Obsah (13)

§ 635§ 9§ 637§ 76§ 82§ 638§ 644§ 115§ 119§ 100§ 101§ 113§ 94

2-21-107029 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2022. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-2

§ 635

lg 1 kohaselt on tellija kohustus maksta tehtud tööde eest tasu, mida kostja ei ole täielikult teinud. Kostja vastus

1. Kostja on menetluses avaldanud soovi lahendada vaidlus kokkuleppel. Kostja on makseraskustes. Kohtu põhjendused
2. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
3. Võlaõigusseaduse (

) §§ 8 lg 1 ja 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel oli

1. a juulikuus sõlmitud suuline fassaaditööde töövõtuleping, mille alusel kohustus hageja teostama fassaaditööd Lai tn 15, Pärnus asuval hoonel.
2. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja teostanud perioodil 01.08.

1. a – 30.08.
2. a fassaaditööd vastavalt kokkuleppele. 2 Hageja esitas kostjale 01.11.
3. a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja arve nr 2020111203 summas 4 262,05 eurot maksetähtajaga 15.11.
4. Kostja allkirjastas akti 21.11.
5. a ja tasus arve osaliselt, so 1 500 euro ulatuses, kuid jättis ülejäänud osas tasumata. Kostja töö osas pretensioone ei esitanud. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on muutunud kooskõlas

§ 637lg 4 sissenõutavaks.

7. Kostja ei eita arve osalist tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et on makseraskustes ja sooviks tasuda võlgnevuse maksegraafiku alusel. Kahetsusväärselt on kostja jätnud kompromissi siiski allkirjastamata. 8.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.

§ 637

lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku. 9.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt

§ 637sätestatule on töövõtuleping tasuline leping.

Seega kostja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele. Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust saadud töö eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväidet selle kohta, et tööd pole teostatud vastavalt kokkuleppele, kohus veenvaks ei pea. Ühestki käesolevas menetluses esitatud tõendist ei nähtu, et nähtu, et kostja oleks esitanud pretensioone tööde kvaliteedi või koguse osas. Kohus ei pea usutavaks, et pretensioonide olemasolul ei suutnud kostja neid hagejale 1,5 aasta jooksul esitada. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul alusetud kostja maksekäsu kiirmenetluses esitatud väited selle kohta, et kokkulepet tööde osas ei ole sõlmitud ning töid on hageja poolt teostatud omaalgatuslikult. 10.

§ 638

järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama

§ 644

lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist.

§ 638

teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et töövõtja on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Töö vastuvõetuks lugemise 3 jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõtmisest põhjendamatu keeldumise korral rikub tellija ka oma lepingulist kohustust, mis võib olla mh aluseks tema vastu kahju hüvitamise nõude esitamisele

§ 115

lg 1 alusel, samuti kaasneb sellega tellija kui võlausaldaja vastuvõtuviivitus, mille kestel on töövõtja vastutus

§ 119lg 2 kohaselt alandatud. (Riigikohtu on lahend 3-2-1-145-14). 11. Ts

MS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesoleval juhul on hageja kostjale tööd üleandmiseks esitanud, ühelegi puudusele kostja viidanud ei ole, objekt on valmis ehitatud. Kostja on tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud ning arve osaliselt tasunud. Eeltoodust tulenevalt on tööd kostja poolt vastuvõetud ning hageja arvest nr 2020111203 tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise kokkuleppe järgi kohustus tasuda saadud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2 762,05 eurot. 12.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kostja vaidleb maksekäsu kiirmenetluses hageja viivisenõudele vastu. Kohtu hinnangul põhjendamatult. Vaidlusalusel arvel on viivisemäär kajastatud 0,5% päevas. Kostja on arve osaliselt tasunud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-14409 asunud seisukohale, et arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms. Kohtu hinnangul on kostja käesoleval juhul aktsepteerinud arvel näidatud tingimusi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele ka viivis TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
2. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja 4 nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
3. Hageja on tasunud riigilõivu summas 550 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 9 874,33 eurot tasumisele riigilõiv 550 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 550 eurot.
4. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 100 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust 2,5 tundi. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega.
5. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 40 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 40 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5