← Eesti

1-16-10095/75

Obsah (6)§ 118§ 200§ 64§ 65§ 76§ 121

1-16-10095 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-16-10095 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, § 175 lg 1 p-st 4, § 180 lg-test 1, 3 kohus määrab: Jätta Vyacheslav Plotnikov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrata OÜ-le Viira & Partnerid Advokaadibüroo Margus Viirale makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Vyacheslav Plotnikovile osutatud riigi õigusabi eest 127,20 eurot. Mõista Vyacheslav Plotnikovilt Eesti Vabariigi kasuks välja kaitsjatasu 127,20 eurot, mis tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et iga kuu 25. kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 21,20 eurot. 1

(6)1-16-10095 Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700004879 ning selgitus „Vyacheslav Plotnikov, 1-16-10095, kaitsjatasu“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Vyacheslav Plotnikovile, tema kaitsjale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 20.01.2017. a kohtuotsusega tunnistati Vyacheslav Plotnikov süüdi

§ 118

lg 1 p 1 ning

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises.

§ 64lg 1 järgi üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti V. Plotnikovile liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 16.06.2016.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 10 kuu vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 6 aastat ja 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust loeti alates kinnipidamisest, s.o 05.09.

  1. Kohtuotsus jõustus 09.03.
  3. 27.02.
  4. a määrusega jättis Viru Maakohus V. Plotnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
  5. 03.05.
  6. a määrusega jättis Viru Maakohus V. Plotnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  7. Viru Vangla esitas 20.05.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Plotnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes kinnipeetava isikuandmetele, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  8. Kohtule edastatud kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ega toeta, sarnaselt vanglaga, V. Plotnikovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  9. Kinnipeetav V. Plotnikov kinnitas 15.06.2022 toimunud kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta selgitas, et pani kuriteod toime, sest esimesel korral astus tüdruku eest välja ning teisel korral lihtsalt kaklesid, kuid kõik aeti tema kaela. Ta läbis 2

(6)1-16-10095 vangistuses programmid „Eluviisitreening“ ning „Viha juhtimine“, kus järeldas, et ei tohi juua nii palju, et enam ei kontrolli ennast ning tuleb õigeaegselt „ei“ öelda. V. Plotnikov ei suutnud varasemast alkoholi tarvitamise keelust kinni pidada, sest tal olid perekondlikud probleemid ning ta ei astunud loobumiseks vajalikke samme, kuid soovib edaspidi vabaduses alkoholist loobuda. Ta soovib vabanemisel tööle asuda xxxx, mis tegeleb mälestusmärkide ja hauaplaatide paigaldamisega. Kinnipeetav selgitas, et tal on 39 000 euro ulatuses nõudeid, elatist on ta ka vangistuse ajal tasunud ning kavatseb ka edaspidi oma võlgnevusi tasuda, ta soovib tööle minna ning need osade kaupa tasuda.
  1. Kaitsja leidis, et esinevad kõik alused V. Plotnikovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil V. Plotnikovi ning tema kaitsja, on seisukohal, et V. Plotnikov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
  3. Formaalsed eeldused on V. Plotnikovi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Materiaalsete eelduste hindamisel arvestab kohus

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.

  1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).
  2. Positiivselt iseloomustab V. Plotnikovi tema käitumine karistuse kandmise ajal. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta läbis sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning vestlused seoses selle jätkutegevusega. Ta mõistab alkoholi kahjulikkust ning on seadnud endale eesmärgiks alkoholist loobuda. Samuti läbis ta sotsiaalprogrammi "Sotsiaalsete oskuste treening“, mille eesmärk on alandada sotsiaalsete oskuste, impulsiivsuse, probleemide äratundmisvõime ja lahendusoskuste, toimetuleku ja eesmärkide saavutamisega seotud riske ning sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, mille eesmärk oli parandada oskust viha valitseda. Ta osales programmides aktiivselt, mõtles kaasa ning jagas oma mõtteid. V. Plotnikov on töötanud vangistuse kestel nii majandustöödel koristajana, köögitöölisena, toidujagajana, kingsepana ning pesumaja operaatorina. Lisaks on 3

(6)1-16-10095 ta vangistuses läbinud riigikeele A1 taseme kursused ning õppinud A2 taseme kursustel. Samuti on V. Plotnikovil olemas vabanemisjärgne elukoht ta vanaemale kuuluvas korteris aadressil xxx.
  1. Samas leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud ei kaalu üles tema varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. Nagu eelnevalt märgitud, on süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKKm nr 1-09-14104 p 21; 1-14-10087 p 33), mis tähendab seda, et vabastatakse isik, kelle puhul on alust uskuda, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Isiku edasist käitumist saab prognoosida tema senise käitumise pinnalt.
  2. Praegusel aja tekitavad kahtlusi V. Plotnikovi õiguskuulekas käitumises eelkõige probleemid alkoholiga ning puudulikud majandusliku toimetuleku ja probleemide lahendamise oskused ning kuritegude toimepanemine katseajal.
  3. Riigikohus on selgitanud, et kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Seejuures on

§ 76

lg 4 kohaselt just konkreetse kuriteo asjaolude arvestamine vajalik otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb (RKKKm nr 1-09-14104, p 21-22). V. Plotnikovil on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Viimase, s.o Harju Maakohtu 20.01.2017. a otsusega karistati V. Plotnikovi

§ 118

lg 1 p-i 1 järgi eluohtlike tervisekahjustuste tekitamise eest,

§ 200lg 2 p-i 7 järgi grupis toime pandud röövi eest.

Karistustele liideti Viru Maakohtu 16.06.2016. a otsusega mõistetud karistus

§ 121

(alates 01.01.2015

§ 121lg 2 p 3) järgi korduvalt toime pandud kehalise väärkohtlemises.

Korduv isikuvastaste kuritegude ja vägivallaga varavastase kuriteo toimepanemine näitab V. Plotnikovi impulsiivset käitumist, probleemide lahendamise oskuste puudulikkust ning ükskõiksust ühiskonnas kehtivate õigusnormide suhtes. Puudulikku probleemide lahendamise oskust kinnitab kohtu hinnangul ka V. Plotnikovi enda poolt kohtuistungil avaldatu, et kuna ta astus 12.08.2016 tütarlapse eest välja, siis ei pea ta enda tegu raskeks. Harju Maakohtu 20.01.

  1. a kohtuotsusest nähtuvalt toimus konflikt kannatanu ja nimetatud tütarlapse vahel samal päeval varem. Pärast V. Plotnikovi vahele astumist läks kannatanu trammi peale ja lahkus. Siiski otsis V. Plotnikov hiljem ise kannatanu uuesti üles ja peksis teda käte ja jalgadega näkku ja kehasse, seejuures tunnistaja ütluste kohaselt vähemalt kolmel korral jalaga näkku nii, et kannatanu pea käis kuklasse. Oma tegevusega tekitas V. Plotnikov kannatanule eluohtlikud tervisekahjustused. Ka kehtivad kriminaalkaristused viitavad üheselt sellele, et V. Plotnikovile on omane lahendada probleeme vägivalla abil (raske tervisekahjustuse tekitamine, röövimine, kehaline väärkohtlemine, ähvardamine). Arvestades seega V. Plotnikovist lähtuvat riski teda ümbritsevatele isikutele, peaks tema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus olema ennetähtaegseks vabastamiseks väike, kuid kohtu hinnangul V. Plotnikovi iseloomustavatest andmetest sellist järeldust teha ei saa.
  2. Uute kuritegude toimepanemise riski ei pruugi kohtu hinnangul praegusel juhul piisavalt maandada ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnev käitumiskontroll. Viru Maakohtu 16.06.
  3. a otsusega jäeti mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui V. Plotnikov ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseaeg hakkas kulgema 16.06.
  4. Uued kuriteod, s.o Harju Maakohtu 20.01.
  5. a otsusega

§ 118

lg 1 p 1 ning

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud teod pani V.

Plotnikov toime 12.08.2016 ning 31.08.2016, s.o kõigest paar kuud pärast katseaja algust. Kuritegude kordumine ja uute 4

(6)1-16-10095 kuritegude toimepanemine katseajal tekitab kohtus kahtlusi süüdimõistetu õiguskuulekuses ega anna kohtule vaieldamatult alust järeldada, et V. Plotnikov on oma hoiakuid ning suhtumist muutnud.
  1. Kohus peab küll positiivseks, et V. Plotnikov teadvustab alkoholi tarvitamisega seonduvat riskikäitumist ning soovib alkoholiprobleemiga tegeleda, kuid tema varasem käitumine on näidanud, et üksnes soovist alkoholi mitte tarvitada tema puhul ei piisa. Kinnipeetav läbis sõltuvuskäitumise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kus jõudis järeldusele, et soovib alkoholist loobuda. Kinnipeetav tunnistas kohtuistungil, et pani kuriteod toime alkoholijoobes, samuti selgitas, et ei suutnud varem kriminaalhooldusel olles alkoholikeelust kinni pidada, sest tal olid perekondlikud probleemid ning ta ei astunud alkoholi kuritarvitamisest loobumiseks vastavaid samme. V. Plotnikov on teinud haiglas alkoholisõltuvuse ravi – kodeermise, kuid ka see ei aidanud V. Poltnikovil alkoholist loobuda. Kuigi V. Plotnikov saab aru, et alkoholi tarvitamine soodustab kuritegude toimepanemist, ei ole ta astunud reaalseid samme, et vabaduses oma alkoholiprobleemiga tegeleda (nt otsida psühholoogilist tuge või pöörduda spetsialisti poole). Kohtuistungil märkis V. Plotnikov, et suudab ise alkoholist loobuda, kuid kohus seab V. Plotnikovi võime iseseisvalt alkoholist loobumiseks kahtluse alla, sest varasemalt on tal olnud korduvalt võimalus muutusi ellu viia ning alkoholist loobuda, kuid seni ei ole see tal õnnestunud.
  2. Kohus arvestab uute kuritegude toimepanemise riski hindamisel ka kinnipeetava võimalikku vabanemisjärgset majanduslikku toimetulekut. Kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt asuda tööle xxx. Ta küll mõistab töötamise ning isikliku sissetuleku olulisust, kuid on vahetanud sageli töökohti, sest enda sõnul ei suuda ta ühe koha peal kaua töötada, kuna töö muutub tüütavaks. K-Raha andmetel on V. Plotnikovil 39 219 eurot võlgnevusi ning ta kannab karistust muuhulgas varalise kasu saamise eesmärgil toime pandud kuriteo eest. Arvestades V. Plotnikovi puudulikku majandusliku toimetuleku oskust ning märkimisväärseid rahalisi kohustusi, säilib kohtu hinnangul oht, et V. Plotnikov võib hõlptulu saamise eesmärgil toime panna uusi varavastaseid kuritegusid.
  3. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel ei tekita piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses, pole võimalik isikut karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
  4. V. Plotnikovi kaitsja Margus Viira esitas 15.06.2022 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas 127,20 eurot. Materjalidega tutvumiseks ning ettevalmistuseks kulus 80 minutit ning istungil osalemiseks 37 minutit. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui toimingutele kulunud aja osas põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „ Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 127,20 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel kuulub kaitsjatasu V. Plotnikovilt väljamõistmisele. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib ilmselt süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Selliseid erakordseid asjaolusid, mis tingiks süüdimõistetult väljamõistetud menetluskulude vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise, maakohus ei tuvastanud. Samas hinnates V. Plotnikovi varalist seisundit – K-Raha andmetel on tal 39219 euro suurune võlgnevus – määrab kohus, et Plotnikov peab kaitsjatasu, s.o 127,20 5
(6)1-16-10095 eurot tasuma osamaksetena 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, selliselt, et iga kuu 25. kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 21,20 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.