§-s 89 sätestatud tagajärgede suhtes, et kui nad ei täida vande andmise ja loetletud dokumentide esitamise kohustust, võib kohus kohaldada nende suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti.
) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Overstar Group OÜ alaline maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise pankrotihalduri aruandega. Üldandmed Overstar Group OÜ on registrisse kantud XXX ja tema asutaja on XXX OÜ (XXX). Võlgniku osanikud käesoleval ajal on H. L. (XXX, osamaks 1022 eurot), OÜ XXX (XXX, osamaks 256 eurot) ja K. A. (XXX, osamaks 1278 eurot). Võlgniku osaniku OÜ XXX ainuosanik on M. K. (XXX) ja juhatuse liige A. K. (XXX). Võlgnik ei ole käibemaksukohustuslane, tema osakapitali suurus on 2556 eurot ja tema majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.
lg 2 tähenduses püsivalt maksejõuetu, äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kohustusi teadaolevalt vähemalt ca 1 312 579,90 euro ulatuses, vara hinnanguline väärtus 213,33 eurot. Võlgniku majandustegevus on eelduslikult lõppenud ja tervendamise võimalused puuduvad. Võlgniku maksejõuetuse seisundi tekkimise aeg vajab täpsustamist pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks pidada, kas rasket juhtimisviga või isegi kuriteo tunnustega tegu (välja selgitamist vajavad asjaolud, nt kuidas sai vähemalt alates XXX. a majandusaastast puuduva majandustegevusega võlgnik olla XXX suurtoetaja ja miks laenati XXX kellelegi D. S. H. 500 000 eurot ja mis on sellest nõudest saanud). Vara tagasivõitmise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad, kuid nende ilmnemist ei saa välistada hilisema pankrotimenetluse käigus ja juhul, kui osutub võimalikuks koguda sellekohaseid andmeid võlgniku majandustegevuse ja tehingute kohta, mis on tehtud varasemalt 510 aastat tagasi. Võlgniku juhatuse liige on ajutisele haldurile teatanud, et võlgnikule kuuluvat vara ei ole teiste isikute käes. Samas nähtub võlgniku pangakontode väljavõtetelt, et juhatuse liige I. A. ja endine juhatuse liige K. A. (kelle suhtes on väljakuulutatud pankrot) on saanud võlgnikult rahaülekannetega ja sularahas erinevaid summasid, millede kasutamist võlgniku majandustegevuses peaksid isikud tõendama. Kuna võlgniku juhataja I. A. teatel võlgnikul raamatupidamist ei toimu, kuna puudub majandustegevus ja raamatupidamisdokumendid puuduvad, siis ei ole välistatud, et saadud raha tuleb pankrotivarasse tagastada. Nt võlgniku AS LHV Pank kontolt 24.02.2020 väljavõetud sularaha summas 1100 eurot kasutamise kohta võlgniku majandustegevuses, on juhatuse liige I. A. vastanud, et kuludokumendid puuduvad. ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. TsÜS §-st 35 tuleneb juriidilise isiku juhatuse liikme üldine hoolsuskohustus. Nimetatud sätte kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg 1 täpsustab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 183 järgi korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. I. A. teatas ajutisele haldurile, et võlgnikul eraldi tegevjuhti ei olnud ja tema täitis ka tegevjuhi ülesandeid. Registripidajale ei ole esitatud nõutavat 2020. a majandusaasta aruannet ja ajutisele haldurile ei ole esitatud andmeid (kasumiaruanded, bilansid) ka 2021-2022 majandusaastate kohta. I. A. vastas ajutise halduri taotlusele esitada talle 2019-2022 perioodi osas kvartaalsed bilansid ja kasumiaruanded, et majandustegevus puudus vastavaid andmeid esitamata. Eeltoodule tuginedes ei saa välistada, et võlgniku raamatupidamist ei ole korraldatud seadusega kooskõlas ja võlgniku juhatus on rikkunud oma kohustust vastavalt ÄS §-ile 183 korraldada osaühingu raamatupidamist. Võlgniku pangakontode väljavõtetelt nähtub, et võlgniku kontodel olnud raha on aktiivselt kasutatud erinevateks ülekanneteks ja makseteks kuni 2021. a jaanuarini k.a.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui võlausaldaja maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 5 Võlausaldaja on vastava summa 3500 eurot 16.06.2022 deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb
Kohus nimetab pankrotihalduriks Martin Pärna, kes vastab
§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Ajutine haldur on märkinud, et võlgnik ei ole esitanud küsitud raamatupidamise dokumentatsiooni (sh kvartaalsed bilansid ja kasumiaruanded perioodi 2019-
lg 1 ja § 87 lg 1 kohaselt peab võlgnik andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgnik peab osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust.
kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse pankrotiseaduse §-des 85-89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist). Võlgniku juhatuse liikmeid I. A. ja K. A. tuleb kohustada haldurile pankrotiseaduses sätestatud teavet ja dokumente esitama ning hoiatada neid
§-s 89 sätestatud tagajärgede suhtes.
lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida vande andmise kohustust (§ 86).
lg 2 kohaselt võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks.
A. ja K. A. enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed Overstar Group OÜ vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu
lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 130,80 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi ta on arvestanud töötundideks 9 tundi tunnitasuga 130 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Martin Pärnale tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 1170 eurot, millele lisandub käibemaks 234 eurot, kokku 1404 eurot.
lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ-le. Tasu tuleb kanda K. K. poolt 13.04.2022 ajutise halduri tasu katteks tasutud deposiidi arvel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab 6 täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud ja sõidukulud). Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuluks riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulud 780 eurot ilma käibemaksuta. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat jurist J. K., olles võlausaldaja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31, kusjuures põhilise kriteeriumina TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on võlausaldaja lepingulise esindaja kulud kokku 780 eurot käibemaksuta (6,5 tundi). Tasu 120 eurot tunnis käibemaksuta tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Õigusabi on eelkõige seisnenud materjali kogumises ja kontrollimises, hinnangu andmises, pankrotiavalduse koostamises, 30.03.2022 tutvumises pankrotiavalduse menetlusse võtmise ja deposiidi määrusega, 14.04.2022 istungi ettevalmistamises ja esindamises, 09.05.2022 ajutise halduri nimetamise määrusega ja 01.06.2022 ajutise halduri aruandega tutvumises, 28.06.2022 menetluskulude nimekirja esitamises. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrab tsiviilasjas nr 2-22-4238 K. K. menetluskulude rahaliseks suuruseks 1200 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 780 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse Overstar Group OÜ pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu hüvitamiseks deposiidina makstud summa 4900 eurot kuulub võlausaldajale pankrotimenetluses väljamaksmisele
§-de 146 lg 1 p 4 ja 150 lg 1 p 6 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.