KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 29.06.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2750

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus andis 20.11.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-16510 XXile riigi õigusabi koos kohustusega hüvitada ühekordse maksena täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. XX esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse osas, millega määrati riigi õigusabi hüvitamise kohustus. Harju Maakohus jättis XXi määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kes jättis XXi määruskaebuse 13.03.2018 määrusega rahuldamata.
2. Harju Maakohus lõpetas 11.06.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-16510 XXile riigi õigusabi andmise. Maakohus mõistis 13.09.2018 määrusega XXilt välja riigituludesse riigi õigusabi tasu 3-21-2750 480 eurot, mis tuli tasuda 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Maakohus selgitas, et hüvitise tähtaegse tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus (TMS) ettenähtud korras ning tasumisega viivitamisel tuleb maksta kuni kohustuse täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. XX esitas maakohtu 13.09.2018 määruse peale määruskaebuse, mille menetlusse võtmisest maakohus keeldus 09.11.2018 määrusega. XX esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kes jättis määruskaebuse 02.04.2019 määrusega rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
3. Maksu- ja Tolliamet (MTA) saatis XXile 10.11.2021 e-kirja, milles teavitas, et tal on tähtpäevaks tasumata Harju Maakohtu 13.09.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-16510 välja mõistetud menetluskulude hüvitis 468 eurot. Nõue paluti tasuda hiljemalt 24.11.
4. E-kiri sisaldas hoiatust, et nõude tähtaegsel täitmata jätmisel pöördub MTA võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole.
5. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 10.11.2021 e-kirja peale, märkides, et maksunõude aluseks olevad dokumendid on ekslikud ja maksunõue võib olla aegunud. Samuti palus ta teha otsuse, mille kohaselt ei tohiks MTA pöörduda kohtutäituri poole seoses ebaõiglase maksunõudega. Riigi õigusabi korraldus ja kvaliteet oli halb ning kaebaja vaidlustas kõik riigi õigusabi andmist puudutavad maakohtu määrused. Kaebajale öeldi, et hagi on perspektiivitu, kuid maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kaebajale ei saadetud riigi õigusabi tasu aluseks olevat kulude nimekirja.
6. Tallinna Halduskohus tagastas 01.12.2021 määrusega kaebuse. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (

§ 4lg 1).

Kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, tuleb kaebus

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastada.

Kaebaja ei ole rahul sellega, et temalt nõutakse Harju Maakohtu 13.09.2018 määrusega nr 2-16-16510 välja mõistetud menetluskulude tasumist. Õiguslikku tähendust omab viidatud määrus, mitte MTA teade, millel on üksnes informatiivne iseloom. MTA haldab kohtumenetlusest tulenevaid nõudeid ja edastab sissenõudjana tähtajaks tasumata nõude kohtutäiturile. Nende nõuete sundtäitmist ei ole MTA pädevusse antud (vt ka TsMS kommenteeritud väljaande lk 884 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 1 lg 6). Halduskohtu pädevuses ei ole kontrollida maakohtu määruste õiguspärasust. Kaebajal oli võimalik esitada maakohtu määruse peale määruskaebus ning ta kasutas seda võimalust. Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.04.2019 määrusega XXi 02.10.2018 määruskaebuse rahuldamata ning Harju Maakohtu 13.09.2018 määruse muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega jõustus ka Harju Maakohtu 13.09.2018 määrus (TsMS § 466 lg 3). Seega tuli kaebajal nimetatud riigi õigusabi kulude määrus täita selle jõustumisest 15 päeva jooksul (vt ka TsMS § 179 lg 5 ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 26 lg 2). Kui täitemenetlust on alustatud ja kaebaja hinnangul on nõue aegunud, saab ta esitada kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks või maakohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TsMS § 179 lg-d 7 ja 8; TMS §-d 202, 209 ja 221; vt ka õiguskantsleri 07.06.2021 kiri nr 6-1/211028/210383681). 6. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 23.12.2021 avalduse, milles palus pikendada määruskaebuse esitamise tähtaega kuni 07.01.2022, et esitada nõuetekohane määruskaebus või taotleda riigi õigusabi määruskaebuse esitamiseks, ning vabastada ta riigilõivust. Kaebaja sõnul tegi ta pingutusi esindaja leidmiseks, kuid haigestumise ja puhkuste tõttu see ei õnnestunud. 7. XX esitas 07.01.2022 menetlusabi taotluse, milles palub end vabastada advokaadi õigusabi eest tasu maksmisest määruskaebuse esitamisel hilisema hüvitamiskohustuseta. Kaebajale jäi arusaamatuks, miks oli edasikaebuse esitamise õigust piiratud. Kaebaja soovib selgitust muu 2

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastatud.

10.11.2021 e-kiri on menetlustoiming, millega kaebajat teavitati kohtulahendist tulenevast kohustusest ja kavatsusest pöörduda selle täitmata jätmisel sissenõudmiseks kohtutäituri poole. MTA-l puudub pädevus nõuete sundtäitmiseks. Kui kaebaja arvates on nõue aegunud, võib ta esitada kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ja/või maakohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Arvestades, et maakohtu määrus jõustus halduskohtu tuvastatud asjaoludel 02.04.2019, ei olnud nõue e-kirja saatmise ega halduskohtu määruse tegemise ajal aegunud (TsMS § 179 lg 7). MTA-l ei ole kohtulahendite kontrollimise kohustust. Täitedokumendi täitmise eeldusi kontrollib kohtutäitur. Määruskaebus ei vasta

§-s 205 sätestatud nõuetele. Kuna kaebaja võimalus õigusi kaitsta on vähene, tuleb määruskaebus

§ 207lg 2 alusel tagastada.

MTA täpsustas, et menetluskulude tasumise nõuet ei ole kohtutäiturile sundtäitmiseks edastatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I

1. Kaebaja taotleb riigi õigusabi halduskohtu 01.12.2021 määruse peale määruskaebuse esitamiseks. Ringkonnakohtu jätab taotluse rahuldamata.
2. Riigi õigusabi ei anta muu hulgas vaidlustes, kus isik on võimeline ise oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Isiku võimekus ise enda õigusi kaitsta ei sõltu niivõrd tema õigusteadmistest, kuivõrd vaidluse õiguslikust ja faktilisest keerukusest. Praegusel juhul on vaidluse all halduskohtu 01.12.2021 määrus, millega kaebus tagastati halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Tegemist ei ole õiguslikult ega faktiliselt keeruka vaidlusega. Küsimus on selles, kas halduskohus on kaebust tagastades tõlgendanud õigesti menetlusnorme. Õigust kohaldab kohus ning menetlusnormide tõlgendamiseks pole õigusteadmistega esindaja osalemine menetluses vajalik. Kaebaja on esitanud määruskaebuse, mis vastab seaduses sätestatud minimaalsetele nõuetele (vt allpool) ning mille põhjal saab ringkonnakohus hinnata halduskohtu määruse õiguspärasust. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja osalenud varem mitmetes kohtuvaidlustes ilma esindajata (nt haldusasjades nr 3-21-2872, 3-20-2183 ja 3-19-1619 ning tsiviilasjades nr 2-20-11949, 2-20-9766 ja 2-16-16510), mistõttu võib eeldada, et ta on võimeline oma õigusi kaitsma iseseisvalt ka praeguses asjas määruskaebuse esitamisel. Kaebaja terviseprobleemidel on riigi õigusabi andmise üle otsustamisel tähtsust vaid juhul, kui need takistavad kaebajal oma õigusi efektiivselt kaitsta. Praegusel juhul ei ole võimalik järeldada, et terviseprobleemid avaldaksid kaebajale sellist mõju, et ta ei ole võimeline ise oma õigusi kaitsma. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus, mis tagavad, et kaebaja õiguste kaitseks vajalikud taotlused ei jääks esitamata (vt ka

§ 2lg-d 4–6).

1. Kuna esineb alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, puudub vajadus hinnata kaebaja majanduslikku seisundit ja võimet tasuda õigusabikulusid. II
2. Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja 23.12.2021 avaldust määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 01.12.2021 määruse peale ning 07.01.2022 taotlust selle täiendusena. 3

§ 121lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul vastab määruskaebus minimaalsetele seaduses sätestatud nõuetele. Ühtlasi ei esine aluseid määruskaebuse tagastamiseks. Asjas esitatud materjalide põhjal on võimalik tuvastada määruskaebuse lahendamiseks vajalikud asjaolud ning järeldada kaebaja tahet, mistõttu ei ole määruskaebuse käiguta jätmine vajalik. Kaebaja ei nõustu sellega, et temalt nõutakse Harju Maakohtu 13.09.2018 määrusega välja mõistetud riigi õigusabi tasu hüvitamist. Tema hinnangul saab ta seda vältida, vaidlustades halduskohtu määrust, millega tagastati tema kaebus MTA 10.11.2021 e-kirja peale. Määruskaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda halduskohtu 01.12.2021 määruse tühistamist ja haldusasja tagasisaatmist halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus on esitatud määruskaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul (

§ 204lg 1).

Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaeg on seaduses sätestatud tähtaeg, mida ei ole võimalik pikendada. Kohus saab pikendada enda määratud menetlustähtaegu. Seaduses sätestatud tähtaegu on võimalik ennistada. Kuna määruskaebus on esitatud seaduses sätestatud 15-päevast tähtaega järgides, puudub vajadus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja tähtaja pikendamise taotluse tähelepanuta. Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 järgi riigilõivuvaba, jääb läbi vaatamata kaebaja taotlus määruskaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks. 14. Ringkonnakohus võtab

§ 207lg 1 alusel XXi määruskaebuse menetlusse.

III 15. Kaebajat ajendas kohtusse pöörduma MTA 10.11.2021 e-kiri, milles teda teavitati, et tal on maksmata Harju Maakohtu 13.09.2018 määrusest tulenev riigi õigusabi tasu hüvitise nõue 468 eurot, ja hoiatati, et nõude tähtaegsel täitmata jätmisel pöördub MTA võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Kaebaja arvates on hüvitise nõue alusetu eelkõige seetõttu, et riigi õigusabi ei olnud kvaliteetne ja hüvitise nõue on aegunud. Hüvitisenõude kustutamist õigustab kaebaja hinnangul ka see, et nõutakse summat, mida ei määratud kindlaks maakohtu määruses (480 euro asemel 468 eurot). Halduskohus leidis, et vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 16.

§ 4

lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Pädevuse piiritlemisel on otsustav tähendus õigussuhte iseloomul, mille kindlakstegemisel tuleb lähtuda vaidluse esemest (vt Riigikohtu 16.06.2011 määrus nr 3-2-4-2-11, p 11; 24.03.2015 määrus nr 3-3-4-1-15, p 7). Vaidluse eseme teeb kaebuse eesmärgist lähtudes kindlaks kohus. Õigussuhtel on avalik-õiguslik iseloom, kui see on tekkinud avaliku õiguse normi alusel, seda reguleerivad avaliku õiguse normid või kui protsessis on määravad avaliku õiguse põhimõtted ja sätted (vt Riigikohtu 22.12.2000 otsus nr 3-4-1-10-00, p 14; 19.02.2002 määrus nr 3-3-1-12-02, p 4; 19.12.2005 määrus nr 3-3-1-64-05, p 10; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2022 määrus nr 3-21-308, pd 13–14, 15.12.2021 määrus nr 3-21-2642, p-d 12–13).

1. Riigi õigusabi tasu riigi kasuks väljamõistmist ja sissenõudmist, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtumenetluses menetlusosalisena, reguleeritakse TsMS §-s
2. Kohtumenetlusest tulenevaid nõudeid haldab ja nende üle peab alates 01.01.2020 arvestust MTA. Kohtulahendiga välja mõistetud menetluskulude tasumine toimub MKS
3. ptk-s sätestatud korras (TsMS § 179 lg 51). Sarnaselt sätestatakse MKS § 1 lg-s 6, et kohtumenetlusest tulenevate avalikõiguslike rahaliste kohustuste tasumisele ja tasaarvestamisele kohaldatakse MKS
4. ptk esimeses jaos sätestatud korda. MKS § 1 lg-s 6 nimetatud avalik-õigusliku rahalise kohustuse arvestusse kandmise, kohustuse summa tasumise, arvestusse kantud kohustuse summa tasutuks märkimise ja tagastusnõude kord on kehtestatud rahandusministri 19.12.2008 määrusega nr
5. Need on avaliku õiguse normid. MTA ei juhindu menetluskulude hüvitise sissenõudmisel eraõiguse 4

§ 5lg 1 p 3).

Kaebeõiguse puudumine keelamiskaebuse esitamiseks ei ole haldusasjas seni esitatud materjalide põhjal ilmselge (vt

§ 45lg 1).

MTA ei ole pöördunud sundtäitmiseks kohtutäituri poole, kuid samas puudub kindlus, et ta seda ei tee. MTA-l puudub kohustus kohaldada aegumist omal algatusel. Kohus saab asja lahendamisel kontrollida maakohtu lahendi olemasolu ja sundtäitmist välistavate asjaolude esinemist, nagu täitmine või aegumine (vrd Riigikohtu 14.12.2021 määrus nr 3-21-980, p 13). Pärast nõude kohtutäiturile edastamist võib kaebajal olla oluliselt keerulisem oma õigusi kaitsta. Halduskohus ei kontrolli siiski maakohtu määruse sisulist õigsust. Etteheited riigi õigusabi andmise viisile ja väljamõistmise ulatusele tulnuks esitada tsiviilkohtumenetluses. Samuti tulnuks tsiviilkohtumenetluses vaidlustada ringkonnakohtu määruse edasikaebeõiguse piirangut. Kaebaja kasutas edasikaebeõigust. 19. Kaebuse lahendamisel tehakse asjaolud kindlaks otsuse tegemise seisuga (

§ 158lg 2 ls 1). Sel põhjusel ei saa kaebuse rahuldamise tõenäosust pidada väheseks. Ts

MS § 179 lg 7 järgi aegub kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) nõuete aegumise kohta sätestatut. Harju Maakohtu 13.09.2018 määrus nr 2-1616510 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 02.04.2019 määrusega. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest, et aegumine oleks TsÜS § 158 mõistes vahepeal nõude tunnustamisega katkenud ja alanud uuesti. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Xxx arveldusarvelt on toimunud riigi õigusabi kulude katteks 05.05.2021 laekumine 12 euro ulatuses. Ühtlasi seletab see välja mõistetud menetluskulude hüvitise vähenemist 12 euro võrra. Samas eeldab nõude tunnustamine tehingu tegemisele sarnast tahteavaldust (vt Riigikohtu 16.02.2022 otsus nr 2-18-8699, p-d 15–16 ja sealsed viited). Arvestades makse selgitust „XXX MAAMAKS“, ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik järeldada, et kaebaja oleks soovinud nõuet tunnustada. Halduskohtul tuleb eeltoodud asjaolusid siiski täpsemalt kontrollida. 20. Kaebuse tagastamisel ei edastatud kaebust lahendamiseks Harju Maakohtule. Kuigi kaebaja väidab, et ta edastas ise kaebuse lahendamiseks Harju Maakohtule, ei nähtu seda kohtute infosüsteemist. Kui kaebaja selgitustaotlustele ei ole vastatud, võib ta esitada halduskohtule kohustamiskaebuse. Kui kaebajal tekkis kahju põhjusel, et maakohus viivitas tsiviilasjas nr 2-1616510 makstud tagatise tagastamisega ebamõistlikult kaua, võib ta esitada hüvitamiskaebuse riigivastutuse seaduses sätestatud korras. 21. Eelneva põhjal on halduskohus kaebuse ebaõigesti tagastanud. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, tühistab Tallinna Halduskohtu 01.12.2021 määruse ning saadab asja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 5