Obsah (5)

§ 5§ 388§ 442§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-22-1217 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-1217 Tsiviilasi Hag

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (

230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) 13.09.2017 kohtumääruse alusel (parandatud 30.07.2021 määrusega) kriminaalasjas nr 117-8525 seati XXX J. M. kuuluvale kinnisasjale registriosa nr-ga XXX kohtulik hüpoteek summas 52 433,51 eurot, 2) 11.01.2019 kanti kinnisasja registriosa nr-ga XXX omanikuna kinnistusraamatusse sisse hageja, 3) hageja suhtes viiakse läbi täitemenetlust täiteasjas nr XXX, kus sissenõudjaks on kostja ning täitedokumendiks on 13.09.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-17-8525, 4) 22.04.2020 Tartu Ringkonnakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8525 mõisteti T. M. ja J. M. lt kostja kasuks välja 50 732,70 eurot, 5) 14.04.2021 kirjaga andis kostja hagejale tähtaja 50 732,22 euro tasumiseks, 6) 20.01.2022 kirjas hagejale lubas kostja kinnisasjal lasuva hüpoteegi kustutada, kui võla katteks laekub 50 732,22 eurot, 7) 21.01.2022 kinnitas kostja hagejale 50 732,22 euro laekumist ning märkis, et kohtulikku hüpoteeki ei kustutata kuni täitemenetluse kulude täitmiseni, 8) 21.01.2022 selgitas kohtutäitur T. P. hagejale, et hageja on kohustatud hüpoteegisumma osas, st tasumata on 1701,29 eurot, Lk 3/5 Tsiviilasi nr 2-22-1217 9) 21.01.2022 kinnitas kohtutäitur 1701,29 euro laekumist ning märkis, et ülejäänud täitemenetluse kulu tuleb tasuda solidaarselt J. M. ga, 10) kostja on esitanud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale 16.02.2022 kinnistamisavalduse kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks.

1. Hageja nõude aluseks on TMS § 221 lg 1, mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõud. Kohus selgitab, et kuivõrd hageja on esitanud üksnes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude, ei käsitle kohus kostja kasuks seatud hüpoteegi kustutamist hageja kinnisasjalt. Kohus selgitab, et kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle (AÕS § 349 lg 3). Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti (AÕS § 349 lg 1).
2. Kohtutäitur T. P. on selgitanud kohtule, et vaidlusaluse täitemenetluse ajal tasus Kirja OÜ 21.01.2022 nõude MTA–le summas 50 732,42 eurot ning proportsionaalselt täitemenetluse kulu kohtutäiturile. Kinnisasja käsutamise keelumärge on kohtutäituri poolt kustutatud ning täitemenetlus kuulub lõpetamisele. Arvestades asjaolu, et nõude täitmine toimus väljaspool enampakkumist, ei saanud kohtutäitur kustutada kohtulikku hüpoteeki. MTAt on informeeritud, et kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks on vajalik nende poolt kinnistusametile esitada avaldus. Tehnilistel põhjustel ei ole täitur programmis koostanud täitemenetluse lõpetamise otsust, kuid sundtäitmist Kirja OÜ vastu enam ei toimu ning IT- tuge on probleemist informeeritud (tl 102).
3. Kohtulikku hüpoteeki reguleeritakse nii asjaõigusseaduses kui ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus. AÕS § 363 lõike 1 kohaselt võib kohus hagi tagamiseks seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. Lõike 2 kohaselt on kohtuliku hüpoteegiga tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Ka

§ 388lg 2 kohaselt on hüpoteegisummaks tagatava nõude summa.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on tasunud kostjale kohtulahendiga rahuldatud nõude kohtuliku hüpoteegi ulatuses, millest tulenevalt tuleks täitemenetlus lõpetada. TMS § 48 lg 1 p 2 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. TMS § 50 lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse otsusega. Kohtutäitur on võlgnevuse tasumisest teadlik. Kohus on seisukohal, et tehnilistel põhjustel täitemenetluse lõpetamata jätmine ei ole kooskõlas Kirja OÜ õigustega. Kohtu hinnangul ei saa tehnilised probleemid olla takistuseks kohtutäituri otsuse tegemisel. Täitemenetluse register on informatiivse tähendusega. Kohtule ei nähtu, et kohtutäitur oleks täitemenetluse lõpetamise otsuse vormistanud ja pooltele edastanud. Kuna kohtulik hüpoteek ei taga enam ühtegi nõuet, ei saa sellise hüpoteegi alusel nõuda ka sundtäitmise talumist ning täitemenetlus tuleb tunnistada lubamatuks (TMS § 221 lg 1). Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud hagi rahuldada ja tunnistada täitemenetlus nr XXX hageja suhtes lubamatuks kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõude ulatuses. 10.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega Lk 4/5 Tsiviilasi nr 2-22-1217 seotud küsimused. Kohus tühistab 01.02.2022 hagi tagamise korras täitemenetluse nr XXX peatamise, kuivõrd täitemenetluse lubamatuks tunnistamisel täitemenetlus lõpeb. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 12.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Hagejat on menetluses esindanud hageja seaduslik esindaja. Seega ei nähtu kohtumaterjalidest hageja kulutused õigusabile. Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 490 eurot. Seega määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 490 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 490 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Lk 5/5