Obsah (8)

§ 436§ 230§ 5§ 442§ 122§ 162§ 164§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind 17. juunil 2022.a, Tallinnas Menetl

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

9.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjad on hageja alanejad sugulased, s.o hageja lapsed. Vaidluse all on asjaolu, kas kostjatel on kohustus tasuda hagejale elatist kokku summas 120 eurot alates 03.12.2020 kuni vajaduse äralangemiseni.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 97 p 3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
3. Riigikohus on 07.03.2014 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-192-13 punktis 10 märkinud, et PKS § 97 p 3 kohaldamise eelduseks on alaneja või üleneja suutmatus ennast ise ülal pidada. See võib puudutada sugulast, kes kehalise või vaimse puude tõttu või muul põhjusel on võimetu endale ise sissetulekut hankima. Seega tuleb PKS § 97 p 3 alusel elatise väljamõistmiseks tuvastada, kas hageja on suuteline ennast ise ülal pidama. Eelkõige tuleb kohtul võtta seisukoht selles, kas hageja näol on tegemist abi vajava isikuga PKS § 97 p 3 tähenduses, kes objektiivsetel asjaoludel ei ole kas töövõimetuse tõttu või muul põhjusel võimeline ennast ülal pidama. PKS § 97 p 3 kohaldamise eelduste 4 esinemise tõendamise kohustus on hagejal. Kohus selgitas hagejale 08.03.2022 kohtuistungil, et need asjaolud vajavad tõendamist, sh sissetulekud, väljaminekud ja võimetus ennast ülal pidada (t lk 126, 00:14:19). Lisaks on kohus selgitanud, et kuivõrd üks kostjatest on esitanud vastuväite, et tema ülalpidamises on hageja osalenud minimaalselt, siis selles osas on tõendamiskoormis samuti hagejal (t lk 226, 00:21:09).
4. Hageja tugineb kostjate vastu hagiavalduse esitamisel asjaolule, et hagejal on raske xxx ning muud sissetulekud peale pensioni ja sotsiaaltoetuse puuduvad ning nimetatud saadavate summadega ei ole võimalik hakkama saada. Kostjad on asunud seisukohale, et hageja materiaalne olukord ei ole niivõrd halb, et ta oleks õigustatud saama kostjatelt elatist. Hagejale kuulub kinnistu xxx, mille ta saaks võõrandada ja osta endale väiksema korteri. Selliselt toimides saaks hageja piisavalt rahalisi vahendeid, et ennast elatada.
5. Hageja poolt kohtule esitatust nähtub, et hagejal on tuvastatud 09.05.2018 sügav puue kestusega 01.06.2018 kuni 06.11.2021 ning määratud puudega tööealise inimese toetus 53,7 eurot kuus kestusega 01.06.2018 kuni 06.11.2021 (t lk 4-5).
6. Analüüsides hageja esitatud tõendeid, asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud . PKS § 97 p 3 kohaldamise eelduseid ehk objektiivset võimetust endale sissetulekuid hankida ega ka seda, et hageja objektiivsed vajadused on suuremad, kui tema sissetulek võimaldab või et tema objektiivselt vajalikud väljaminekud ületaksid sissetulekuid. 15.
7. Esialgselt 31.03.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt (t lk 2) oli hageja igakuiseks sissetulekuks töövõimetuspensionärina 467 eurot. Kohtu järelepärimisele esitatud AS-i SEB hageja konto väljavõttest perioodi 01.01.2020-02.07.2020 nähtub, et hagejale laekus igakuiselt Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus 53,70 eurot ja Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus 427,49 eurot (t lk 78-81). Selle konto jääk perioodi lõpus oli 803,45 eurot. Lisaks oli hagejal samas pangas kogumishoius jäägiga 6003 eurot (t lk 82). 15.
8. Hageja 12.04.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt (t lk 235) on tema sissetulekuks igakuine pension 451,49 eurot ja sotsiaaltoetus 40,91 eurot. AS-i SEB hageja konto väljavõttest perioodi 01.12.2021-31.03.2022 nähtub, et Eesti Töötukassalt töövõimetoetuse maksmine lõppes 03.12.2021 ning sealt edasi laekus hagejale igakuiselt Sotsiaalkindlustusametilt pension 451,49 eurot ja sotsiaaltoetus 40,91 eurot (t lk 241-245p). Selle konto jääk perioodi lõpus oli 2828,71 eurot. Lisaks oli hagejal samas pangas kogumishoius jäägiga 6003 eurot (t lk 239). 15.
9. Seega olid hagiavalduse esitamise ajal hageja igakuine sissetulek töövõime- ja sotsiaaltoetuse näol umbes 480 eurot. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt on hageja sissetulek pensioni ja sotsiaaltoetuse näol umbes 490 eurot. Seega hageja sissetulek menetluse ajal langenud ei ole, pigem veidi tõusnud. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et hageja üks lastest (kostjatest) sõlmis menetluses hagejaga kompromissi, millega võttis endale kohustuse tasuda hagejale igakuiselt 60 eurot (t lk 231-232). Ka see tuleb arvestada hageja sissetulekute hulka haginõude lahendamisel ülejäänud kostjate suhtes. 15.
10. Hagejale kuulub elamumaa kinnistu xxx, pindalaga 979 m2 (t lk 90-91). 15.
11. Kohtule ei ole esile toodud asjaolusid, milles seisneb hageja objektiivne võimetus endale sissetulekuid hankida ja ennast ülal pidada. Hagejal oli hagi esitamise ajal sissetulekuks töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, käesoleval hetkel pension ja sotsiaaltoetus ja ühe lapse igakuine toetus kokku summas umbes 540 eurot. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 2 alusel on riiklik pension solidaarsuspõhimõttele 5 tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. Vanaduspension määratakse eluajaks (Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lg 3). Ehkki on üldteada, et pension ei võimalda külluslikku äraelamist, tagab see siiski pensionärile riigi poolt vähemalt elementaarse eluks vajaliku sissetuleku (vt ka Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 2 lg 3). Seega asub kohus seisukohale, et hagejal on sissetulek pensioni, sotsiaaltoetuse ja ühe lapse igakuise makse näol, mis võimaldab tal ennast ise ülal pidada.
12. Hagejal oli võimalik tõendada, et näiteks oma tervislikust seisundist või mingitest muudest asjaoludest tulenevalt ei piisa tal oma igakuistest sissetulekutest enda ülalpidamiseks. Ka seda ei ole hageja kohtu hinnangul teinud. 16.
13. Hageja on esitanud nimekirja oma kulude suuruse kohta (t lk 235 pöördel), kuid ei ole esitanud nende kohta tõendeid. PKS § 97 p 3 kohaldamise eelduste esinemise tõendamise kohustus on hagejal, ainult hageja väitest ja loetelust kulude kohta ei piisa nõude eelduste tõendamiseks. Seega hageja väide, et tema kulud on just nii suured, nagu ta väidab, ning need ületavad tema sissetulekuid igakuiselt 120 euro võrra, on tõendamata. 16.
14. Kohtu hinnangul ei piisa hageja nõude rahuldamiseks väitest ja tõendist, et tema väljaminekud ületavad sissetulekuid, vaid ta peaks tõendama, et kulude (liig)suurus on tingitud näiteks tema tervislikust seisundist või muust erakorralisest objektiivsest asjaolust. Näiteks see, et hageja kulud toidule on väga suured (ja need ei ole tingitud hageja erivajadusest), pigem ei ole aluseks hagi rahuldamisele. Kostjad ei pea kandma hageja kulusid tavapärasest kallimatele, erilisematele või suuremas koguses toiduainetele. 16.
15. Ainsaks tõendiks hageja kulude kohta saaks pidada kohtu välja nõutud ja hageja esitatud pangaväljavõtteid. Samas ei ole hageja välja toonud ega seostanud seda tõendit enda faktiväitega kulude kohta. Kohus lahendab vaidlust siiski hageja esile toodud asjaolude ja tõendite põhjal (

§ 5lg 1; § 230 lg 1).

Kohtul puudub alus hakata ise tõenditest hageja eest asjaolusid välja otsima ja neid tuletama. Siiski märgib kohus, et ei tuvastanud pangaväljavõtetest hageja igakuiseid kulutusi toidule summas 310 eurot, tervishoiule 50 eurot, lisakulusid seoses puudega 75 eurot või riietusele, hügieenitarvetele 100 eurot. 16.

1. Samuti ei tuvastanud kohus, et hagejal oleks pidevalt raskusi oma igakuiste kulude jooksva katmisega ja nö ots-otsaga kokku tulemisega. Hageja nii arveldusarve kui ka kogumiskonto jäägid on stabiilselt mitme tuhande euroga plussis. Hageja on esitanud kohtule enda hoiukonto väljavõtte, millise kohaselt omab hageja vabu rahalisi vahendeid summas 6003,82 eurot (t lk 239) ning pangakonto väljavõtte perioodi 01.12.2021 kuni 31.03.2022, millise kohaselt on hagejal vabu rahalisi vahendeid summas 2828,71 eurot (t lk 241-245). Hageja sissetulekud on võimaldanud kogumishoiust kasvatada (vt t lk 239 sissemaksed 16.
2. ja 17.02.2022 kumbki 1000 eurot). Samuti on hageja sissetulekud võimaldanud tal 24.03.2022 tasuda xxx arve summas 3364 eurot (t lk 245 pöördel), võttes selleks küll raha kogumishoiuselt, kuid mille jääk sellele vaatamata ei ole võrreldes hagiavalduse esitamise ajaga vähenenud. 16.
3. Seega ei ole hageja tõendanud ega ka põhistanud, et ta ei ole ennast ise võimeline ülal pidama. Ainuüksi menetluses esile toodud asjaolu, et hagejal on sügav nägemispuue, ei ole hagi rahuldamise aluseks. Hageja ei ole tõendanud tal sellega seoses tekkivate kulude suurust. Samuti ei saa hagi rahuldamise põhjuseks olla 6 hageja väide, et seoses rahaliste vahendite nappusega on ta sunnitud kokkuhoidlikult tarbima. PKS § 97 p 3 mõttes hagi rahuldamise aluseks on võimetus hankida endale sissetulekuid ja end ülal pidada, mitte lihtsalt soov tarbida rohkem, kui sissetulekud võimaldavad.
4. Arvestades kohtu ette toodud tõendeid, asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole tõendatud hageja raske majanduslik olukord, võimetus hankida sissetulekuid ja suutmatus end ise ülal pidada. Kuna kohus ei tuvastanud PKS § 97 p 3 kohaldamise aluseid, puudub vajadus edasi analüüsida PKS § 99, § 102 ja § 103 sätestatud ning sellega seoses esitatud kostjate vastuväiteid ega tuvastada nende majanduslikku olukorda, sissetulekuid ja väljaminekuid.
5. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.
6. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 20.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on 1080 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 21.

§ 162

lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda.

§ 164

lg 1 järgi hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

1. Ehkki tegemist ei ole alaealise lapse ülalpidamisasjaga, leiab kohus, et arvestades käesoleva tsiviilasja olemust on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Tegemist on siiski laste ja nende vanema vahelise tsiviilasjaga. Lisaks, kuna hagejale on määratud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada sellega seotud kulud, siis oleks kohtu hinnangul ebamõistlik jätta kostjate menetluskulud hageja kanda.
2. Hagejale on määratud riigi õigusabi korras esindaja kohustuseta hüvitada sellega seotud kulud. 24.

§ 190

lg-st 4 tuleneb, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 190

lg 7 võimaldab kohtul mõjuval põhjusel isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ka vabastada. 25. Riigikohus on 13.02.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12 punktis 23 leidnud, et kui riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustuseta, tähendab see, et hüvitamiskohustust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend riigi õigusabi saanud isiku kahjuks. Kuna hagejale on antud riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta, tuleb hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 7 8