Obsah (5)

§ 423§ 173§ 168§ 162§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist Merily Mets Määruse tegemise aeg ja koht 22.10.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-13587 Tsiviilasi AS LHV Pank hagi O K vas

) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 sätestab, et kui 1 enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pärast pankroti väljakuulutamist võlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub samuti ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Kohus leiab, et hageja hagi kostja vastu tuleb jätta läbi vaatamata

§ 423lg 3 ja Pankr

S § 43 lg 2 alusel.

1. Kuna kostja pankroti on välja kuulutanud Tartu Maakohus, puudub praeguses vaidluses vajadus käsitleda poolte väiteid Iirimaal väljakuulutatud kostja pankroti kohta ja selle seose kohta Eesti toimuva kostja pankrotimenetlusega. Vastavaid väiteid on pädev hindama Tartu Maakohus, kes kuulutas välja kostja pankroti.
2. Hageja leidis 13.09.2021 ja 22.10.2021 menetlusdokumentides, et hagi läbivaatamata jätmine oleks ennatlik ja kahjustaks hageja huve, sest teada ei ole, kumb (st kas Iirimaa või Eesti kohtu poolt tehtud) pankrotimäärus jõusse jääb. Hageja tõi välja, et kui hagi läbivaatamata jätmine oleks alusetu, tuleks hagejal uuesti hagiga kohtusse pöörduda, millega kaasneksid täiendavad menetluskulud. Samuti oleks vahepealsel perioodil hakanud uuesti kulgema hageja nõude aegumistähtaeg. Kohus leiab, et PankrS § 43 lg 2 ei anna kohtule õigust mitte jätta hagi läbivaatamata sellepärast, et hageja hinnangul ei ole selge, kumb pankrotimäärus jõusse jääb. Viidatud säte on imperatiivne norm ja kohus peab sellest juhinduma. Kohtu hinnangul ei kahjusta hagi läbivaatamata jätmine hageja huve. Kui Tartu Maakohtu 19.10.2021 määrus tsiviilasjas nr xxx tühistatakse, taastab kohus hageja avalduse alusel menetluse praeguses vaidluses (PankrS § 43 lg 3). Hageja väide selle kohta, et hagi läbivaatamata jätmisel hakkab kulgema nõude aegumise tähtaeg, ei anna alust mitte jätta hagi läbi vaatamata. Kui hageja esitab hagis sisalduva nõude kostja pankrotimenetluses, peatab see nõude aegumise (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 2 p 1). 6.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt eeltoodust tuleks menetluskulud jätta hageja kanda, kuna käesolevas asjas ei esine

§ 168lõigetes 3-5 sätestatud asjaolusid.

Samas aga näeb

§ 162

lg 4 ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on avaldanud seisukohta, et kui hagi on jäetud läbi vaatamata

§ 423lg-s 3 sätestatud muul seaduses nimetatud juhul, milleks on Pankr

S § 43 lg-st 1 tulenev kohtu 2 kohustus jätta hagimenetluses läbi vaatamata enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses olev varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, on tegemist asjaoluga, mida hageja mõjutada ei saanud ning seda peab kohus menetluskulude määramisel arvestama. Seega menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaoluga, et hageja ei vastuta sellisel juhul hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada (Riigikohtu 06.01.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, p 14). Kohus leiab, et kuigi käesolevas tsiviilasja jätab kohus hageja hagi läbivaatamata tulenevalt

§ 423lg-st 3 ja Pankr

S § 43 lg-st 2, tuleb asuda seisukohale, et hageja ei vastuta sellisel juhul hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja menetluskulude jätmine kostja kanda on käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane ning menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda

§ 162

lg 4 alusel.

§ 178

lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 3