed on kuriteoteates esile toodud. See, et likvideerija ei saa endiselt juhatuse liikmelt kätte raamatupidamise dokumente, on fakt. Selline tegevus peab vastama
-s sätestatud kuriteokoosseisule. Sellele, kas teole esineb mingeid kriminaalvastutust välistavaid õigustusi, saab selguse tuua üksnes kriminaalmenetluse käik. Seda ei ole võimalik etteruttavalt eeldada. Avalduses tõstatatud, tõendatud ja põhjendatud etteheiteid ei saa ilma täiendava uurimiseta tähelepanuta jätta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
,
ning
lg-s 1 sätestatud süüteo objektiivne koosseis, eeldab
lg-s 1 sätestatud süüteo subjektiivne koosseis, et raamatupidamisdokumentide varjamine toimuks teadvalt. Ka ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud materjalidest ei nähtu, et endine XX juhatuse liige YY oleks teadvalt varjanud raamatupidamisdokumente. Niisamuti peab ringkonnakohus vajalikuks veelkordselt välja tuua, et kuriteokaebusest ei nähtu, et likvideerija oleks üritanud YYga mõnel muul viisil, nt telefoni või posti teel, ühendust saada. Ringkonnakohtule jääb sarnaselt eelnevate menetlejatega arusaamatuks, miks ei ole likvideerija raamatupidamisdokumentide kättesaamiseks pöördunud tsiviilkohtu poole. Nägemata lisaks kahe e-kirja saatmisele vaeva raamatupidamisdokumentide kättesaamiseks, esitas likvideerija hoopis kuriteokaebuse ning seda vaid loetud nädalad pärast e-kirjade saatmist. Selline teguviis aga ei ole ringkonnakohtu arvates õigustatud ega põhjendatud. 15. KrMS § 193 lg 1 lubab kriminaalmenetluse alustamist juhul, kui selleks esinevad ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Kriminaalmenetluse ajendiks on kuriteoteade või muu kuriteole viitav teave (KrMS § 194 lg 1). Kriminaalmenetluse aluseks on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis (KrMS § 194 lg 2). Ajendis peab olema piisavalt andmeid selle kohta, et toime on 4/5 1-22-4030 pandud kuritegu. Eeltoodu ei tähenda mõistagi seda, et kuriteoteate esitaja peaks kuriteoteates esitama asjaolusid ja fakte, mis tõsikindlalt tõendaksid kuriteo tunnuste esinemist. Küll aga peab kuriteoteade võimaldama kriminaalmenetluse alustamist otsustaval ametnikul sellise kuriteokahtluse tekkimist, mis ei ole pelgalt oletuslikku laadi. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või on see pelgalt teoreetiline (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-60-10 p 11). Kriminaalmenetlust alustatakse üksnes siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Seega pelgalt uurimisasutusele või prokuratuurile kuriteoteate esitamine ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Seejuures ei ole lubatav kriminaalmenetluse alustamine, kui on ilmne, et kuriteoteates osundatud tegevus ei ole küllaldase konkreetsusega hõlmatav
eriosas sätestatud kuriteokoosseisust või kui kuriteoteade sisaldab üksnes kaebaja subjektiivset arvamust, et keegi on toime pannud kuriteo tunnustega teo. Kui ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteo tunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Lisaks tuleb arvestada, et liiga kergekäeline menetluse alustamine koormab liigselt õigussüsteemi ja võib kujutada endast kuriteos väidetavalt kahtlustatava isiku mitmete põhiõiguste intensiivset riivet. 16. Arutataval juhul leiabki ringkonnakohus, et kuigi kuriteoteatest võib sedastada selliseid väiteid, mis viitavad kuriteotunnustega teo toimepanemisele, ei ole ringkonnakohtule teadaolevast muust teabest lähtuvalt veenev, et XX likvideerija K. Räppo versioon toimunust ka tegelikult kuriteokaebuses väidetud kujul aset on leidnud. Asjaolu, et puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks aga ei tähenda, et K. Räppo ei võiks YY jt vastu nõudeid esitada tsiviilkohtumenetluses. Arutataval juhul on põhjendatult jäetud kriminaalmenetlus alustamata nii
,
kui ka
MS § 199 lg 1 p 1 mõttes. 17. Juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 ja § 385 p-st 11, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 30.05.2022 määruse muutmata ning esitatud kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.