Obsah (11)

§ 444§ 468§ 173§ 162§ 174§ 138§ 133§ 175§ 218§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-7614 T

) § 440 lg 1 õigeksvõtul põhineva otsusega. Otsus on

§ 444lg 3 alusel koostatud kirjeldava ja põhjendava osata.

Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 1).

Menetluskulud 3. Kohus märgib vastavalt

§ 173

lg 1 kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. 4. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 määrab kohus kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

1. Hageja
2. mai 2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot ja kulu lepingulistele esindajatele 2044,80 eurot. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega ja hagejal puudub võimalus käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10, § 176 lg 5).

Kostja leiab

1. mai 2022 vastuses, et on nõus maksma pool riigilõivust ega soovi maksta hageja menetluskuludelt viivist.
2. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 29 784,95 eurot.

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga 25 000 – 50 000 eurot tasuda riigilõiv summas 1000 eurot. Vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv kuulub

§ 138

lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb kostjal hagejale hüvitada. Kohus selgitab kostjale, et hagi rahuldamise korral poole riigilõivu hagejale hüvitamata jätmist seadus ei võimalda. Menetluskulude jaotust ja hüvitamise ulatust saavad menetlusosalised ise kokku leppida kompromissi sõlmides. Hageja oli pärast 12. novembril 2021 toimunud kohtuistungit valmis kompromissi sõlmima, kostja sellega ei nõustunud. Kohus rahuldas hagi, menetluskulud kannab kostja ja hagejal on õigus nõuda menetluses tasutud riigilõivu hüvitamist. 7.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. 8. Hageja lepingulisteks esindajateks on Themis Õigusbüroo juristid Tanel Riivits ja Kristel Kangilaski (

§ 218lg 1 p 2).

1. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjas toodud õigusabi toimingud on kohtu hinnangul olnud vajalikud (hagiavalduse esitamine,
2. novembri 2021 ja
3. mai 2022 kohtuistungiteks valmistumine ja osalemine,
4. detsembril 2021 taotluse koostamine ja esitamine,
5. jaanuaril 2022 kostja vastusele vastuväite esitamine, menetluskulude nimekirja koostamine, suhtlus kliendi ja kohtuga). Hagejale osutatud õigusabile kulunud aeg ei ole kogu ulatuses põhjendatud. Arvestades nii seda, et hagejale on osutatud praeguses tsiviilasjas esitatud nõudega seoses kohtueelselt õigusabi, kui ka kohtusse esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, on õigusabikulude spetsifikatsioonis toodud 7,5 tundi hagiavalduse koostamiseks kohtu hinnangul ülepaisutatud. Hagiavalduse koostamiseks kulunud aja hüvitamist peab kohus põhjendatuks 5,5 tunni ulatuses.
6. Hageja esindajate õigusteenuse tunnihind on
7. mail 2021 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt 115 eurot (käibemaksuta) ja
8. mail 2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt 120 eurot (käibemaksuta). Kohus lähtub
9. mail 2021 kohtule avaldatud õigusteenuse tunnihinnast 115 eurot, mis hageja lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni arvestades on mõistlik ega ületa oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda.
10. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale hüvitada lepinguliste esindajate õigusteenuse kulu 12,2 töötundi maksumusega 115 eurot tund, s.o 1403 eurot, millele lisandub käibemaks 280,60 eurot. Seega hageja lepinguliste esindajate kulu on kokku 1683,60 eurot. Kuna füüsilisest isikust hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb hagejale lepinguliste esindajate kulud hüvitada käibemaksuga.
11. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2683,60 eurot (sh riigilõiv 1000 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1683,60 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
12. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (

§ 177lg 4).

14. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik