KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kädi Sacik-Korn Otsuse tegemise aeg ja koht 01.06.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-103247 Tsiviilasi X hagi Yi

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. 6. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos 3 veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot. Kohus on pooli seadusemuudatusest 11.04.2022 teavitanud (dtl 331). 7.

§ 102

lg 3 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 8. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja C (dtl 35). Puudub vaidlus, et kostja ei ela käesoleval ajal hagejaga igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Hageja väitel on kostja tasunu elatist 14.11.2019 50 eurot ja 24.11.2019 eurot (dtl 59). Kostja esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja on tasunud elatist perioodil 01.01.2021 kuni 17.09.2021 05.05.2021 30 eurot, 04.06.2021 30 eurot, 05.07.2021 30 eurot, 05.08.2021 30 eurot, 03.09.2021 30 eurot (dtl 188-191) ja perioodil 06.10.2021 kuni 06.11.2021 05.11.2021 30 eurot (dtl 271). Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt vähemalt miinimumulatuses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Seoses kostja väitega (mida ei ole tõendatud), et kostja vanemad on teinud ülekandeid hageja vanaemale ja ostnud hagejale esemeid (dtl 129), et erinevate kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga. 4 Hagejad on esitanud kostja vastu hagi elatise väljamõistmiseks alates 18.03.2021 kuni hageja täiskasvanuks saamiseni, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise summas 292 eurot. Alternatiivselt on hageja taotlenud elatise välja mõistmist kuni hageja 21.aastaseks saamiseni kui hageja jätkab õpinguid põhi- või kutsehariduse omandamiseks põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Kohus selgitab, et hageja seaduslik esindaja saab esindada elatise nõudes hagejat kuni viimase täisealiseks saamiseni ning juhul, kui pärast täisealiseks saamist jätkab hageja õpinguid, tuleb tal isiklikult kohustatud vanema vastu elatise nõue esitada. Seega saab kohus käesolevas tsiviilasjas lahendada elatise nõude kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja on menetluses väitnud, et tema majanduslik olukord ei võimalda tal maksta taotletud ulatuses hagejale elatist (dtl 129). Otseselt kostja ei ole hageja igakuiste vajaduste suurust kululiikide kaupa vaidlustanud, kuid on märkinud, et kostjale jääb ebaselgeks, miks on hageja esitanud tõendina arveid, mis on seotud juriidilise isikuga XXX OÜ (dtl 282). 9. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kui suured on hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus arvestades hageja poolt täiendatud hagiavalduses esile toodud hagi põhistusi, esitatud tõendeid, mis tõendavad lapse kulutusi ja kostja vastuväiteid. Kohtu hinnangul on nimetatud vaja kohtuotsusega tuvastada, sest hageja väidab, et nende ülalpidamiskulud kuus on suuremad kui seaduses sätestatud kahekordne elatise miinimummäär. Asjaolu, et hageja nõuab kostjalt elatist miinimummääras, lapse kulude tõendamise ja kindlaks tegemise seisukohalt tähtsust ei oma. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud kuus on järgmised: 9.1 Hageja on välja toonud eluasemekulud Tallinna korteris 325 eurot ning on välja toonud, et see on ¼ kogukulust. Pärnu kodu kulud on kuus 62,50 eurot (dtl 71). Hageja on esitanud xxx xxxx, Tallinn üürilepingu (dtl 263-269) üüritasuga 900 eurot kuus, korteri valdus anti üle 16.10.2020 ning leping on sõlmitud XXX OÜ ja PM Universe OÜ vahel. Samas hagiavalduses on hageja märkinud oma elukohaks xxx xx, Tallinn. xxx xx, Tallinn on märgitud hageja elukohaks ka lasteaiatasude arvetel. Hageja esitatud arvetelt nähtub, et arvetel märgitud hageja seadusliku esindaja elukoht/asukoht on erinev – PM Universe OÜ arved on esitatud XXX OÜ-e xxx xx, Tallinn (dtl 225, 241, 243-245, 248, 261, 262), Elisa Teleteenused AS arved on esitatud C/XXX OÜ-le xxx xx-xx, Tallinn (dtl 210-216), Tallinna VVV lasteaia arved on esitatud Ri nimele xxx xx-xx, Tallinn (dtl 217 (dtl 254, 260 sama arve, mis dtl 217), 226 (dtl 227, 253 sama arve, mis dtl 226)) C nimele xxx xx-xx Tallinn (dtl 237 (dtl 249 sama arve, mis dtl 237), 242 (dtl 259 sama arve, mis dtl 242), Telia arved esitatud XXX OÜ-le xxx xx, Tallinn (dtl 229, 230, 232, 235, 246, 251, 257). Ettevõtte, kellele hageja esitatud arved on esitatud (XXX OÜ), kuulub hageja seaduslikule esindajale Cle (dtl 285, 287-288). Seega, kuigi xxx xx-xx, Tallinn üürilepingus on märgitud, et seal lubatakse elada mh hagejal, on äärmiselt raske aru saada, kus hageja ja tema seaduslik esindaja tegelikult elavad. Kohus märgib, et iseenesest on usutav, et hageja vajab täisväärtuslikuks eluks ja üleskasvamiseks ka püsivat eluaset, samas ei ole teada, kus hageja elab ja kuidas ning milliste kuluartiklite kogumi alusel on eluasemekulu 325 eurot täpselt kujunenud. Juhul, kui hageja tõesti elab aadressil xxx xx-xx, Tallinn, milles elab hageja väitel lisaks hagejale veel kolm

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui kohustatud vanem taotleb kuni 01.01.2022 kehtinud ja ka pärast 01.01.2022 kehtiva

§ 102lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise väljamõistmist, peab ta Ts

MS § 230 lg 1 järgi tooma esile ka seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid tõendama. Eelnevat arvestades tuleb kohtul igal üksikul juhul kaaluda, kas arvestades kõiki vaidluse asjaolusid esineb kaalukas põhjus miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks. Kaaluka põhjuse olemasolul peab kohus otsuse põhjendama ka elatise suuruse kujunemist. Kostja on esitanud Sotsiaalkindlustusameti 28.12.2020 otsuse nr P26O-2020-140964 (dtl 199200), mille kohaselt on kostjal tuvastatud keskmine puudeaste kestusega 08.12.2020 kuni 13.01.2022 ning toetuse määr on kuus 34,01 eurot. Samuti on kostja esitanud Eesti Töötukassa 21.12.2020 otsuse nr TVT/20/066959 (dtl 205-206), mille järgi on töövõimetuse suurus perioodil 14.01.2021 kuni 13.01.2022 ühe kalendripäeva eest 14,89 eurot. Sotsiaalkindlustusameti on 04.02.2022 vastanud kohtu päringule, et Yle on määratud raske puue kestusega 14.01.2022 kuni 13.01.2027 (dtl 325). Kostja esitatud pangakonto väljaannetest nähtub, et kostja saab igakuiselt puude toetust 34,01 eurot ja Eesti Töötukassalt alates 05.03.2021 416,92-469,03 eurot (dtl 188191, 271). Maksu- ja Tolliameti andmetel on ajavahemikul 03.2020 kuni 05.2021 saanud kostja töötasu (dtl 155) 2020.aasta juunis 267,47 eurot (bruto), 2020.aasta juulis 52,17 eurot (bruto) ja 2020.aasta detsembris 35 eurot (bruto). See tähendab, et kostja on saanud töötasu kuni keskmise puude määramise otsuse tegemiseni 28.12.

1. Kostja pangakonto väljavõte muid arvestatavaid sissetulekuid ei kajasta. Istungil on kostja selgitanud, et tal on füüsiline puue ja ta omab xxxharidust (dtl 194). Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitele lisatud majanduslikku seisundit kajastavas andmete loetelus välja toonud, et tema eluasemekulud on 100 eurot, kulutused toidule 150 eurot, sidekulu 15 eurot, kulud tervishoiule 100 eurot ja ravimitele 30 eurot, s.o kokku 395 eurot (dtl 36-37). Istungil on kostja selgitanud, et tervishoiukuludeks oli hambaravi (dtl 194). Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud 15.02.2021 hambaravi eest 45 eurot, mis on osaliselt Tallinna Linnakantseleid poolt hüvitatud 17 euro ulatuses, samuti on kostja saanud Tallinna Linnakantseleilt toimetulekutoetust 15 eurot (dtl 188). Neid asjaolusid menetluses hageja poolt vaidlustatud ei ole. Hageja ei esitanud menetluses hoolimata korduvatele kohtu nõuete oma seadusliku esindaja sissetulekute suuruse kohta tõendeid. Kohus tegi päringud Eestis tegutsevatele krediidiasutustele 7 ning Maksu- ja Tolliametile, kuid päringute vastustest nähtub, et hageja isal puuduvad kontod (v.a Swedbank AS-s, kuid sellegi saldoseis oli -16 eurot ja alates 01.01.2020 toimingud puudusid, dtl 328) ning Maksu- ja Tolliameti andmetele on Cle tehtud perioodil 03.2020-05.2021 väljamakse üksnes Eesti Haigekassa poolt summas 58,35 eurot (dtl 153). Kohus on menetluses tuvastanud, et C on osaniku ja juhatuse liikmena seotud mitmete ettevõtetega (XXX OÜ, YYY OÜ, ZZZ OÜ, WWW OÜ, QQQ OÜ (dtl 287-298). Hageja esitatud tõendite pinnalt saab järeldada, et hageja seaduslik esindaja maksab eluasemekulude, telefoni, interneti jmt eest läbi enda ettevõtte XXX OÜ. Kuigi kohus ei suutnud tuvastada, kui suur on hageja seadusliku esindaja sissetulek, võib hageja igakuiste kulutuste suurust arvesse võttes järeldada, et hageja seaduslik esindaja suudab rahuldada hageja vajadused välja toodud ulatuses (847,50 eurot). Kohus asub tõendite pinnalt kogumis seisukohale, et käesoleval juhul on tõendatud, et kostja ei ole erinevalt hageja isast majanduslikult suuteline hagejatele elatist taotletud ulatuses tasuma. Kohtu hinnangul ei ole kostja võimeline hagejatele elatist tasuma kahjustamata enda tavapärast ülalpidamist. Kuna kostja on töövõimetu ja ka varatu, siis esineb alus elatise vähendamiseks. Võttes arvesse, et kuna hageja saab ka lastetoetust, mis on käesoleval ajal 60 eurot ja eeldada saab, et see laekub hageja seaduslikule esindajale (võimalik, et hageja isiklikule kontole, sest hageja isal pangakontosid ei ole) ja lähtudes kostja igakuiste sissetulekute ning kostja enda igakuiste vajaduste rahuldamiseks kuluvast suurusest (osa kulutusi kostjale hüvitatakse ja kostja väitel saab ta toidupangast abi), tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 180 euro.
2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista elatis alates 18.03.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni 180 eurot kuus. 13.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Seega tuleb elatise summad kanda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu

1. kuupäevaks hageja arveldusarvele selgitusega „elatis“ nagu hageja on hagiavalduses taotlenud. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline/majanduslik seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
2. Tagasiulatuva elatise nõude osas märgib kohus järgmist.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu

1. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Kolleegium on samas lahendis leidnud, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule 8 ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu
2. detsembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1136-13, p 12). Hageja on hagiavalduses väitnud, et on pöördunud elatise saamiseks kostja vanemate poole (dtl 59) ja teinud kõik endast oleneva kostjalt elatise saamiseks, kuid kostja on keeldunud, ei ole kostja oma väidet tõendanud. 23.03.2021 hagiavaldusele lisatud kostja 09.09.2020 vastuväitest makseettepanekule (dtl 63-64) nähtub, et enne käesolevat menetlust on hageja esitanud elatise nõude ka 2020.aastal (ts.asi 2-20-129209), mis e-toimikus nähtuva teabe järgi on kostja vastuväite tõttu edastatud menetlemiseks HarjuMaakohtusse, kuid kohus on teinud 12.10.2020 menetlusse võtmisest keeldumise määruse, kuna hageja ei esitanud nõuetekohast hagiavaldust. Seega on hageja isa enne hagi esitamist käesolevas menetluses püüdnud sisuliselt elatisenõuet maksma panna 2020.aasta sügisel. Tagasiulatuvat elatist nõutakse antud tsiviilasjas alates 18.03.2020 kuni 17.03.
4. Kohus asub seisukohale, et kuigi 2020.aasta sügisel on hageja esitanud kostja vastu elatise nõude, seaks ka osaline tagasiulatuva nõude rahuldamine kostja äärmiselt raskesse olukorda, mistõttu jätab kohus hageja tagasiulatuva nõude rahuldamata. Menetluskulud
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn kohtunik 9