← Eesti

1-21-6020/63

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

  1. juuni 2022 Kriminaalasja number 1-21-6020 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. mai
  3. a määrus Villy Toomsalule (ik 38512256545) Pärnu Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramine Määruskaebuse esitaja Vandeadvokaat Kalju Kutsar Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta vandeadvokaat Kalju Kutsari määruskaebus Tartu Maakohtu
  6. mai
  7. a määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  8. Villy Toomsalu tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu
  9. oktoobri 2021 otsusega. Talle määrati KarS § 199 lg 2 p 4 järgi karistuseks 10 kuud vangistust. Arvestades eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka, loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust. See asendati 298 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati V. Toomsalut järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ja lisakohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis.
  10. Kriminaalhooldaja esitas
  11. jaanuaril 2022 maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga määrata V. Toomsalule täiendav kohustus – asuda statsionaarsele alkoholismivastasele ravile koos psühhiaatrilise nõustamisega.
  12. Tartu Maakohtu
  13. veebruari
  14. määrusega taotlus rahuldati ning V. Toomsalule määrati lisakohustus alluda statsionaarsele psühhiaatrilisele ja sõltuvusravile TÜK Psühhiaatriakliinikus hiljemalt kohtumääruse jõustumisel ja läbima määratava ravi.
  15. Tartu Maakohtus registreeriti
  16. veebruaril 2022 taas erakorraline ettekanne taotlusega pöörata V. Toomsalu karistus täitmisele seoses alkoholikeelu rikkumise, registreerimisele mitteilmumise ja kriminaalhooldja kontrollile mitteallumisega.
  17. Tartu Maakohtu
  18. mai
  19. a määrusega kuulutati V. Toomsalu tagaotsitavaks ja vahistati. Ta peeti kinni
  20. mail
  21. Sooritamata on 248 h üldkasulikku tööd.
  22. Tartu Maakohtu
  23. mai
  24. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ning V. Toomsalule Pärnu Maakohtu
  25. oktoobri 2021 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus (8 kuud ja 8 päeva vangistust) pöörati täitmisele. Karistuse kandmise aja algust arvatakse kinnipidamisest, s.o.
  26. maist
  27. Kohus tuvastas, et V. Toomsalu tunnistas rikkumisi ega osanud neid põhjendada. Tunnistas alkoholismi, ent palus võimalust üldkasuliku töö ära soorida, sest on seda ennegi teinud. Materjalidest nähtuvalt on 7 kriminaalhoolduse teostamise kuu jooksul tõendamist leidnud hulgaliselt alkoholitarvitamise episoode. Alkoholi tarvitamine on V. Toomsalule keelatud. Käesoleva erakorralise ettekande esitamise põhjusekski on järjekordne alkoholi tarvimine
  28. veebruaril 2022, kui kriminaalhooldusametnikud mõõtsid päev pärast erakorralise ettekande arutamist kohtus V. Toomsalul joobe 1,146 mg/l.
  29. ja
  30. veebruaril 2022 ei ilmunud V. Toomsalu registreerimisele ega esitanud tõendeid mitteilmumise kohta. Kohus suunas V. Toomasalu
  31. veebruari
  32. määrusega alkoholiravile, kuhu ta ei ole jõudnud. Ta ei ole jõudnud alates
  33. veebruarist kriminalhooldusametniku juurde ega sooritanud üldkasuliku töö tunde. Ta on jätkanud alkoholi tarvitamist ka pärast erakorralise ettekande esitamist.
  34. veebruaril tuvastati tal joove 1,06 mg/l,
  35. märtsil 0,781 mg/l ja
  36. aprillil 0,830mg/l. Seega on V. Toomsalu eiranud talle Pärnu Maakohtu otsuse ja Tartu Maakohtu määrusega pandud kohustusi. Seetõttu esinevad alused tema karistuse täitmisele pööramiseks KarS § 69 lg 6 järgi.
  37. Süüdlasele anti võimalus kanda karistust vabaduses, ent ta rikkus korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi paljukordselt. V. Toomsalu jätkas joomist vaatamata endale sõltuvusravi ja TÜK Psühhiaatriakliinikus statsionaarse ravi võtmise kohustust
  38. veebruari
  39. a kohtuistungil. Ka istungil ei jäänud kõlama, et V. Toomsalu sooviks probleemiga tegeleda – ravile pääsemine oli ettekäändeks karistuse kandmisest pääseda. Rikkumised on pärast
  40. veebruari
  41. a kohtumäärust süvenenud – V. Toomsalu ei ilmunud enam kriminaalhooldaja vastuvõttudele, ei täida üldkasuliku töö tegemise ajakava, ei ela kohtuotsusega määratud elukohas, st et kriminaalhooldajal puudub võimalus kontrollida ka kõikide ülejäänud kohustuste täitmist. Samuti ei ilmunud V. Toomsalu kohtuistungitele, võimatuks osutus ka tema sundtoomine ning kohaldada tuli tagaotsimist ja vahistamist.V. Toomsalu jätkas alkoholi tarvitamist ja sattus pidevalt politsei huviorbiiti erinevate väljakutsete tõttu, kui tema joove oli üle 1mg/l või pisut alla selle.
  42. V. Toomsalu suhtub kohstustesse vastutustundetult ega ole õigustanud karistuse kandmist vabaduses. Ta asetab esikohale enese vajadused ja hoiakud, mis näitab karistusest järelduste mittetegemisele. Ta paneb rikkumisi toime tahtlikult ja teadlikult. Teades alkoholi tarvitamise keelust ja sõltuvusravile allumise kohustusest, otsustas ta korduvalt pakutud abist loobuda jätkates igapäevaselt alkoholi tarvitamist. Objektiivseid takistusi kohtu määratud kohustuste mittetäitmiseks ei ole. Leebemate meetmete kohaldamine ja kriminaalhoolduse jätkamine ei 2 anna kriminaalhooldusega taotletavat tulemust – maandada V. Toomsalu isikuga seotud õigusvastaseid riske. Kriminaalhoolduslike meetmetega ei ole võimalik süüdlast distsiplineerida ega tema õigusvastaseid riske maandada. Kriminaalhooldus on ebaõnnestunud ning kandmata karistus 8 kuud ja 8 päeva vangistust, tuleb täitmisele pöörata.
  43. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja jätta karistus täitmisele pööramata.
  44. V. Toomsalu arvates olid tal kriminaalhooldusnõuete täitmisest kõrvalehoidumiseks mõjuvad põhjused. Ta on nõus üldkasuliku töö tegemist jätkama ja täitma kõiki kohtu pandud kohustusi. Kriminaalhooldusametniku juurde minekut on mõnel korral takistanud ootamatu haigestumine, millest ta on alati püüdnud esimesel võimalusel teatada. Arvuti ja nutitelefoni puudumise tõttu ei saa ta dokumente elektrooniliselt edastada.
  45. Kohtuistungile ei ilmunud V. Toomsalu
  46. mail 2022 elukaaslase ootamatu ja raske haigestumise tõttu, sõites temaga Tartusse ning viibides tema juures. Seega pole ta tahtnud kunagi kohustuste täitmisest kõrvale hoiduda.
  47. V. Toomsalu tunnistas istungil probleeme alkoholiga ning ravivajadust. Ta võttis raviasutusega ühendust ravi alustamiseks. Enne haiglasse vastuvõtmist saadeti ta vaimse tervise õe vastuvõtule, kes pidi suunama psühhiaatri juurde. Seetõttu pole statsionaarse raviga alustamine veel õnnestunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  48. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus perspektiivitu ja selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
  49. Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on tõendipõhiselt ära näidanud asjaolud, millest tulenevalt saab lugeda erinevad katseaja tingimuste rikkumised V. Toomsalu puhul tuvastatuks. Kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus. II astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus ei ole pidanud võimalikuks korduvatele kriminaalhoolduse nõuete rikkumisele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses veenvalt ära põhjendatud, miks tuleb V. Toomsalu katseaeg lugeda luhtunuks ning karistus täitmisele pöörata.
  50. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et kuna süüdlane on juba praegu korduvalt rikkunud katseaja tingimusi, on prognoos edasise katseaja probleemidega kulgemise osas nullilähedane. Seetõttu puuduks kaitsja määruskaebusel ringkonnakohtus edulootus.
  51. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.