Obsah (4)

§ 432§ 150§ 430§ 168

Tsiviilasi nr 2-21-12187 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 29.06.2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-12187 Tsiviilasi K. V. hagi M. V.

§ 432

sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle ning kompromissi kinnitamise määrus on selle jõustumisel täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku mõistes.

1. Menetlusosalised kinnitavad, et Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku Kompromiss avalikke huve ning Kompromissi on võimalik täita.
2. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad menetlusosalised, et on Kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Kõik kokkuleppes kajastamata kulutused sh. menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning Pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.
4. Tagastada

§ 150

lg 2 p-st 1 alusel hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 150 eurot K. V. arveldusarvele XXX SWEDBANK. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-12187. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Toimetada määrus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtu Ringkonnakohtule. Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse välistanud. kaudu Tartu ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Tartu Maakohtu menetluses on K. V. hagi M. V. vastu ühisvara jagamise nõudes. 29.062022.a edastasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada, kui asja lahendamine kompromissiga on mõistlik ja reaalselt täidetav. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss 2 on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

§ 168

lg 3 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

§ 150

lg 2 p 1, lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus tagastab hagejale poole menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot K. V. arveldusarvele XXX SWEDBANK. Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse välistanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik 3