) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 07.10.2016, s.o rohkem kui viis aastat tagasi.
võlgnik on rikkunud
§-s 173 sätestatud kohustusi;
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu2 ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 sätestab, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlgnik ei ole tegelenud terve kohustustest vabastamise menetluse vältel mõistlikult tulutoova tegevusega. Perioodil 24.10.201631.08.2017 töötas võlgnik xxx ning tema töötasu oli 100 eurot kuus ning alates 16.11.2017 xxx-s autojuhina ning tema töötasu oli 155,60 eurot kuus, hiljem 200 eurot kuus. Lisaks sai võlgnik pensioni summas 450,41 eurot kuus. Võlgniku poolt esitatud aruannetest ei nähtu, mis põhjusel ei ole võlgnik otsinud tulutoovamat tegevust ega kandideerinud tulusamatele töökohtadele.
lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohustustest vabastamise menetluses tuli võlgnikul teha väljamakseid 2le võlausaldajale, so xxx AS-ile ja Maksu- ja Tolliametile. Võlgnik ei ole teostanud võlausaldajatele mitte ühtegi väljamakset. Isegi perioodil, kui võlgniku sissetulekud ületasid miinimumpalka, ei teostanud võlgnik võlausaldajatele väljamakseid. Kohus leiab, et võlgniku käitumine on selgelt süüline, st võlgnikul oli võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid kasvõi minimaalses ulatuses, kuid võlgnik seda ei teinud. Lisaks 18.05.2022 ärakuulamisel võlgniku selgitusi hinnates, ei tekkinud kohtul veendumust, et võlgniku motiiviks on võlausaldajate nõuete rahuldamine, st võlgnik avaldas ärakuulamisel, et väljamakseteks ei jätkunud tal rahalisi vahendeid ning võlgnik ei olnud teadlik, et ta peab võlausaldajatele tasuma. Kohus selgitab, et kohtu 07.10.2016 määrusest, millega algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, nähtuvad selgelt võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluses, sh kohustus teostada võlausaldajatele 1 kord aastas väljamakseid vastavalt jaotistele. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik ei ole ühelegi võlausaldajale väljamakseid teostanud, kuigi võlgnikul oli selleks võimalus. Kohus, analüüsinud võlgniku arveldusarvete väljavõtteid, asub seisukohale, et võlgnikul oleks olnud võimalik teha väljamakseid võlausaldajatele kasvõi mingiski ulatuses. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetlus teenib mitte ainult võlgniku, vaid ka võlausaldajate huve. Võlausaldajad saavad menetluse vahendusel ülevaate võlgniku majanduslikust seisundist, kuid ka põhistuse selle kohta kui esinevad alused võlgnevuse mittetasumiseks. Kohus toob välja, et nt 26.11.2021 on võlgnikule laekunud P T poolt lisaks 500 eurot ja 01.02.2022 300 eurot. Seega, kuigi võlgniku likviidsus oleks võimaldanud rahuldada võlausaldajate nõudeid kasvõi minimaalses ulatuses, ei teostanud võlgnik võlausaldajatele väljamakseid ning sellega on võlgnik rikkunud võlausaldajate huve ning kohustustest vabastamine ei ole võimalik. Võlausaldaja AS xxx palus kohtul lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Maksu- ja Tolliamet kohtule seisukohta ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei ole olnud rohkem kui 5 aasta vältel võimalik teha võlausaldajatele võla tasumiseks 3 mitte ühtegi makset. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt on võlgniku sissetulekud olnud periooditi suuremas ulatuses kui miinimumpalk, kuid väljamakseid sellest teostatud ei ole. Lisaks ei ole võlgnikul ühtegi alaealist ülalpeetavat, kelle suhtes oleks võlgnikul elatise maksmise kohustus. Kohus leiab, et võlgnik ei ole suhtunud kohustuste täitmisse täie tõsidusega ning on tahtlikult võlausaldajate huve kahjustanud. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
MS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad V Vi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.