Obsah (8)

§ 121§ 3312§ 424§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 29. aprill 2022. a Kriminaalasja number 1-21-2690 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Maarika

§ 121

lg 2 p 2, 3, § 3312 ja § 424 lg 1 järgi, üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. veebruari
2. a otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Jaak Tampuu kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets Prokurör ringkonnaprokurör Raul Heido Süüdistatav Jaak Tampuu, isikukood: 37310032731, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets Kannatanu P.A. RESOLUTSIOON:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 194,40 (sada üheksakümmend neli) eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 32,40 (kolmkümmend kaks) eurot 40 senti, vandeadvokaat Marko Paabumetsale süüdistatav Jaak Tampuule määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
7. Punktis 2 nimetatud menetluskulud jäävad süüdistatav Jaak Tampuu kanda. Süüdistataval Jaak Tampuul tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
8. Jaak Tampuud süüdistatakse

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi selles, et tema 08.09.2018 kella 13.00 paiku Tartus Veeriku 16 asuva maja ees kõnniteel kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase P.A. i suhtes. J. Tampuu lõi jalaga vastu P.A. i selga, millega tekitas viimasele füüsilist valu. Samuti kasutas ta P.A. i suhtes füüsilist vägivalda 24.10.2019 kella 10.30 paiku Tartus Riia ja Ringtee tänavate ristumiskohas asuva kuuseheki juures kõnniteel, kui võttis käega kinni P.A. i juustest ning nendest kinni hoides ja neid P.A. i peast ära tõmmates tõmbas kannatanu kuuseheki juurde. Sealjuures ütles J. Tampuu P.A. ile: „Ma lööks su kohe maha, siin samas maa sisse“. Sellega tekitas ta P.A. ile füüsilist valu. Samuti süüdistatakse J. Tampuud

§ 3312järgi kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduvas rikkumises.

Tartu Maakohtu 01.11.2019 määrusega kohaldati J. Tampuule P.A. i suhtes ajutist lähenemiskeeldu. Sellele vaatamata ta helistas ja saatis korduvalt ajavahemikul 01.11.2019 kuni 15.11.2019 P.A. ile SMS-sõnumeid. J. Tampuu saatis SMS-sõnumeid numbrilt +xxx P.A. i numbrile +xxxx järgmiselt: 01.11.2019 SMS-i vahetult pärast lähenemiskeelu kohaldamist; 06.11.2019 SMS-i kell 10.46; varjatud numbrilt helistas J. Tampuu P.A. i numbrile +xxxx 07.11.2019 ja 14.11.2019. Ka süüdistatakse J. Tampuud

§ 424lg 1 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises.

Nimelt juhtis ta 19.06.2020 kella 00.22 ajal Pikk 86, Tartu linn juures mootorsõidukit LINGBEN LB50QT-39 registreerimismärgiga XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus indikaatorvahendi järgi oli 2,51 mg/g. Sellega rikkus J. Tampuu liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 2. Tartu Maakohtu 09.02.2022 otsusega karistati J. Tampuud

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega,

§ 3312

järgi 4 kuu pikkuse vangistusega ning

§ 424

lg 1 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti J.

Tampuule liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibimise aeg 19.06.2020 – 20.06.2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 kohaselt jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui J. Tampuu ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustati J.

Tampuud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel arvestati katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, v.a

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 2 Lisaks kohaldati VÕS § 1055 lg 1 ja KrMS § 3101 alusel kannatanu P.A. i suhtes J. Tampuule lähenemiskeeld 3 aastaks selliselt, et 1) keelata J. Tampuul läheneda kannatanu elukohale lähemale kui 100 meetrit; 2) keelata J. Tampuul läheneda kannatanu töökohale lähemale kui 100 meetrit ning 3) keelata J. Tampuul suhelda kannatanuga vahetult, võtta temaga ühendust telefoni või muude sidepidamisvahendite kaudu, interneti suhtluskeskkondade või tavaposti teel. Menetluskuludena mõisteti J. Tampuult välja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel bioloogilise uuringu tasu summas 14 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 1014,60 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot. Sundraha summas 105 eurot jäeti riigi kanda. 3. Maakohus leidis, et J. Tampuu süüdistus

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi on tõendatud.

3.

1. Maakohtu hinnangul on mõlemad kehalise väärkohtlemise episoodid tõendamist leidnud. Esimese episoodi puhul on tõendeid vähem. Kohtupraktikas ei ole aga välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tegemine ka vaid ühele tõendile toetuvalt. Vastasel juhul ei oleks võimalik selliste elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks, mida tõenduslikul tasandil tavatsetakse kirjeldada sõna-sõna-vastu olukordadena. Kuid neil juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama (RKKKo 3-1-1-104-16, p 10). Asjaolusid, mis oleks kannatanu ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadnud, menetluse käigus ei ilmnenud. 3.
2. 08.09.2018 episoodi osas heidetakse J. Tampuule ette P.A. ile jalaga vastu selga löömist, mille tagajärjel tundis kannatanu valu. P.A. i sõnul pidi ta 08.09.2018 lastega minema J. Tampuu juurde, kuid ei teinud seda, kuna viimane oli joobes. Siis aga tuli J. Tampuu enda tuttava M. i ja tema lastega ise kannatanu maja juurde. P.A. läks koos lastega välja Veeriku 16 maja juurde, kui purupurjus J. Tampuu tuli kuskilt põõsast, solvates teda litsiks ja öeldes „ma löön su maha, lehm“. Edasi lõi J. Tampuu teda jalaga vastu alaselga, tahtis temast ka kinni haarata, aga ei saanud, sest ta jooksis eest ära. Sellest löögist tundis P.A. korraks valu ning seda nägid pealt nii tema lapsed kui ka M. oma lastega. Seejärel jooksis P.A. lastega tuppa. Tunni aja pärast tuli J. Tampuu uuesti maja juurde tagasi, lõugas ja karjus, kuid Nisu 2a sotsiaalmajas oleva valve tõttu ta sinna sisse ei saanud (tl 90-91). Politsei- ja Piirivalveameti 10.09.2018 sündmuse protokoll-arvestuskaardi kohaselt teatas P.A. 10.09.2018 kella 09.57 ajal Häirekeskusele, et endine elukaaslane ja laste isa, kes oli teda laupäeval jalaga selga löönud, on tulnud tema maja juurde, on agressiivselt meelestatud, nõuab, et ta tuleks välja ning tahab rääkida. Teataja kardab teda, mees pidevalt jälitab, on olnud ka lähenemiskeeld. Soovib kohale politseid, kuna ei julge välja minna. Teataja helistab naabri telefonilt, enda telefon välja lülitatud, kuna mees pidevalt helistab (tl 42). Selles dokumendis kajastatu ongi süüdistatava ja kannatanu suhte lühike ja täpne kokkuvõte – agressiivselt meelestatud, kontrolliv ja pidevalt helistav mees ning teda kartev naine. 3.
3. 24.10.2019 episoodi osas rääkis P.A. , et 24.10.2019 tööle minnes tuli ta Riia ringi juures bussi pealt maha ja kõndis Lõunakeskuse poole Astri Kööki aadressil Optika
4. J. Tampuu tuli talle vastu, võttis kohe juustest kinni ja vedas juukseid pidi heki poole, kus ütles: „Ma lööks su praegu siinsamas maa sisse“. Kannatanu tundis valu. Natukese aja pärast tuli kaks politseipatrulli. Algul ei julgenud ta öelda, et J. Tampuu talle kallale tuli, kuid pärast siiski ühele naispolitseinikule ütles. Politseis kuulati ta üle ning tehti tema juustest fotod. Kui ta hakkas juukseid kinni panema, siis tuli tal salk juukseid peast ära, mida politsei ka fotografeeris (tl 92). P.A. i ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt teatas kõrvaline meesterahvas 24.10.2019 kell 10.27 Häirekeskusele, et sõidab suure Ringtee juurest Lõunakeskuse juurde ning kuuseheki taga peksab üks mees oma naist – naine oli tal juukseid pidi käes ja vedas teda. 3 Teataja jäi tee äärde ja lasi signaali, kuid tagant tulid autod. Edasi vedas see mees naise juukseidpidi kuuseheki taha (tl 47-48). Politsei- ja Piirivalveameti 24.10.2019 sündmuse protokolli-arvestuskaardi kohaselt teatas Heiki-nimeline mees kell 10.27, et kuuseheki taga peksab üks mees naist ning vedas teda juukseid pidi. Veel nähtub sündmuse infost, et abivajav isik on P.A. ning et kontrollitav isik J. Tampuu. Kajastatud on P.A. i öeldu, mille kohaselt J. Tampuu pidevalt ähvardab ja vaimselt terroriseerib teda, täna kiskus juustest, mille tagajärjel tundis P.A. füüsilist valu. Jaak toimetatud valvemenetleja juurde (tl 49). Lähisuhtevägivalla infolehe kohaselt teatas juhtumist 24.10.2019 kell 10.30 mööduja, vägivallatsejaks J. Tampuu, kannatanuks P.A. , osapoolte suhteks märgitud elukaaslased; eksabikaasad (-elukaaslased). Lisainformatsioonina märgitud: „Mehe sõnul rääkisid nad naisega rahulikult juttu, naise sõnul käskis mees tal endaga kuuseheki taha tulla ja võttis naisel juustest kinni ning tiris ta juustest heki taha. P.A. tundis valu ja hirmu. Samuti olevat mees lubanud P.A. maha lüüa. P.A. kardab Jaaku. Vägivald on pidev ja kestev, Jaak ei lase teda tööle, kontrollib ja võtab ära telefoni, jälitab, ähvardab, on varem löönud ja vägivaldne olnud. Ühised lapsed P.A. sõnul lastekodus“ (tl 51 ja pöördel). P.A. i ülekuulamisel tehtud fototabelist nähtub tema peanahal roosakas ala kohas, kust J. Tampuu väidetavalt juustest kinni võttis ja tõmbas ning samuti P.A. i peast ära tulnud juuksesalk, mis on pärit piirkonnast, kust J. Tampuu teda tõmbas (tl 43-46). PPA Lõuna prefektuuri patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestus kuupäevast 24.10.2019 kell 10.39 Tartu Ringtee 77 aadressilt saadud väljakutsega kinnitab P.A. i ütlusi mh ka selle kohta, et ta kohe ei julgenud ametnikele öelda, et J. Tampuu talle kallale tuli. Nimelt nähtub videosalvestiselt ja asitõendi vaatlusprotokollist, kuidas esmalt meesterahvas väidab, et omavahel lihtsalt räägiti ning käsib naisterahval seda kinnitada: „Niisama seisin, nägite ju. Räägi, ütle kurat!“, mille peale naisterahvas „jah“ ütleb. Kümmekond sekundit hiljem, kui politseiametnik palub naisterahval eemale politseiauto juurde tulla, vastab viimane koheselt küsimusele, kas olete elukaaslased või suhtes: „Elukaaslased. Ta tuli kallale“. Edasi kinnitab ta, et J. Tampuu võttis tal juustest kinni ning vedas, samuti räägib, et vägivald on kestnud aastaid ning et ta kardab meest (tl 52-54). 3.
5. Süüdistusteksti kohaselt põhjustasid mõlemad teod kannatanule valu, mida viimane istungil ka kinnitas. Jalaga selga löömise tüüpiliseks tagajärjeks on ka objektiivse kõrvaltseisja vaatevinklist valu tundmine. Samuti tunneb inimene valu siis, kui teda juustest tiritakse. Kannatanu ülekuulamisele lisatud fototabelist (tl 44-46) nähtub roosakas ala kohal, kust süüdistatav tema juukseid tiris, samuti on osa juustest eraldunud. Kohtu hinnangul on sellega valu tekitav kehaline väärkohtlemine leidnud tõendamist. 3.
6. Ka oli maakohtu hinnangul tegemist lähisuhtega, kuigi süüdistatava ja kannatanu omavahelised suhted olid keerulised. Nad olid koos alates
7. aastast kuni
8. aastal toimunud kehalise väärkohtlemise episoodini. Koos hakkasid nad väidetavalt elama ühiste laste tõttu, kes hetkel on vanuses 4, 8, 10 ja 13 eluaastat ning elavad asendusperedes. Mehepoolne vägivald algas P.A. i sõnul pärast poisi sündi ning selle vägivaldsuse tõttu olid neil hiljem ka erinevad elukohad. Kannatanu ise hindab kooselu lõpuna
9. aasta juhtumit, mil J. Tampuu talle tänaval kallale tuli (tl 91, 94, 96). Samas aga nähtub toimikust, et erinevad elukohad on neil juba ammu. Politseiametniku rinnakaamera salvestiselt, mis kajastab 24.10.2019 episoodi, kuuldub mh see, kuidas P.A. selgitab, et konkreetne tüli sai neil alguse sellest, et P.A. J. Tampuud ei aita. Kohtuistungil märkis P.A. , et ta ei saanud juba algusest peale J. Tampuud usaldada, sest viimane uuris pidevalt tema järgi. Samas aga kinnitab ta, et mingil määral üksteist armastati (tl 94). Omavahel saadetud SMS-id võimaldavad samuti asuda seisukohale, et 4 vähemalt mingit sorti paari- ja armastussuhe J. Tampuu ja P.A. i vahel veel alles hiljuti oli (tl 35-41). 3.6.

§ 121lg 2 p 3 kontekstis on J.

Tampuu puhul tegemist faktilise retsidiiviga, kuivõrd tal puuduvad kehtivad karistused ning käesolevalt on tuvastatud tema poolt kahe kehalise väärkohtlemise episoodi toimepanek. 3.

1. Maakohtu hinnangul pani J. Tampuu mõlemad kehalise väärkohtlemise episoodid toime kavatsetult. Esimesel korral lõi ta kannatanut jalaga vastu alaselga, teisel korral haaras aga tal juustest ja rebis neid niivõrd kõvasti, et kannatanul tuli neid peast ära terve salk. Selliseid tegusid saab isik toime panna ainult eesmärgipäraselt. Lisaks teadis J. Tampuu, et isik kellele ta selliste tegudega korduvalt füüsilist valu tekitab, on tema tänaseks endine elukaaslane ja laste ema, st tegemist on lähisuhtega.
2. Ka J. Tampuu süüdistus

§ 3312järgi on tõendatud.

4.

1. Ajutise lähenemiskeelu on J. Tampuu suhtes kohaldanud Tartu Maakohtu eeluurimiskohtunik 01.11.2019 määrusega kriminaalasjas nr 1-19-
2. Määrusega on J. Tampuul keelatud läheneda P.A. ile lähemale kui 100 meetrit, sh läheneda tema elukohale XXX , ja töökohale Astri Köök OÜ asukohaga Optika 4, Tartu. Samuti on J. Tampuul keelatud P.A. iga ühenduse võtmine telefoni teel (helistamine ja sõnumid), liht- või elektronkirjade saatmine ja suhtlemine interneti suhtluskeskkondade kaudu. KrMS § 408 lg 5 kohaselt jõustus ajutise lähenemiskeelu kohaldamise määrus selle tegemisest. 4.
3. Kannatanu ütluste, tema kohtueelses menetluses ülekuulamiste juurde lisatud fotode kui ka Häirekeskusesse tehtud kõne salvestisest tulenevalt on tõendatud, et J. Tampuu on korduvalt rikkunud talle Tartu Maakohtu 01.11.2019 määrusega kohaldatud lähenemiskeeldu. 4.
4. P.A. i sõnul rikkus J. Tampuu lähenemiskeeldu kohe, kui see peale pandi – esimene kord oli 01.11.2019, oli kohus ja samal päeval juba helistas ja kirjutas. Seda sõnumit tal alles ei ole, sest teise telefoni kasutusele võtmisega kustus see ära. Selle episoodi osas taotles prokurör kohtult kannatanu kohtueelse menetluse ütluste avaldamist, kuna istungil ütles ta, et J. Tampuu kirjutas talle 01.11.2019 saadetud sõnumis rahulikult ja viisakalt, ei ähvardanud ega midagi, kohtueelses menetluses ütles ta aga: „Ühe kõige esimese sõnumi ma kustutasin ära. See esimene sõnum tuli kohe siis, kui kohus oli lähenemiskeelu kohaldanud 01.11.
5. Jaak kirjutas mulle, et „ma hävitan sinu kohtus, sa oled südametu.“ Selleks hetkeks oli Jaagul juba lähenemiskeelu otsus käes.“. Maakohus möönis, et tegemist on kannatanu ütlustes tuvastatud vastuoluga, kuid samas ei muuda sellise vastuolu tuvastamine J. Tampuule esitatud süüdistuse sisu.

§ 3312

sätestab alternatiividena kas lähenemiskeelu rikkumise, kui sellega on põhjustatud oht elule, tervisele või varale või siis muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise. J. Tampuule on ette heidetud korduvat lähenemiskeelu rikkumist. Seega ei ole oluline J. Tampuu poolt saadetud sõnumi täpne sisu. Lähenemiskeelu kohaldamise määrus keelab igasuguse suhtluse kannatanuga. 4.

1. Järgmine SMS tuli P.A. ile 06.11.2019 kell 10.46 numbrilt +xxx: „Tere kallis palun helista mulle küll tead miks seda vaja on sulle vist meeldiks et ma vangis istuks siis saad oma armukesega möllata. Ja ma tõesti armastan sind väga ja see pole kuritegu. P.A. KALLIS.“ (tl 62). P.A. kinnitas kohtuistungil, et tunneb selle numbri ära, sest see kuulub J. Tampuule. Rohkem J. Tampuu talle sõnumeid pärast ajutise lähenemiskeelu kohaldamist saatnud ei ole (tl 93). Sellele järgnevalt blokeeris P.A. nimetatud numbri ära, et J. Tampuu talle enam ei helistaks (tl 93 pöördel) ning seda asjaolu kinnitab ka 13.11.2019 ülekuulamise protokolli juurde lisatud foto nr 2, mille kohaselt on number +xxx telefonis kuvatud, kui musta nimekirja kantud ja blokeeritud number (tl 64, 68). 5 4.
2. 13.11.2019 ülekuulamise juurde lisatud fotolt nr 5 nähtub, kuidas 07.11.2019 on P.A. i telefonile tulnud kõne varjatud numbrilt (tl 66). P.A. i sõnul ei helistanud varjatud numbrilt talle mitte keegi teine peale J. Tampuu (tl 93 ja 95 pöördel). Maakohtu hinnangul on eluliselt igati usutav, et 07.11.2019 varjatud numbrilt tehtud kõne taga oli J. Tampuu, sest alles 06.11.2019 hommikul oli ta P.A. ile saatnud SMS-i paludes endale helistada ning kui viimane tema numbri blokeeris, on asjade küllaltki loomulik käik, et ignoreeritud isik ise järgmisel päeval muude (sh varjatud) numbrite kaudu kontakti võtta üritab. 4.
3. P.A. on J. Tampuu poolt ajutise lähenemiskeelu rikkumisega seoses pöördunud ka politseisse. 14.11.2019 helistas ta seetõttu, et kas J. Tampuu on maja juures ja ta ei saanud tööle minna või ei saanud ta töö juurest ära (tl 94). P.A. i väidet kinnitab tema 14.11.2019 kell 09.58 Häirekeskusele tehtud kõne, milles ta teatab, et mehele on pandud lähenemiskeeld, kuid 10 minutit tagasi ta helistas, P.A. ei võtnud kõnet vastu (tl 69-70). P.A. i 15.11.2019 ülekuulamise protokolli juurde lisatud fotolt nr 1 nähtub väljamineva kõnena hädaabinumber 112 ning vahetult enne seda punase kirjega varjatud (tundmatu) number (tl 71). 4.
4. Tegemist on faktilise retsidiiviga ehk olukorraga, kus rikkumised on tuvastatud ühes kriminaalmenetluses. Seega on täidetud

§ 3312sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.

4.

1. Maakohtu hinnangul pani J. Tampuu ka lähenemiskeelu rikkumise toime kavatsetult. J. Tampuu viibis ajutise lähenemiskeelu kohaldamise istungil ning oli selle kohaldamisest, sh selles sisalduvatest täpsetest keeldudest teadlik. Sellest hoolimata asus ta kannatanuga korduvalt kontakti otsima, mistõttu sai ta tegutseda üksnes kindla eesmärgi nimel ning pidi vähemalt võimalikuks pidama, et oma tegevusega saavutab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu. Samuti teadis J. Tampuu, et vaatamata lähenemiskeelu olemasolule on ta kannatanuga kohtumääruse vastaselt üritanud kontakti saada korduvalt ning seda nii enda isiklikku kui ka varjatud numbrit kasutades.
2. Maakohus leidis, et J. Tampuu süü

§ 424sätestatud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

Kuivõrd nimetatud süüdistusega seonduvalt ei ole apellatsiooni esitatud, ei ole vajalik maakohtu põhjendusi rohkem avada.

1. Maakohus ei tuvastanud J. Tampuu tegudes süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Apellatsioon
2. Tartu Maakohtu 09.02.2022 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava J. Tampuu kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega J. Tampuu mõisteti süüdi

§ 121lg 2 p 2 ja 3 ning § 3312 järgi ja selles osas uue otsuse tegemist, millega J.

Tampuu õigeks mõista. J. Tampuu õigeksmõistmisel palub kaitsja KrMS § 310 lg 2 alusel tühistada ka maakohtu poolt VÕS § 1055 lg 1 ja KrMS § 3101 alusel kohaldatud lähenemiskeelu. 8. Süüdistus

§ 121lg 2 p 2,3 järgi on täielikult tõendamata.

8.

1. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et P.A. i ütlusi seoses 24.10.2019 episoodiga kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt teatas kõrvaline isik 24.10.2019 kell 10.27 Häirekeskusele, et kuuseheki taga peksab üks mees oma naist – naine oli tal juukseid pidi käes ja vedas teda. Kõrvaline isik märgib, et naisel on seljas punane jope. Kõrvutades kannatanu ja kõrvalise isiku ütlusi nähtub, et kannatanu ei kandnud punast jopet ning et süüdistatav ei peksnud kannatanut. Seega on kõrvalise isiku ütlused vastuolus faktiliste asjaoludega ning ei kajasta isiku poolt nähtut ja tajutut objektiivselt. Vastuolude tõttu oleks maakohus pidanud jätma need asjaolude tuvastamisel arvestamata. 6 8.
2. P.A. i ütlused selle kohta, et ta tundis valu ning infoleht ja fototabel ei tõenda, et süüdistatav oleks 24.10.2019 kannatanu suhtes vägivaldne olnud. Fototabelist nähtub kohev juuksepahvakas kannatanul, mingisugust punetavat piirkonda kaitsja ei tuvasta. Samuti ei nähtu fotodelt, et juukseid oleks välja tõmmatud, mille tagajärjel võiks olla näha ka vigastust, näiteks verd. Ka ei tõenda fotol olev juuksesalk seda, et just see on kannatanult J. Tampuu poolt välja tõmmatud. Kui juuksesalk oleks J. Tampuu poolt kannatanu peast välja tõmmatud, oleks see jäänud ilmselt J. Tampuu kätte. 8.
3. Kaitsja ei nõusta ka sellega, et 24.10.2019 rinnakaamera salvestus kinnitaks P.A. i ütlusi seoses vägivalla kasutamisega süüdistatava poolt. Kui kannatanu kinnitas politsei juuresolekul süüdistava väidet, et seisid niisama, kuid hiljem samas olukorras väitis vastupidist, et võttis juustest kinni ja vedas, on tegemist vastuoluliste avaldustega samas olukorras. Kannatanu juures viibis mõlema avalduse juures politseiametnik. Erinevate ütluste andmine samas olukorras ning vigastuste tuvastamiseks meditsiiniasutusse mittepöördumine tõstatavad kahtlused kannatanu ütluste usaldusväärsuses, mistõttu oleks maakohus pidanud tõendeid õigesti hinnates tulema järeldusele, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed ning et nendele ei saa rajada süüdimõistvat kohtuotsust. 8.
4. Tugineda J. Tampuu süüdi tunnistamisel 08.09.2018 episoodis Politsei- ja Piirivalveameti 10.09.2018 sündmuse protokoll-arvestuskaardile ja kannatanu ütlustele on ebapiisav. Süüdistuse kohaselt lõi J. Tampuu jalaga vastu kannatanu alaselga. Kohtuistungi protokollist tuleneb, et sündmuste juures viibis keegi M. , keda kohtueelsel uurimisel üle kuulatud tunnistajana ei ole. Vastuses kaitsjale ei oska kannatanu selgitada, kuidas J. Tampuu teda vastu selga lõi. Kannatanu ütleb, et ta ei tea kuidas see toimus, samuti ei oska öelda, millise jalga süüdistatav teda lõi. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus põhjendamatul asunud seisukohale, et antud episoodis oleks võimalik toetuda vaid kannatanu ütlustele. 8.
5. Maakohus on õigesti märkinud, et kui keskse süüstava tõendiallika usaldusväärsuses tekivad kahtlused ning neid ei õnnestu kummutada, tuleb langetada otsus süüdistatava kasuks. Väär on maakohtu järeldus, et asjaolusid, mis oleks kannatanu ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadnud, menetluse käigus ei ilmnenud. 10.09.
6. a sündmuse protokoll-arvestuskaardilt (tl 42) nähtub, et kannatanu on süüdistuses etteheidetavale teole järgnenud päevadel politseilt abi palunud. Politseil abi palumine ei tõenda vägivalla kasutamist J. Tampuu poolt 08.09.2018 süüdistuses näidatud viisil. Kuivõrd J. Tampuu poolt vägivalla kasutamine P.A. i vastu ei ole tõendatud, ei saanud kannatanu ka valu tunda. 9.

§-s 3312 sätestatud kuriteokoosseis ei ole täidetud. 9.

1. Kannatanu väitest, et J. Tampuu saatis talle 01.11.2019 sõnumi, kuid see kustus millegipärast ära, oleks ainuõige järeldus olnud, et lähenemiskeelu rikkumist 01.11.2019 ei ole J. Tampuu poolt toimunud, sest see ei ole tõendatud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kannatanu ütluste osas esineb vastuolu, kuid vaatamata sellele on ebaõigesti lugenud kannatanu väited usaldusväärseteks tõendamaks 01.11.2019 lähenemiskeelu rikkumist J. Tampuu poolt. Seega on maakohus valesti hinnanud tõendeid. 9.
2. Kaitsja ei nõustu maakohtuga selles, et varjatud numbritelt tehtud kõnesid võiks seostada J. Tampuuga. Ei ole tõendatud, et need kõned tegi kannatanule just tema. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud eluliselt usutavuse mõõdet. P.A. i kõne Häirekeskusele ei tõenda lähenemiskeelu rikkumist J. Tampuu poolt. 9.
3. Kuivõrd tõendatuks võib lugeda ainult 06.11.2019 sõnumi saatmise J. Tampuu poolt P.A. i telefoninumbrile, ei ole tegemist lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumisega.
4. Kriminaalasi võeti ringkonnakohtu menetlusse 03.03.2022 ning anti aega seisukohtade 7 esitamiseks kuni 18.03.
5. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus, olles uurinud maakohtu istungi protokolli, tõendeid, otsust ja esitatud apellatsiooni, leiab, et Tartu Maakohtu 09.02.2022 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
7. Apellatsiooni põhitaotluseks on J. Tampuu

§ 121lg 2 p 2, 3 ning § 3312 järgi õigeksmõistmine.

Kaitsja leiab, et nimetatud kuriteokoosseisud ei ole tõendatud ning põhjendustena kordab enda maakohtu istungil kohtuvaidlustes kõlanud kaitseargumente. Põhilised kaitseväited on leidnud juba põhjalikku analüüsimist ja ümberlükkamist maakohtu otsuses ning kolleegium nõustub nende põhjendustega. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja motiivide ning järelduste uuesti üle kordamine ei ole ilmselgelt vajalik.

1. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu tõendite analüüs ja esitatud järeldused on sedavõrd põhjalikud, et apellatsioonis välja toodud argumendid ei tõstata ringkonnakohtus kahtlusi süüdistatava poolt korduva kehalise väärkohtlemise toimepanemises lähisuhtes ning korduvas lähenemiskeelu rikkumises. Samuti on maakohus põhjendanud, miks kaitsja poolt tõendatusele seatud kahtlused ei too kaasa süüdistatava õigeksmõistmist.
2. Käesolevas asjas süüdistatakse J. Tampuud

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kahe teo toimepanemises.

Esmalt selles, et 08.09.2018 kella 13.00 paiku Tartus Veeriku 16 asuva maja ees kõnniteel kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase P.A. i suhtes, lüües teda jalaga vastu selga, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Teine episood leidis süüdistuse kohaselt aset 24.10.2019 kella 10.30 paiku Tartus Riia ja Ringtee tänavate ristumiskohas asuva kuuseheki juures kõnniteel, kui J. Tampuu võttis käega kinni P.A. i juustest ning nendest kinni hoides ja neid P.A. i peast ära tõmmates tõmbas kannatanu kuuseheki juurde, lausudes sealjuures: „Ma lööks su kohe maha, siin samas maa sisse“. Ka nimetatud episoodiga tekitas ta P.A. ile füüsilist valu.

1. Esmalt vaidlustab kaitsja kehalise väärkohtlemise 08.09.2018 episoodi tõendatust. Kaitsja leiab, et süüdistatava süüditunnistamiseks ei piisa Politsei- ja Piirivalveameti 10.09.2018 sündmuse protokoll-arvestuskaardist ja kannatanu ütlustest. Maakohus on eeltoodu osas asjakohaselt viidanud Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt ei ole kohtupraktikas välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tegemine ka vaid ühele tõendile toetuvalt ning et neil juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama (RKKKo 3-1-1-104-16, p 10). Eeltoodud seisukohta arvesse võttes on maakohus leidnud, et asjaolusid, mis oleks kannatanu ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadnud, menetluse käigus ei ilmnenud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Ainest uskuda kannatanu sellekohaseid ütlusi annab kannatanu ja süüdistatava vaheline läbisaamine eelnevate aastate vältel. Kannatanu on väitnud, et süüdistatav on korduvalt olnud tema suhtes vägivaldne ning info vägivallast on jõudnud ka Tartu Linnavalitsuseni. Kannatanu on maakohtus andnud selgitusi oma suhetest süüdistatavaga. Kooselu süüdistatavaga kestis 12 aastat. „Kõik need aastad kestis vägivald. Ma ei rääkinud sellest mitte kellelegi. Ma kartsin teda. Ta ühel hetkel näiteks muutubki järsku äkiliseks ja vägivaldseks.“ (Ko To tl 90p) Samuti on juba
2. aastal süüdistatavale kohaldatud lähenemiskeeld, millega tal on keelatud kannatanule läheneda ning temaga kontakti otsida. On selge, et kannatanu ja süüdistatava vahelised suhted on keerulised, arutluskäik selle kohta nähtub ka maakohtu otsusest. Seega ei ole ka kohtukolleegiumil põhjust kannatanu ütlustes kahelda ning on ka eluliselt usutav, et süüdistatav 08.09.2018 tõepoolest kannatanu suhtes vägivaldne oli. Asjaolu, et kannatanu ei osanud üle kolme aasta hiljem maakohtu istungil kirjeldada, kumma jalaga süüdistatav teda täpselt lõi, ei ole kindlasti piisav, et seada üles 8 kahtlusi kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava poolt kannatanu suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemine 08.09.2018 süüdistuses kirjeldatud viisil on tõendatud.
3. Kaitsja vaidlustab ka 24.10.2019 toimunud kehalise väärkohtlemise tõendatust. 16.
4. Esmalt leiab kaitsja, et isiku, kes 24.10.2019 teavitas Häirekeskust süüdistatava ja kannatanu vahel aset leidnud intsidendist, ütlused on vastuolus faktiliste asjaoludega ning seetõttu oleks maakohus pidanud need kõrvale jätma. Kaitsja hinnangul seisneb vastuolu selles, et esmalt on isik viidanud punasele jopele, mida kannatanu ei kandnud ning isiku sõnul peksis üks mees oma naist, ent kannatanu ütlustest nähtuvalt see nii ei olnud. Ringkonnakohus leiab, et isiku viide punasele jopele, mida tegelikult asjaosalistel seljas polnud ning peksmisele, mida ei toimunud, ei saa kaasa tuua järeldust, et isiku ütlused tulnuks tervikuna kõrvale jätta. Eksimine jope värvuses ei ole kindlasti sedavõrd määrav detail, mis seaks kahtluse alla kehalise väärkohtlemise tegeliku toimumise. Asjaolu, et isik ei fikseerinud tema jaoks äkitselt tekkinud käitumissituatsiooni hinnates korrektselt mis värvi riided olid sündmuses osalenud isikutel seljas, ei tähenda, et ta oleks ilmtingimata eksinud ka muudes ja märksa tugevamaid emotsioone tekitavates olulistes sündmustes nagu seda on mehe poolt naise vastu vägivalla tarvitamine. Eluliselt on usutav, et isiku sõnakasutus „kuuseheki taga üks mees peksab oma naist“ võis olla kõnekujund, mida isik kasutas olukorra illustreerimiseks. On eluliselt usutav, et Häirekeskusele helistanud isik oli kõne ajal toimunust ootamatult rabatud ja üllatusmomendis ning seda mitte heas mõttes. Kui tavainimene on parajasti autojuhina liikluses ning märkab ootamatult midagi tavapärasest elunormaalsusest kõrvalekalduvat, mille pärast ta peab vajalikuks Häirekeskust teavitada, ei saa oodata isikult, et tema sõnakasutus oleks sõna sõna haaval läbimõeldud ja kalkuleeritud sarnaselt politseile ütluste andmisele. Samas juhib ringkonnakohus tähelepanu ka asjaolule, et kõnes Häirekeskusele on isik ka täpsemalt sõnastanud: „… naine oli juukseid pidi käes ja vedas. Ma jäin siia tee äärde ja lasin signaali, autod tulid taha ja siis ta vedas selle naise juukseid pidi sinna kuuseheki taha.“ Seega on Häirekeskusesse helistanud isiku sõnad selles osas kooskõlas muude tõenditega, mis käesolevas asjas kohtule on esitatud. Kohtukolleegiumil ei tõusetunud mingit kahtlust sündmuse toimumises süüdistuses kirjeldatud asjaoludel. 16.
5. Kaitsja vaidleb vastu ka ülejäänutele antud episoodiga seonduvatele tõenditele ning leiab, et kannatanu ütlused selle kohta, et ta tundis valu ning infoleht ja fototabel ei tõenda, et süüdistatav oleks 24.10.2019 kannatanu suhtes vägivaldne olnud. Samuti ei tõenda 24.10.2019 politsei rinnakaamera salvestis kannatanu ütlusi seoses vägivalla kasutamisega süüdistatava poolt. Kannatanu ütlused seab kahtluse alla ka asjaolu, et ta ei pöördunud meditsiiniasutusse vigastuste tuvastamiseks. Kaitsja ei tuvasta fototabelist viidatud punetavat piirkonda. Erinevalt kaitsjast ringkonnakohus seda siiski tuvastab. Peanaha punetus on kõige paremini märgata fototabeli fotolt number 3 (tl 45), kust on näha nii õrnalt punetav peanahk kui vasakul pool ka normaalses seisundis peanahk, mis polnud kahjustada saanud. Kahe laigu võrdlemisel on selgelt näha, et üks on punakam kui teine ning see viitab asjaolule, et peanahka on selle koha pealt traumeeritud. Kaitsja eeldus, et juuste väljatõmbamise tagajärjel peaks sellele järgnema verejooks, on liialdatud. Samuti asjaolu, et pärast süüdistatava poolt juuste välist mõjutamist ei jäänud juuksesalk süüdistatava kätte, ei sea süüdistuse versiooni toimunust kahtluse alla. Kannatanu juuksed olid sündmuse toimumise hetkel pikad ning pikad juuksed on paratamatult ka omavahel sageli sedavõrd sõlmes, et peanahast lahti tulnud juuksekarvad jäävad teiste juuste sekka kuniks keegi väliselt need sealt eemaldab, nagu antud juhul kannatanu ka juukseid patsi panema hakates tegi. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks ka, miks kannatanu oleks sellises olukorras pidanud pöörduma meditsiiniasutusse, kui sündmuse tagajärjed said politseis fikseeritud ning juuste 9 peast väljatõmbamine ei ole midagi sellist, mis otseselt meditsiinilist sekkumist vajaks. 16.
6. Kaitsja hinnangul on kannatanu 24.10.2019 politsei rinnakaamera salvestisest nähtuvad ütlused ebausaldusväärsed, kuivõrd nendes esinevad vastuolud, kui esmalt kannatanu leidis, et nad seisid niisama ning hiljem avaldas, et süüdistatav võttis talt juustest kinni ja vedas. Sealjuures viitab kaitsja, et kannatanu juures viibis mõlema avalduse juures politseiametnik. Ringkonnakohtu hinnangul üritab kaitsja taaskord kannatanu ütlusi ebausaldusväärseks kuulutada liiga kergekäeliselt ning situatsiooni emotsionaalseid ja faktilisi asjaolusid arvesse võtmata. Esimeses olukorras, millele kaitsja viitab, seisid kannatanu ja süüdistatav lähestikku ning vastuseks politseiametniku küsimusele „Mis teil siin toimus, rääkige?“ vastab süüdistatav „Me rääkisime.“ Kui politseiametnik küsib süüdistatavalt „Rääkisite. Kätega?“ vastab süüdistatav juba „Ei. Niisama seisin, nägite ju. Räägi, ütle kurat.“ Eeltoodule vastab kannatanu ainult ühesõnaliselt „Jah“. (Ko To tl 52) Võttes arvesse süüdistatava äsja aset leidnud vägivaldset käitumist ning kogu kannatanu ja süüdistatava vahelise suhte dünaamikat erinevate aastate vältel, on usutav, et kannatanu ei julgenud kohe ka politseiametnike juuresolekul, ent süüdistatava vahetus läheduses kõiki detaile avada. Kannatanu „jah“-i ei saa kuidagi pidada ütlusteks, mis kirjeldavad toimunut objektiivselt. Kannatanu vastas „jah“ pärast seda, kui süüdistatav oli talle osutanud ning öelnud „räägi, kurat“. Kannatanu „jah“ on öeldud äärmiselt ebakindlalt ning tõenäoliselt kantud soovist situatsiooni enam mitte eskaleerida. Eeltoodu on usutav, kuna kannatanu on samas vestluses politseile korduvalt kinnitanud, et kardab süüdistatavat. „Algul ma ei julgenud öelda, aga pärast ühele teisele politseile, naispolitseinikule ütlesin, et ta tuli mulle kallale.“ (Ko To tl 91p) Võttes arvesse pinget ning negatiivset ja hirmutavat õhkkonda, ei saa ringkonnakohus kuidagi nõustuda kaitsja väitega, et kannatanu oleks kinnitanud politsei juuresolekul süüdistatava väidet, et nad seisid niisama. Seega ei tekita kannatanu „jah“ vastuolu ülejäänud kannatanu ütlustega, kus ta kirjeldab süüdistatava poolt tema juustest vedamist, mida nägi pealt ka Häirekeskusesse helistanud kõrvaline isik ning mille tagajärjed nähtuvad fototabelist. Seega ei nõustu ringkonnakohus kaitsjaga, et kannatanu ütlusteks erineks selliseid vastuolusid, mis tingiks kannatanu ütluste mitteusaldusväärseks tunnistamise. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul ka süüdistatava poolt kannatanu suhtes kehalise väärkohtlemise 24.10.2019 toimepanemine süüdistuses kirjeldatud viisil tõendatud. Kuivõrd mõlemad kehalise väärkohtlemise episoodid on tõendamist leidnud, ei kuulu kaitsja taotlus J. Tampuu

§ 121lg 2 p 2,3 järgi õigeks mõista, rahuldamisele.

17. Kaitsja vaidlustab ka J. Tampuu süüdimõistmist

§ 3312järgi.

Süüdistuse kohaselt on J. Tampuule lähenemiskeelu rikkumist ette heidetud selles, et J. Tampuu saatis kannatanule kaks SMS-i (01.11.2019 ja 06.11.2019) ning helistas kannatanule kaks korda varjatud numbrilt (07.11.2019 ja 14.11.2019). Kaitsja leiab, et tõendatuks neist saab lugeda ainult 06.11.2019 SMS-i saatmise J. Tampuu poolt. Esmalt leiab kaitsja, et kannatanu väitest, et J. Tampuu saatis talle 01.11.2019 sõnumi, kuid see kustus millegipärast ära, tuleb järeldada, et lähenemiskeelu rikkumist J. Tampuu poolt 01.11.2019 ei ole toimunud, sest see ei ole tõendatud. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud sõnumi kohta on kannatanu andnud ütlusi nii 13.11.2019 kui ka uuesti maakohtu istungil kaks aastat hiljem. Kannatanu on ütluste andmisel meenutanud ja kinnitanud sõnumi sisu, et süüdistatav kirjutas talle „ma hävitan sinu kohtus, sa oled südametu.“ Samas pole sõnumi sisu lähenemiskeelu rikkumise hindamisel oluline. Olulistes detailides, s.o selles, et esimene sõnum J. Tampuult saabus juba samal päeval vahetult pärast lähenemiskeelu kohaldamist, on kannatanu ütlused aastate vältel jäänud samaks. Seega pole alust neis kahelda. Kannatanu on usutavalt põhjendanud, miks sõnumit enam alles pole. Seega nõustub ringkonnakohus 10 maakohtuga, et J. Tampuu poolt kannatanule 01.11.2019 SMS-i saatmine ning sellega lähenemiskeelu rikkumine on tõendatud. Ka ei nõustu kaitsja, et P.A. ile tehtud kaht vastamata kõnet saaks omistada J. Tampuule. Ringkonnakohus nõustub, et vastamata kõned saab J. Tampuule omistada just elulise usutavuse argumendist lähtudes. Nimelt tehti esimene vastamata kõne juba 07.11.2019. Tõendatud on, et sellele eelneval päeval, s.o 06.11.2019 saatis J. Tampuu P.A. ile sõnumi palvega talle helistada. Kannatanu J. Tampuu palvele ei vastanud ning temaga ühendust ei võtnud, samuti oli kannatanu J. Tampuu telefoninumbri blokeerinud, et viimane ei saaks talle helistada. Seega on varjatud numbri kasutamine J. Tampuu poolt oma eesmärgi (kannatanuga kontakti saamine) saavutamiseks usutav, kuna kõik teised võimalused selleks olid ammendunud või tulemust ei andnud. Teine vastamata kõne tehti kannatanule 14.11.2019, millega seoses on kannatanu helistanud ka Häirekeskusesse. Samuti väärib märkimist, et P.A. i sõnul talle muidu üldse varjatud numbrilt ei helistatud. Kahe varjatult numbrilt tehtud vastamata kõne ajaline lähedus, samuti lähedus ajutise lähenemiskeeldu seadmisele ja 06.11.2019 SMS-ile ning teiste varjatud numbrilt tulnud kõnede puudumine ei tekita kahtlust, et tegu oli just nimelt J. Tampuu poolt tehtud kõnedega. Seega on ringkonnakohtu hinnangul J. Tampuu õigesti

§ 3312

järgi süüdi mõistetud ning kaitsja argumendid ei too kaasa ka selles osas maakohtu otsuse tühistamist. 18. Kuivõrd ka ringkonnakohus ei mõista J. Tampuud

§ 121

lg 2 p 2,3 ning § 3312 järgi õigeks, puudub alus ka lähenemiskeelu tühistamiseks. Kaitsja vastav taotlus jääb rahuldamata.

1. Kaitsja on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 60 minutit, apellatsiooni koostamiseks 240 minutit, s.o kokku 300 minutit ehk 5 tundi, mille eest taotleb tasu 324 eurot, sh käibemaks 54 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlust ei saa kaitsja toodud määras põhjendatuks pidada. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks apellatsiooni koostamisele kulunud 240 minutit ehk 4 tundi. Kaitsja apellatsioon on kokku 4 lehekülge, millest põhjendused asuvad 2,5 leheküljel. Apellatsioon kordab juba maakohtu menetluses kõlanud kaitseväiteid, mida maakohus on juba otsuses käsitlenud. Seega, võttes arvesse apellatsiooni pikkust ning selle sisu asjakohasust, peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebuse koostamisel 2 tundi. Kokku loeb ringkonnakohus apellatsiooniastmes osutatud õigusabi põhjendatud mahuks 3 tundi ehk 194,40 eurot (sh käibemaks 32,40 eurot).
2. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud summas 194,40 eurot süüdistatava J. Tampuu kanda.
3. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
4. veebruari 2022 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik (allkirjastatud digitaalselt) 11 Maarika Kuusk