Obsah (8)

§ 29§ 32§ 5§ 31§ 1§ 30§ 23§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 30.06.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-6705 Tsiviilasi Ramon

§ 29lg 8).

1. Vabastada ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden alates Ramona OÜ (likvideerimisel) äriregistrist kustutamisest.
2. Määrata Ramona OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige K L (isikukood xxx).
3. Määrata ajutise pankrotihalduri Svetlana Pildeni tasuks 1300 eurot, millele lisandub käibemaks 260 eurot, kokku 1560 eurot. Tasu kuulub väljamõistmisele Business Law Firm OÜ kasuks.
4. Ajutise pankrotihalduri tasust 784,80 eurot (sh käibemaks) maksta välja menetlusabina riigi vahenditest Business Law Firm OÜ arveldusarvele xxx SEB Pank AS-is.
5. Ajutise halduri tasust 558,20 eurot mõista välja K L (L, isikukood xxx) ning ülejäänud 217 eurot võlgnikult. 1
6. Avaldada teade pankrotimenetluse raugemise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
8. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, K L, ajutisele pankrotihaldurile ja Rahandusministeeriumile.
9. Saata määrus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (

§ 32

). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (

§ 5lg 3).

Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse (TsMS § 191 lg 1). Asjaolud

1. Ramona OÜ (likvideerimisel) esitas 05.05.2022 Harju Maakohtusse võlgniku pankrotiavalduse. Kohus nimetas 11.05.2022 võlgniku suhtes ajutiseks pankrotihalduriks Svetlena Pildeni.
2. Ajutine haldur esitas 26.05.2022 kohtule kirjaliku aruande, mille kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku põhitegevusalaks on põhitegevusalaks ajutise tööjõu rent. Pankrotimenetluse algatamisel puudub võlgnikul majandustegevus. Majandustegevus ning kõik lepingud, sh. töölepingud, on lõppenud alates jaanuarist
3. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku varaks on kassajääk summas 217 eurot, nõudeõigus osaniku vastu summas 2500 eurot, muu realiseeritav vara puudub ning tema kohustuseks on maksuvõlgnevus hetkeseisuga 57 493,33 eurot. Finantsaruannete järgi oli võlgniku majandustegevus algusest peale kahjumlik. Võlgnik on seega püsivalt maksejõuetu. Haldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liige, olles xxx juhatuse liige ning asutades veel 6 äriühingut, kes tegelesid ajutise tööjõu rendi pakkumisega xxx-le, ei tegutsenud juriidilist isikust võlgniku suhtes lojaalselt ja majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Võttes arvesse ka teisi sama isiku poolt asutatud nö konkureerivaid äriühinguid, ning ka seda, et ka nendel on tekkinud maksuvõlgnevused, leiab haldur, et algusest peale oligi võlgniku ja teiste hiljuti asutatud äriühingute ülesandeks teenida tulu xxx kasuks, ilma maksu, sh. käibemaks ja seaduses sätestatud ulatuses sotisaalmaksud, maksmata. See viitab nii maksukohustuse varjamisele, kui ka maksejõuetuse põhjustamisele karistusseadustiku mõttes, eesmärgiga hoiduda kõrvale maksude tasumise kohustusest. Võlgnikul puudub vara, mis katab pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodust tulenevalt palub haldur teha pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepanek tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi summas 2500 eurot.
4. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 10 tunni eest 1300 eurot, millele lisandub käibemaks 260 eurot, kokku 1560 eurot. Ajutise halduri tunnitasu suuruseks on 130 eurot. 2 Ajutise halduri ajakulu hulka kuuluvad: pankrotiavalduse analüüs - 1 tund; järelpärimised võlgniku esindajatele, kõned, kirjavahetus 1 tund; konto väljavõtte analüüs 1 tund; menetlusdokumentide (kohtulahendid, täitetoimikute dokumentide) analüüs 2 tundi; järelpärimised erinevatesse registrisse ja krediidiasutustesse võlgniku vara kohta, vastuste analüüs 1 tund; ajutise pankrotihalduri aruanne ning arvamuse koostamine/täiendamine/komplekteerimine 4 tundi. Pankrotivara ebapiisavuse tõttu palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Business Law Firm OÜ arveldusarvele xxx SEB Pank AS-s. Haldur taotleb jätta ajutise halduri tasust 558,20 eurot (sh käibemaks) juhatuse liige K L, isikukood xxx, kanda.
5. Võlgniku endine juhatuse liige K L on 26.05.2022 esitanud kohtule kinnituse, milles teatab, et nõustub võtma seaduses sätestatud tähtajaks hoiule Ramona OÜ raamatupidamise dokumendid ning hüvitama ajutise pankrotihalduri kulud kui pankrotimenetlus lõppeb raugemisega.
6. Kohus määras 01.06.2022 kohtumäärusega pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 13.06.2022 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot. Kohtu deposiiti ei ole tähtajaks raha laekunud.
7. Kohus edastas 14.06.2022 maksejõuetuse teenistusele (Konkurentsiameti kaudu) kirja, milles tegi ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Avalduse esitamise tähtajaks määras kohus 28.06.2022, märkides, et vajaduse esinemisel on võimalik taotleda selle tähtaja pikendamist. Konkurentsiamet ei ole tähtajaks vastust ega tähtaja pikendamise taotlust esitanud. Kohtumääruse põhjendused
8. Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 8. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku varaks on kassajääk summas 217 eurot, nõudeõigus osaniku vastu summas 2500 eurot, muu realiseeritav vara puudub ning tema kohustuseks on maksuvõlgnevus hetkeseisuga 57 493,33 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ja kuna võlgnikul on märkimisväärsed kohustused ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 9.

§ 29

lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui 3 võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 10. Kohus määras 01.06.2022 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 13.06.2022 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud. 11.

§ 30

lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

§ 30

lg 5 näeb ette, et kui

§ 30

lg 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja.

1. Kohus edastas 14.06.2022 maksejõuetuse teenistusele (Konkurentsiameti kaudu) kirja, milles tegi ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena hiljemalt 28.06.2022, märkides, et vajaduse esinemisel on võimalik taotleda selle tähtaja pikendamist. Konkurentsiamet ei ole tähtajaks vastust esitanud.
2. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. 14. Vastavalt

§ 29

lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. 15. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks vastavalt ajutise halduri taotlusele võlgniku juhatuse liikme K Luige. 16.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. 17. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tunnitasu (130 eurot + käibemaks) ei ületa

§ 23lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast).

Kohus leiab, et arvestades töö mahtu ja keerukust on põhjendatud määrata ajutise halduri Svetlana Pildeni tasuks 1300 eurot, millele lisandub käibemaks 260 eurot, kokku 1560 eurot. Tasu kuulub väljamõistmisele Business Law Firm OÜ kasuks. 18.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja

§ 171

4 lg 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuupalga alammäär, mis kehtib tasu määramise ajal, on 654 eurot. Vastavalt Justiitsministri 05.02.2022 jõustunud määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg-le 1 kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 19. Lähtuvalt

§ 23

lg-st 4 ning ajutise halduri taotlusest mõistab kohus ajutise halduri tasust 784,80 eurot (sh käibemaks) menetlusabina välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasust 558,20 eurot mõistab kohus tema nõusoleku alusel välja K L (L, isikukood xxx) ning ülejäänud 217 eurot võlgnikult. 20.

§ 29

lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. 21. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen Kohtunik 5