Obsah (6)

§ 162§ 138§ 144§ 190§ 179§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-15375 Tsiviilasi V M hagi OÜ Mallory Auto vas

) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - pooled sõlmisid 01.02.2020 töölepingu, mille alusel asus hageja alates 01.02.2020 kostja juurde tööle autojuht-ekspediitorina (tl 21–23); - tööleping lõppes 15.05.

1. Töösuhe kestis 105 päeva.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kus oli hageja töö tegemise koht, kas hageja viibis välislähetuses ja kas hagejal on õigus nõuda kostjalt päevaraha maksmist.
3. Töölepinguseaduse (TLS) § 5 lg 1 p 8 kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma töö tegemise koht. TLS § 20 sätestab, et töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. TLS § 21 lg 1 kohaselt võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töölepingu p 9 järgi oli hageja töö tegemise koht Eesti-Euroopa riigid-Eesti, Venemaa. Kohtupraktikas tuuakse välja, et kuigi TLS § 20 võimaldab leppida töö tegemise kohas kokku aadressi täpsusega, peavad pooled töö tegemise koha kokkuleppimisel lähtuma nende vastastikustest huvidest ja hea usu põhimõttest. TLS § 20 eesmärgiga kooskõlas ei ole töö tegemise koha ebamõistlikult lai või kitsas määramine (Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-17, p 14).
4. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et töölepingu p-s 9 leppisid pooled kokku hageja töö tegemise kohas järgnevalt: Eesti-Euroopa riigid-Eesti, Venemaa. Töökoha määratlemisel peab lähtuma töötaja töö iseloomust ja tööülesannetest. Töö tegemise kohana peab olema fikseeritud tegelik töötamise koht, mis ei ole liiga kitsalt ega liiga laialt määratletud. Pooled peavad töö tegemise koha kokkuleppimisel lähtuma nende vastastikustest huvidest ja hea usu põhimõttest. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et töölepingus sisalduv nii lai töökoha kokkulepe on kooskõlas poolte vastastikuste huvidega ja hea usu põhimõttega. Hageja on TVK menetluses ja kohtumenetluses korduvalt selgitanud, et tema hinnangul oli tema töötamise kohaks Tallinn ja kuna kostjal ei olnud pakkuda hagejale tööd Eestis, saatis kostja hageja lähetusse välisriiki. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et sedavõrd laialt määratletud töö tegemise koht (Eesti, kogu Euroopa ja Venemaa) oleks põhjendatud. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oli eriline huvi leppida hagejaga kokku selles, et töö tegemise koht on kõik Euroopa riigi ja lisaks sellele ka Venemaa. Kostja erilise huvi puudumine viitab pigem sellele, et kostja soovis sõlmida nii laiaulatusliku töö tegemise koha kokkuleppe eesmärgiga vältida töötajale päevaraha tasumist. Taoline eesmärk ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ja töötaja huvidega, sest viimane jääb ilma talle seadusega tagatud õiguseta saada tööandjalt päevaraha. Eeltoodust tulenevalt on töölepingus sisalduv töökoha kokkulepe ebamõistlikult lai ja seetõttu ei ole see kooskõlas TLS § 20 eesmärgiga ja see on vastuolus ka hea usu põhimõttega. Seetõttu ei saa kostja hea usu põhimõttest (võlaõigusseadust (VÕS) § 1 lg 1, § 6 lg 2) tulenevalt tugineda lepingus sisalduvale kokkuleppele töö tegemise koha osas.
5. Kuna lepingujärgsele töökoha kokkuleppele ei saa praegu tugineda, tuleb töö tegemise koht määrata kindlaks seaduse alusel, st töö tegemise kohaks tuleb lugeda töösuhtega kõige rohkem seotud tööandja tegevuskoht. Kohus leiab, et põhjendatud on töötaja töökoha kindlaksmääramisel 3 aluseks võtta TLS § 20 ja lähtudes töölepingu p-st 1 lugeda töötaja töö tegemise kohaks tööandja asukoht, milleks on Tallinn, Harjumaa. Seega tuleb lugeda avaldaja töö tegemist väljaspool Tallinna ja Harjumaad töölähetusena.
6. TLS § 40 lg 2 teise lause järgi on välislähetuse korral töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. TLS § 40 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest, lähetuse algus- ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast toitlustamisest. 25.06.2009 vastu võetud määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ (määrus nr 110) § 3 kohaselt on välislähetuse päevaraha alammäär 22,37 eurot päevas.
7. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on kogu töösuhte ajal (105 päeva) täitnud tööülesandeid väljaspool Eestit. Seega on hageja viibinud välislähetuses 105 päeva. Hagiavaldusest nähtuvalt lähtub hageja päevaraha nõude arvutamisel päevaraha alammäärast 22,37 eurot päevas. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi ja mõistab kostjalt välja välislähetuse päevaraha 2348,85 eurot (22,37 eurot x 105 päeva).
8. Kostja väide, et hageja saaks nõuda päevaraha tasumist vastavalt tööpäevade arvule (72 päeva), ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Määruse nr 110 § 4 lg 1 sätestab, et teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse töötajale välislähetuse päevaraha, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht. Seega ei tasuta päevaraha vastavalt välislähetuses töötatud päevade arvule, vaid seda makstakse välislähetuses viibitud aja eest. Kostja on kohtumenetluses tunnistanud, et hageja on kogu töösuhte kestel (105 päeva) viibinud ja teinud tööd väljaspool Eestit. Seega on hagejal õigus saada päevaraha lähetuses veetud 105 päeva eest.
9. Kohus rahuldab hagi, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

Märgitud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 16.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 144

p 4 kohaselt on kohtuväliseks kuluks seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. 17. Hageja on käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel taotlenud menetlusabi hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tasumiseks. Kohus on 08.02.2021 kohtumäärusega rahuldanud hageja taotluse, andnud hagejale menetlusabi ning vabastanud hageja täielikult hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu summas 250 eurot maksmisest.

§ 190

lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Käesolevas tsiviilasjas jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on hageja vabastatud hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivu summas 250 eurot tasumisest, kohus rahuldas hagiavalduse ja jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista 250 eurot. 4

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 179

lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

§ 179

lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Kohus mõistab kostjalt

§ 179

lg 1 ja

§ 190

lg 3 järgi riigituludesse välja 250 eurot riigilõivu, mille tasumisest oli hageja hagiavalduse esitamisel vabastatud. Kostjal tuleb

§ 179

lg 5 kohaselt tasuda 250 eurot riigituludesse käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole ning kostjal tuleb

§ 179

lg 9 alusel tasumisega viivitamise korral tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

1. Lisaks eeltoodule on hageja esitanud kohtule menetluskulude nimekirja 05.03.2022 ja korduvalt sama menetluskulude nimekirja 26.04.
2. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud lepingulise esindaja kulusid 765 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 90 eurot (käibemaksuta) kokku 8,5 tunni ulatuses. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist käibemaksuta, ses hageja esindaja ei ole käibemaksukohuslane.
3. Hagejale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 90 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades on hageja lepingulise esindaja tasumäär põhjendatud.
4. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi teenust kokku 8,5 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud menetluskulude spetsifikatsioonist (menetluskuludele lisatud arvetest) nähtub, et nimetatud ajakulu hõlmab endas ka hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid TVK menetluses. Esmalt märgib kohus, et hageja poolt TVK menetluses kantud kulude näol on tegemist kohtuväliste kuludega

§ 138lg 1 ja § 144 p 4 kohaselt.

Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega nii asja läbivaatamisel töövaidluskomisjonis kui ka Harju Maakohtu menetluses, asub kohus seisukohale, et asja keerukust, TVK-s ja kohtus esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning TVK-s toimunud istungi kestust arvestades, on kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. 21. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid mahus kokku 8,5 tundi ja määrab kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude (õigusabikulude) rahaliseks suuruseks 765 eurot (8,5 tundi x 90 eurot (käibemaksuta). 22.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 5 (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 6