Obsah (9)

§ 436§ 438§ 330§ 331§ 162§ 177§ 138§ 144§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-141225 Tsiviilasi Inkassoteenused

) § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lõike 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Tulenevalt

§ 436

lõikest 4 ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Vastavalt

§ 438

lõike 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kostja esitas oma lõplikus seisukohas 27. mail 2022 uue vastuväite, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ehk kohtu antud tähtaja viimasel päeval.

§ 330

lõige 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb kirjalikus menetluses esitada enne taotluste esitamise tähtaja möödumist.

kommenteeritud väljaandes on öeldud, et tõlgendus, mille kohaselt oleks menetlusosalistel õigus esitada uusi tõendeid, taotlusi ja vastuväited veel § 403 lõikes 1 sätestatud avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja jooksul, ei ole kooskõlas § 436 lõigetega 3 ja 4 ega §-de 329–331 regulatsiooni eesmärgiga. Seetõttu tuleb kõnealust sätet tõlgendada selliselt, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb menetlusosalistel esitada eelmenetluse lõpuks, s.t enne seda, kui kohus on andnud pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks.

§ 330

lõike 3 kohaselt menetletakse pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid

§-s 331 sätestatud juhul ja korras.

§ 331

lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus leiab, et kostja ei ole käesoleval juhul põhistanud, mis oli mõjuv põhjus selle vastuväite hilinemiseks, niisiis kohus otsust tehes sellele asjaolule ei tugine.

1. Pooled ei vaidle, et hageja on andnud kostjale laenu, seda lepingut on hiljem kaks korda muudetud. Samuti puudub vaidlus küsimuses, et nõue on loovutatud Mogo OÜ-lt hagejale.
2. Vaidlus on küsimuses, kas Mogo OÜ oleks pidanud pakkuma kostjale maksepuhkust seoses tema makseraskustega (ja hiljem seoses kehtestatud eriolukorraga). Sellega seonduvalt leiab kostja, et maksepuhkuse mitteandmise ja laenulepingu ennistamisega tekitas Mogo OÜ talle kahju. Kohus märgib, et maksepuhkuse andmine ei ole laenuandja kohustus ning seda ei saa laenuandjale ette heita. Arvestades, et kostja teavitas laenuandjat oma makseraskustest augustis 2019 ja leping öeldi üles oktoobris 2019, siis peab möönma, et laenuandja on siiski püüdnud kostjale vastu tulla, öeldes lepingu üles kolme kuu pärast kostja makseraskuste tekkimist. Samas on hageja välja toonud, et kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi tagada laenu tagatiseks oleva sõiduki tehniline korrashoid, läbida sellega tehnoülevaatus ja sõlmida liikluskindlustusleping, ka on kostja jätnud tasumata lepingujärgsed tagasimaksed. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lõige 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on veenvalt põhistanud, et tal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist vastavalt seadusele ja nõude aluseks olnud lepingule, niisiis mõistab kohus kostjalt välja hageja nõude summas 5256,97 eurot, millest põhivõlgnevus on 4545,25 eurot ja intress 331,16 eurot. Võlgnik on viivituses olnud perioodil 08.01.2021–24.01.2022 (võla sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni), s.o 382 päeva, intressimääraga 8% on intressi summa 380,56 eurot, mis on põhjendatud kostjalt välja mõista. Ning lisaks on hageja taotlenud, et kostjalt mõistetaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisummalt alates 27.06.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni ning kohus mõistab selle välja.
3. Pooled vaidlevad ka küsimuses, kas Mogo OÜ-l oli õigus nõuda laenulepingu tagatiseks oleva sõiduki tehnilist korrasolekut, seda tõendava ülevaatuse läbimist ja liikluskindlustuslepingu sõlmimist, kuigi sõiduk oli sõidukõlbmatu. Nii hageja kui ka kostja on oma seisukohtade lisana esitanud sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr FL23082016/0109 koos lisadega ning hageja on osundanud lepingu punktidele 4.1.
4. (laenusaaja on kohustatud tagama, et kogu Tagatislepingu kehtivuse ajal vastab Tagatis õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele ning on läbinud tähtaegselt riikliku tehnonõuetele vastavuse kontrolli ehk tehnoülevaatuse) ja 5.1.
5. (laenusaaja on kohustatud tagama, et kogu Tagatislepingu kehtivuse ajal kehtib Tagatise suhtes kohustuslik liikluskindlustus), mille rikkumise tõttu laenuandja lepingu üles ütles. Ja kuigi kostja on osundab, et ükski seadus ei nõua liikluses mitte osaleva sõiduki kindlustamist, siis on ta sõlminud lepingu, millega endale võtnud kohustused hoida laenulepingu tagatiseks antud sõidukit sama heas seisukorras nagu see oli lepingu sõlmimisel, läbida sõidukiga tehnoülevaatus ning sõlmida laenulepingu kehtivuse ajal tagatise kohta liikluskindlustusleping. Seega nõustub kohus siin hagejaga, et kostja ei ole oma kohustusi täitnud ja hagejal oli õigus nõuda nimetatud kohustuste täitmist ning kohustuste täitmata jätmisel leping üles öelda.
6. Kostja lõplikus seisukohas osundatud hageja võimaliku vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele kohus siinkohal sisulist hinnangut ei anna, kuivõrd see väide esitati pärast tähtaega ja selgituseta, mis oli mõjuv põhjus selle hilinenud esitamiseks.
7. Seega rahuldab kohus hagi täielikult, rahuldades põhivõla, intressi- ning viivisenõude vastavalt esitatud hagiavaldusele. Menetluskulud 11.

§ 162

lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud täies ulatuses tasuda kostjal. 12.

§ 177

lg 1 punkti 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt

§ 174

lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Hageja on teinud vajaliku kulutuse maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 192 eurot ja hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu näol 403 eurot, kokku 595 eurot. Hageja taotles õigusabikulu summas 624 eurot 6,5 tunni eest määraga 96 eurot tund käibemaksuta. Kostja leidis, et ei soovi menetluskulusid tasuda, aga ei esitanud sisulisi vastuväited menetluskulude põhjendatuse kohta. Kohus leiab, et hageja tunnitasu määr ei ole ülemäärane ning esitatud menetlusdokumentide mahtu arvestades ei leia, et esitatud ajakulu oleks üle paisutatud. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 1343,80 eurot (495 + 748,80). Kostja ei ole menetluskulude nõuet esitanud. 13.

§ 177

lõikest 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest Kohtunik