KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2022.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-32788 Tsiviilasi A A pankrotimenetlus Menetlustoiming Koh

§ 175lg 7).

Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 13.09.2013 määrusega kuulutas kohus välja A A pankroti. Kohus algatas 26.01.2015 määrusega A A (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse kuupäevast usaldusisiku aruande.
2. 26.01.2015 määruses on võlgnikule selgitatud

§ 173

sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult 1 tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu.

1. Võlgnik on maakohtule esitanud korduvate meeldetuletamistega vaid ühe aruande
2. aastal. Tallinn Ringkonnakohtule esitas võlgnik
3. a aruande. Ülejäänud aruanded on kohtule esitamata.
4. Kohus on võlgnikule teinud meeldetuletuskirjad ja andnud võlgnikule tähtaja esitada usaldusisiku aruanded. Kohtu korduvale meeldetuletusele esitas võlgnik 2017 aastal aruande, mis on jäänud ainsaks aruandeks kogu menetluse jooksul. Kohtu määratud tähtaja jooksul võlgnik aruandeid ei esitanud.
5. Kohus otsustas võlgniku isiklikult ära kuulata 29.03.2022 kohtuistungil. Peale kohtukutse kättesaamist saatis võlgnik 28.03.2022 e-kirja, milles taotles istungi edasilükkamist seoses võlgniku haigestumisega. Kohus tutvus võlgniku pöördumisega kohtuistungi edasilükkamiseks ja määras võlgnikule esitada tervishoiuteeenuse pakkuja poolt väljastatud tõend haigestumise kohta, mis vastab Sotsiaalministri
6. septembri
7. a määrusele nr 56 “Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“. Tõendist peab nähtuma terviserikke iseloom , et hinnata isiku võimet (võimetust, takistust) kohtuistungil osaleda. Kohus kohustas võlgnikku nimetatud arstitõendi esitama viivitamatult, kuid mitte hiljem, kui 31.03.
8. Lisaks juhtis kohus tähelepanu, et võlgnikul on endiselt täitmata 03.02.2022 kohtunõue usaldusisiku aruannete esitamiseks (

§172, §173).

Kohtu määratud tähtajaks võlgnik ei esitanud tõendit haigestumise kohta ega esitanud aruannet.

1. Kohus on 26.01.2015 määrusega kinnitanud tunnustatud nõuded, mille kohaselt on võlausaldajatel jäänud saamata raha alljärgnevalt (kokku 29 453, 36 eurot): 1) xxx 941,37 eurot 2) Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste 841,95 eurot Keskuse kaudu) 3) xxx 383,46 eurot 4) L L 1 770,10 eurot 5) H A 9 155,11 eurot 6) xxx 6 242,33 eurot 7) xxx 10 119,04 eurot Kohtu põhjendused 2
2. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. 8.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 5¹ kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgniku A A kohustustest vabastamise menetluse algatamisest täitus seitse aastat 26.01.2022, so saabus menetluse kestvuse lubatud maksimum tähtaeg, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 175lg 5¹.

9.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 10. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on

§ 175

lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad

§ 175

lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). 11.

§ 175

lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. A A ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 12.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 13. Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb

§ 175

lõikes 2 punkt 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

1. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud mitmeid kohustusi, mis tal võlgnikuna menetluses on ning samuti on võlgnikul puudunud soov teha kohtuga koostööd – täita kohtu poolt esitatud nõudmisi (esitada tõendeid tervisliku seisundi kohta, esitada aruandeid jne). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik adunud, et menetlus viiakse läbi tema huvides- eesmärgiga 3 vabaneda võlgadest, mis tähendab, et eelkõige võlgnikul peab olema huvi menetluse sujuvaks läbiviimiseks ja vajalike andmete esitamiseks.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni (

§-d 169-177) eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. 16. Kohu leiab, et võlgnik on rikkunud alljärgnevaid pankrotiseadusega talle pandud kohustusi.

§ 173

lg 2 ja lg 3 kohaselt peab võlgnik andma kohtule teavet oma tegevuse ja selle otsimise, sissetulekute ja vara kohta ning samuti tuleb kohut viivitamatult teavitada igast elu- ja tegevuskoha vahetusest. Vastavalt Harju Maakohtu 26.01.2015 määrusele pidi võlgnik esitama aruande tulutoova tegevuse või selle otsimise, vara ja kohustuste täitmise kohta kord aastas ja aruanne pidi sisaldama vara ja kohustuste täitmise andmeid, andma teada usaldusisiku elukohaandmete ja sidevahendite vahetusest. Käesolevalt ei ole võlgnik seda kohustust korrektselt täitnud.

1. Võlgnik on maakohtule esitanud kohtu korduvate meeldetuletamisega vaid ühe aruande – mille ta esitas 21.09.
2. Tallinn Ringkonnakohtule esitas võlgnik
3. a aruande. Ülejäänud aruanded on kohtule esitamata.
4. Võlgnik enda usaldusisikuna on rikkunud korduvalt kohtu määratud tähtaegu ega ole esitanud usaldusisiku aruandeid ega teavet oma tegevuse ja kohustuste täitmise kohta, mistõttu on võlgnik

§-des 172 ja 173 lg-s 2 ja lg 3 sätestatud kohustusi tahtlikult rikkunud ning kahjustanud sellega mh ka võlausaldajate huve. 19. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, milline on võlgniku sissetulek ning kas ja millises ulatuses on võlausaldajatele väljamakseid tehtud, kuna võlgnik ei ole vastavaid andmeid kohtule esitanud. Võlgnik ei ole ka elukohaandmete ja sidevahendite (e-posti aadressi) andmete muutustest kohut teavitanud ega täida seega

§-s 173 sätestatud kohustusi. 4 Võlgnik ei ole kordagi pöördunud kohtu poole, et võlgnik ise ei suuda kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi täita. 20. Kuivõrd võlgnik on süüliselt rikkunud oma kohustusi, sest ei ole usutavalt põhistanud kohustuste rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on olnud vähemalt raskelt hooletu, siis esineb alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks

§ 175lg 2 p 2 alusel.

21. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb kohustustest vabastamise menetlus lõpetada vastavalt

§ 175

lg 2 p 2, lg 4, 5 ning juhindudes

§ 175lg 2 p 2, lg 4-8, Ts

MS §§ 463 - 466, kohus keeldub vabastamast võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 22.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 23.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab A A kohustustest vabastamise menetluse, tuleb A A vabastada ka usaldusisiku kohustustest. 24. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud A A kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 5