Obsah (4)

§ 121§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2022 Kriminaalasja number 1-22-297 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Kriminaalasi K

§ 121lg 2 p-de 2,3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 21.

aprilli 2022 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Kaido Lunden Prokurör Ringkonnaprokurör Raul Heido Kaitsja Mehis Adamson Süüdistatav Kaido Lunden, isikukood: 37209212723, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: AS Eesti Post. Kriminaal- ja väärteokorras kehtivad karistused puuduvad. Tõkend: ei ole kohaldatud. RESOLUTSIOON: Tartu Maakohtu otsus Kaido Lundeni süüditunnistamises ja karistamises

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi jätta muutmata ning apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus

1. Kaido Lundenit süüdistatakse selles, et tema: •
2. aasta suve keskel Pärnu linna lähedal Pärnumaal ranna läheduses täpselt tuvastamata kuupäeval õhtupoolsel ajal lõi kolmel korral oma elukaaslasele A.L. ile rusikaga näkku. Sellise tegevusega tekitas Kaido Lunden A.L. ile füüsilist valu ning peapõrutuse, hematoomid ja näos paistetuse; • 23.08.
3. a varahommikul tuvastamata kellaajal, Tartu maakonnas Kambja vallas Külitse alevikus XXX asuva kinnistu saunamajas lõi korduvalt rusikatega A.K. t pähe. Kaido Lundeni tegevust takistama läinud elukaaslasele A.L. ile lõi Kaido Lunden ühe korra lahtise käega näkku ning seejärel saunamaja ees lõi veel ühe korra käega A.L. ile näkku. Sellise tegevusega tekitas Kaido Lunden A.L. ile ja A.K. le füüsilist valu ning löögi tagajärjel tekkis A.L. il ninast verejooks; • 14.03.
4. a kella 16:45 paiku Tartu maakonnas Tartu linnas XXX asuvas korteris isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus võttis oma elukaaslasel A.L. il vasaku käega kõrist kinni ning kägistas kannatanut umbes 10 sekundit. Sellise tegevusega tekitas Kaido Lunden A.L. ile füüsilist valu. Sellega pani Kaido Lunden süüdistuse kohaselt toime

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Maakohtu otsus 2. Tartu Maakohtu otsusega tunnistati Kaido Lunden süüdi

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Kaido Lunden ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-tes 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning ta määrati elukohajärgse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 78

p 1 kohaselt loeti katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 21.04.

1. a. Käitumiskontrolli algust arvati alates kohtuotsuse jõustumisest. Lahendati ka menetluskulude ja asitõenditega seotud küsimused.
2. Kõigepealt tõi maakohus välja selle, et alaealise tunnistaja E.L. i ütlusi ei saa tõendikogumisse paigutada ja seda põhjusel, et kohus ei ole veendunud, et laps tunnistusi andes meenutab läbielatut. E.L. kuulati tunnistajana üle 28.04.2021, ta oli siis 10aastane. Praegusel juhul on aga fakt see, et uurija küsis suunavalt ja tegelikult möödub ülekuulamine vägagi suunavalt ainult süüdistatavat süüstaval moel. Kohus möönab, et laste puhul võib olla vajalik just suunavate küsimuste kaudu tõeni jõudmine (sellest ka KrMS § 2881 lg 2 p 4, mis ristküsitluses küsitletava vanusega arvestada lubab), ent E.L. i puhul ei ole kohtul veendumust, et selline selgelt suunav taktika tingimata vajalik oli. Maakohus tõdes, et lapse mälestused on rikutud ja seetõttu ei saa olla veendunud, et laps tegelikult ka räägib sellest, mida vahetult on kogenud. Kahtlus on, et ta räägib uurijale seda, mida on talle rääkinud tema ema. Tõendikogum näitab selgelt seda, et kannatanu A.L. ja süüdistatav K. Lunden teineteist ei salli, nende iseloomustused teineteise kohta on äärmuslikult halvustavad. Sellest tulenevalt ei ole 2 kohtul kahtlust selles, et kannatanu on kas teadlikult või tahtmatult mõjutanud oma hinnangutega K. Lundeni kohta ka oma last, praegusel juhul siis tunnistajat. Sellest tulenevalt jättis kohus tõendikogumist välja E.L. i ütlused.
3. Samadel põhjustel ei pidanud kohus mõistlikuks rakendada ka omaalgatuslikult KrMS § 2901 lg 2 sätestatut. E.L. oleks kohtus ilmselt rääkinud sama juttu, mis ta rääkis uurijale. Ka ei kasuta kohus alaealise ütlusi KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel. Praeguseks on aga olukord selline, kus mõlemad pooled, nii kannatanu kui ka süüdistatav, aga ka prokurör ja kaitsja, soovivad, et laps oleks vaidluses kaalukeeleks. Kohus sellise lähenemisega ei nõustu.
4. Eelnev aga ei tähenda, et kohus ei usuks kannatanut. Usub küll ja seda vähemalt kahel põhjusel. Esiteks tajub kohus selle kohtuasja tekkepõhjuseid usutavatena. See tähendab, et kohtu jaoks on usutav, kuidas kannatanu A.L. on hoidnud enda teada mingeid tema elus toimunud väga ebameeldivaid ja valusaid sündmusi ja ühel hetkel saab nendest mõõt täis. Kui inimene soovib kedagi kättemaksuks süüstada, mõtleks ta rohkemaid sündmusi välja. A.L. i üldist suhtumist süüdistatavasse arvesse võttes (äkkvihaga alkohoolik) oleks suurem number olnud isegi oodatavam. Ei ole usutav, et ta sepitses seda kättemaksuaktsiooni juba varem ja teadis täpselt politseiametnikele öelda, et kolm korda on K. Lunden teda rünnanud. Usutav on ka see, et A.L. ootas oma ülestunnistustega päris kaua, sest eluliselt on usutav, et tal oli hirm ja see võttis julgust, et oma looga välja tulla. Ka 14.03.2021 toimunud sündmuse käigus oli ta kõhklev, et kas ta üldse nn avalduse politseisse teeb. 23.08.2019 sündmus oli samuti hoitud enda teada.
5. A.L. i ütlused on ka kokkulangevad teiste asjas kogutud tõenditega, ennekõike 23.08.2019 sündmuse puhul, kus tõendeid on rohkem. Kohus ei usu süüdistatava ja tema kaitsja versiooni. Ei ole eluliselt usutav, et A.L. on suutnud kolm inimest panna politseile ja kohtule rääkima nö oma lugu.
6. Kokkuvõttes kohus ei usu süüdistatavat ega tema venda – neid inimesi, kelle tunnistused ei haaku ülejäänud tõendikogumiga ja on selgelt kallutatud ebausutava kaitseteesi poole. T.L. oli kohtusaalis silmnähtavalt äärmiselt vaenulikult meelestatud kannatanu suhtes, teda tuli seepärast korrale kutsuda. Tihtipeale ei saa otsustavaks see, mida inimene räägib, vaid kuidas ta seda teeb. T.L. i puhul on kohus veendunud, et tema viha kannatanu suhtes kannustas teda valetama või pehmema versiooni kohaselt olulisi asjaolusid enda teada hoidma. Mõnevõrra leebem saab olla süüdistatava suhtes, kes kannab selgelt viha oma endise elukaaslase suhtes, kuid kes samuti kaldus ristküsitlusel kannatanu iseloomustamisel äärmustesse. Süüdistatava ja tema kaitsja kaitseteesi kohaselt on kannatanu valelik ja ihub kättemaksu. Tõsi, kohati on ka kannatanu puhul tunda seda, et ta ei salli absoluutselt endist elukaaslast. Uskuda võib ka seda, et nende kooselu ei olnud kõige meeldivam. Kohtu arvates see kaitsetees ei ole tõendatud. 23.08.2019 toimunud sündmus.
7. A.L. i ütluste kohaselt osales ta 22.08.2019 kooli kokkutulekul. 23.08.2019 varahommikul tuli kohta, kus kokkutulek toimus, ka tema elukaaslane K. Lunden. A.L. oli sel hetkel koos A.K. ga. K. Lunden sisenes saunamajja, kus A.L. ja A.K. istusid ja ründas A.K. t. Seejärel lõi ta A.L. i, kellel hakkas ninast verd jooksma ja kes tundis valu. Kannatanu A.L. i ütlused 3 riimuvad kannatanu A.K. ütlustega. A.K. sõnul mingi hetk jäid nad koos A.L. iga kahekesi sauna eesruumi istuma ja vestlema. Üks hetk astus sisse K. Lunden, küsis A.L. ilt, mida sa siin teed ja ründas seejärel kohe A.K. t. A.K. tõusis püsti, löök tabas teda pähe, ta kukkus löögist diivanile ja seejärel hakkas K. Lunden teda valimatult kätega pähe peksma. Mitu korda K. Lunden teda lõi, ta ei lugenud. Peksmine kestis kõige rohkem viis sekundit. Siis tuli A.L. vahele, K. Lunden ajas end sirgu ja tagantkäe vasaku käega lõi A.L. i lahtise käega näo piirkonda. K. Lundenil oli kaasas laps, kes ütles, et isa, mida sa teed, sa lubasid, et ei löö enam ema. Pärast seda läks K. Lunden välja ja A.L. järgnes talle. Eeltoodud ütluste alusel on tuvastatud, et 23.08.2019 varahommikul tuvastamata kellaajal, Tartu maakonnas Kambja vallas Külitse alevikus XXX asuva kinnistu saunamajas lõi korduvalt rusikatega A.K. t pähe. K. Lundeni tegevust takistama läinud elukaaslasele A.L. ile lõi K. Lunden ühe korra lahtise käega näkku.
8. Süüdistuses kajastub ka järgnev tekst: „…saunamaja ees lõi veel ühe korra käega A.L. ile näkku.“. A.L. sellest kohtus midagi ei rääkinud. Ka ei küsinud prokurör tema käest selle kohta midagi. Vaatamata sellele saab siiski ka selle sündmuse toimumise tuvastada. Kohus hindas usaldusväärseks tunnistaja I.K. ütlused. Tunnistaja rääkis kohtus seda, et tema ärkas 23.08.2019 varahommikul kisa peale üles. Ta läks aknale vaatama ja nägi K. Lundenit sauna ukse juures. A.L. tuli sauna uksest välja ja siis käis pauk vastu A.L. i nägu. Kui öeldi, et kutsutakse politsei, tormas K. Lunden minema. I.K. rääkis kohtus sedagi, et A.L. ei soovinud väga oma elust ja just juhtunud sündmustest rääkida, küll tunnistas ta, et K. Lunden olla teda ka varem löönud. Kohtu küsimustele vastates kinnitas tunnistaja, et K. Lunden lõi A.L. i käega, kuid löögi tugevust ta hinnata ei oska. Seega saab tõenditele tuginedes jälgitavalt tõdeda, et K. Lunden lõi A.L. i 23.08.2019 varahommikul veel teistki korda.
9. aasta suve keskel Pärnu linna lähedal Pärnumaal ranna läheduses toimunud sündmus
10. Kohtu hinnangul saab lugeda tõendatuks, et süüdistuses toodud ajal ja kohas lõi süüdistatav kolmel korral oma elukaaslasele A.L. ile rusikaga näkku, millega tekitas viimasele füüsilist valu ning peapõrutuse, hematoomid ja näos paistetuse. Kohtu arvates saab eelkirjeldatud sündmuse toimumist lugeda tuvastatuks A.L. i ütluste pinnalt. Kohus usub A.L. i ega näe põhjust, miks ta peaks valetama. Kohus jättis seejuures kõrvale tülid ja vaidlused mis toimusid A.L. i sõnul enne süüdistuses märgitud löömist. Kohus luges A.L. i sõnu kasutades tuvastatuks, et K. Lunden lõi teda kolmel korral rusikaga vastu pead ja ta tundis selles valu. See oli esimest korda, kui K. Lunden temaga niiviisi käitus. Kainena palus K. Lunden vabandust ja lubas, et kunagi enam nii ei tee. 14.03.2021 toimunud sündmus
11. Sellegi süüdistuse luges kohus tõendatuks. Kannatanu A.L. i ütlustele tuginedes saab tuvastada, et pärast järjekordset tüli haaras K. Lunden kannatanul kõrist kinni ja pigistas seda. Lisaks ähvardas K. Lunden kägistamise käigus kannatanut. Kannatanu tundis valu ega saanud kägistamise käigus hingata. Kannatanu sõnu kinnitab kaudselt häirekeskusesse tehtud kõne. Kannatanu helistas vahetult pärast rünnakut häirekeskusesse ja palus abi, kuna tema mees tuli talle kallale. Kannatanu 4 selgitab häirekeskuse töötajale, et tal tekkis mehega tüli ja mees võttis tema kaelast kinni ning hakkas kägistama. Kohale saabunud politseipatrulli suhtlust kannatanu ja süüdistatavaga on võimalik vaadata vormikaamera salvestiselt. Muuhulgas nähtub sellest, et kannatanu näitab oma kaelapiirkonda ja sealt on näha punane jälg kaelal.
12. Kohus leidis, et K. Lundeni toime pandud tegudes on tuvastamist leidnud

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 alternatiiv 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused, s.o valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kogutud tõendid annavad aluse tuvastada, et A.L. i ja K. Lundeni vahel oli lähisuhe. Nad elasid koos 12 aastat, kasvatasid ühist last. Praeguseks on lähisuhe lõppenud. Kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriv tunnus – korduvus – esineb siis, kui saab rääkida kahest eraldiseisvast teost. Kohus tuvastas vähemalt neli kehalist väärkohtlemist, mis põhjustasid valu, ja mille eest ei ole K. Lundenit süüdi tunnistatud. Süüdistatav pani teo toime otsese tahtlusega. K. Lunden tahtis A.L. i lüüa ja kägistada ja sealjuures teadis ta, et põhjustab A.L. ile valu, samuti teadis ta, et teeb seda lähisuhtes. Sama tahtlusega käitus ta kannatanu A.K. suhtes. Seetõttu on süüdistatava tegevusega täidetud

§ 121lg 2 p 2 ja 3 subjektiivne süüteokoosseis.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 2 ja 3 järgi ja mõista talle karistus.

12. Kohtu arvates ei ole mõistlik rahalise karistuse näol esitada sissenõuet K. Lundeni varale, sest ilmselt ei täidaks karistus sellisel juhul oma eesmärke. Seega on kohane karistada K. Lundenit vangistusega.

§ 121lg 2 p 2 ja 3 keskmine sanktsioonimäär on 2 aastat 6 kuud.

Kohtu arvates on 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus küllaldane, sest K. Lundeni süüd saab pidada keskmisest väiksemaks. Ehkki praegu oli tegemist korduva löömisega, siis kannatanutele tekkinud vigastused olid kohtu hinnangul kergemat laadi, sest ei vajanud meditsiinilist sekkumist. Vähemalt ei pidanud seda vajalikuks kannatanud. Karistust täitmisele pöörata kohus vajalikuks ei pidanud. Katseaeg võimaldab kohtu hinnangul sellist inimest, nagu on seda süüdistatav, paremini kontrollida. Kohtu arvates on sellise arrogantse suhtumisega inimeste puhul motivatsioon õiguskuulekaks käitumiseks suurem, kui nad viibivad vabaduses, samas teadmisega, et iga järgmine rikkumine tähendab vanglasse minekut. Katseaja pikkuseks määras kohus 1 aasta ja 6 kuud. Apellatsioon 13. Süüdistatav palub tühistada Tartu Maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega mõista K. Lunden

§ 121lg 2 p 2 ja 3 süüdistustes õigeks.

Alternatiivselt tühistada maakohtu otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega mõista K. Lunden õigeks A.L. i suhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises. 14. Süüdistatav on süüdimõistetud mh kannatanu A.K. kehalises väärkohtlemises

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi, s.o kannatanu A.K.

kehalises väärkohtlemises lähisuhtes ja korduvalt. Kvalifikatsioon on vale, sest K. Lunden pole kunagi olnud lähisuhtes A.K. ga ning samuti pole tõendatud A.K. korduv kehaline väärkohtlemine. Pole tõendatud ka kannatanu A.L. i korduv kehaline väärkohtlemine. 5

1. Maakohus ei ole hinnanud kohtuistungil uuritud tõendeid. Kriminaalasjas on kaitsja tunnistajana ülekuulatud kannatanu perearst M. Tubli, kelle ütluste kohaselt oli A.L. ravimisõltuvuses ja ebastabiilne. Puudusid ka mistahes kaebused kehalise väärkohtlemise kohta. Maakohus pole seda tõendit hinnanud.
2. Apellant leiab, et maakohtu poolt ebausaldusväärseteks peetud tunnistaja T.L. i ja süüdistatava K. Lundeni ütlused kõrvale jättes puuduvad tõsikindlad tõendid kehalises väärkohtlemises nn
3. a Pärnu lähedal rannapiirkonnas ja 14.03.
4. Kohus tugineb vaid kannatanu A.L. i ebausaldusväärsetele ütlustele. Apellandi arvates süüdistatava ja tunnistaja T.L. i ütlused välistavad kannatanu löömise näo piirkonda. Kannatanu ei soostunud fikseerima enda vigastusi ega väljendanud muul viisil (nt kaebusega PPA-le) toimunut. Tunnistaja T.L. i ütluste kohaselt ei toimunud kehalist väärkohtlemist, vaid joobes kannatanu A.L. noris tüli urineerimisvajaduse tõttu.
5. 14.03.
6. a õhtupoolikul toimunud väidetav kannatanu A.L. i kägistamine. Prokuratuur on tuginenud PPA töötaja kehakaamera pildile ning kannatanu A.L. i ütlustele. Siin on jäetud tähelepanuta, et vahetult enne PPA töötaja poolt väidetava kägistamiskoha roosa laigu filmimist, kägistab kannatanu ennast mõne sekundi jooksul. Maakohus jättis selle asjaolu tähelepanuta. PPA töötaja kehakaamera fA.L. st on näha hoopis A.L. i hüsteeriline käitumine eesmärgiga K. Lunden korterist eemaldada covid-19 nakkuse tõttu. Maakohtul tulnuks hinnata sündmuse tegelikku toimumist ja selle tõendatust. Süüdistatav oli 14.03.
7. a tugevas palavikus ja haige, mistõttu ei ole eluliselt usutav ebastabiilse isiku väidetav kägistamine.
8. Maakohus ei ole hinnanud tunnistaja T.L. i ütlustest tulenevat kannatanu A.L. i motiivi valekaebuse esitamiseks (luhtunud eraõiguslikud nõuded ja suhted).
9. Kolmandas süüdistuses, s.o 23.08.
10. a Tartu maakonnas Kambja vallas Külitse alevikus XXX asuva kinnistu saunamajas A.K. korduvas rusikatega pea piirkonda löömises on maakohus jätnud käsitlemata süüdistatava enesekaitse argumendi. Apellandi seisukohast on probleemne ka maakohtu käsitlus sündmusest kannatanu A.L. i osas. Nimelt, A.L. ei kinnitanud tema teistkordset löömist süüdistava poolt saunast väljumisel, sauna ees. Maakohus sisustab süüdistatava teistkordset A.L. i rünnet tunnistaja I.K. ütlustega, mis ei riimu teiste tõenditega. Tunnistaja A.K. ütlusest nähtub selgelt A.L. i mittetahtlik löömine, vaid rüseluse käigus A.L. i näo võimalik riivamine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus tutvus kriminaalasjaga ning leiab, et Tartu Maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. Apellandi etteheited maakohtule materiaal- ja menetlusnormide rikkumises on põhjendamatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning tehtud järeldustega. Apellatsioonis esitatu ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale K. Lundeni süüdimõistmises. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vastab apellatsioonis tõstatatud küsimustele. 6
12. Apellandi põhiseisukoht seisneb selles, et kannatanu A.L. i ütlused on ebausaldusväärsed ning neile tuginedes on maakohus langetanud vale otsuse. Seejuures toob kaebaja välja, et maakohus jättis arvestamata perearst M. Tubli ütlused, mille kohaselt on A.L. ravimisõltlane ja ebastabiilne. Samuti ei ole kannatanu arstile kaevanud kehalise väärkohtlemise üle.
13. Ringkonnakohtu arvates on maakohus hinnanud õigesti tõendeid, s.t leidnud, et A.L. i ütlused on usaldusväärsed. Ringkonnakohus peab ebausutavaks ja paljasõnaliseks väidet, et K. Lundeni süüstamine A.L. i poolt on kantud kättemaksust kas siis luhtunud eraelu tõttu või mingitest muudest, nt varalistest motiividest. Maakohus on kannatanu ütluste usaldusväärsust igakülgselt kaalunud ning kohtu seisukohtadele siin midagi täiendavalt lisada ei ole. Puutuvalt perearst M. Tubli ütlustesse, siis tõepoolest ei ole maakohus neile tõenduslikku tähendust omistanud. Ka ringkonnakohtu arvates ei sisalda M. Tubli ütlused tõendamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Tunnistaja sõnul käis A.L. vastuvõtul lapse tervisega seoses ning füüsilise vägivalla juhtumitest endaga seoses selgesõnaliselt ei rääkinud. Mainis vaid 2021 aastal, et tal on käsil lahutus ja kodus on halb õhkkond. Mis puudutab aga asjaolu, et tunnistaja sõnul tarvitab A.L. valuvaigisteid (pea-ja seljavalud) ja antidepressante, siis seegi ei oma K. Lundeni süü tuvastamise seisukohalt olulist tähtsust ega õõnesta kannatanu ütluste usaldusväärsust.
14. K. Lundenile on esitatud süüdistus kolmes kehalise väärkohtlemise süüteos, mis toimusid 2018 suvel, 23.08.2019 ja 14.03.
15. Maakohus analüüsis kogutud tõendeid ning tuvastas K. Lundeni süü kõigis süütegudes. Samal seisukohal on ka ringkonnakohus. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, siis neid käesolevas lahendis korrata pole vaja.
16. 2018 kesksuvel Pärnu ranna läheduses toimunud sündmus. Süüdistuse kohaselt nimetatud ajal tuvastamata kuupäeval lõi K. Lunden A.L. ile kolmel korral rusikaga näkku. Kannatanu tundis valu, tal oli nägu paistes, hematoomid ja peapõrutus. Maakohus leidis, et süüdistuses kirjeldatud kõige esimene A.L. i kehaline väärkohtlemine leidis aset. Seejuures tugines maakohus järelduste tegemisel usaldusväärseks loetud A.L. i ütlustele. Mingeid põhjusi A.L. il valetada maakohus ei tuvastanud. Samal seisukohal on ka ringkonnakohus. A.L. i sõnul käisid nad 2018 suvel Pärnumaal puhkamas. Sõitsid ringi kaubikuga, mille roolis oli T.L. . Kannatanu, K. Lunden ja nende väike poeg, kasutasid kaubiku tagaosa magamiseks. Laps juba magas. Kannatanu tahtis bussist väljuda. K. Lunden proovis avada bussi tagumist, mitte küljeust, ei saanud seda lahti, läks närvi ja hakkas karjuma. Tekkis vastastikune tüli, mille käigus K. Lunden lõi A.L. i pähe kolm korda. Kannatanul oli väga valus ja silme eest läks mustaks. Kutsus T.L. it appi, kuid see ei teinud midagi. A.L. i sõnul tekkisid löömise tagajärjel peavalud, millest rääkis ka perearstile. Kannatanu sõnul oli ta sündmusest segaduses, kuna see oli esimene kord, kui K. Lunden teda lõi. Pärast kaineks saamist palus K. Lunden vabandust ja andis lubaduse enam nii mitte teha, mida ta aga ei suutnud pidada. Politseisse ei pöördunud, sest kartis, et äkki löövad maha, sest T.L. oli äsja vanglast vabanenud.
17. Apellant leiab, et kohus oleks pidanud otsuse tegemisel võtma K. Lundeni ütlused, samuti arvestama K. Lundeni venna, T.L. i ütlustega, kelle sõnul mingit löömist tol suvel ei toimunud. Purjus A.L. ise noris tüli.
18. Ringkonnakohus tutvus maakohtuistungi protokolliga, sealhulgas tunnistaja T.L. i ütlustega ning leiab, et maakohtus toimis õigesti kui leidis, et T.L. i ütlused ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja ütlused on tervikuna kantud selgest vaenulikkusest A.L. i vastu, keda ta kirjeldab muuhulgas kui ohtralt alkoholi tarbivat, märatsevat, vihase näoga, piiratud 7 mõistuse ja lõtvade elukommetega inimest. Maakohus tõi välja sellegi, et kohtusaalis oli T.L. äärmisel vaenulikult meelestatud kannatanu suhtes, mistõttu teda tuli korrale kutsuda. Ka see, kuidas tunnistaja andis kannatanu vastu ütlusi, süvendas maakohtu veendumust T.L. i ütluste ebausaldusväärsusest (vt ka maakohtu otsuse p 20).
19. 23.08.2019 Külitses toimunud sündmus. Süüdistuse kohaselt lõi K. Lunden A.K. le korduvalt rusikaga pähe. K. Lundeni tegevust takistama läinud A.L. ile lõi K. Lunden ühel korral lahtise käega näkku ning pärast veel saunamaja ees lõi ühe korra A.L. ile käega näkku. Maakohus analüüsis tõendeid, kannatanute ja tunnistajate ning süüdistatava ütlusi ning tuvastas K. Lundeni süü nii A.K. korduvas löömises kui ka A.L. i kahel korral näkku löömises. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu tõendite analüüs veatu.
20. Apellant leiab, et A.K. korduvas rusikatega pea piirkonda löömises on maakohus jätnud käsitlemata süüdistatava enesekaitse argumendi. Ringkonnakohtu hinnangul on enesekaitseargument otsitud. Maakohus tuvastas, et K. Lunden sisenes saunamajja, küsis A.L. ilt, et mis ta siin teeb ning ründas kohe A.K. t. Nimetatud asjaolu on tuvastatud A.L. i ja A.K. ütlustega. A.K. diivanilt püsti tõusmine ei ohustanud mingilgi määral K. Lundenit. Vastupidi, hoopis saunamajja sisenenud K. Lunden ründas kõigepealt A.K. t, esimene löök tabas pähe, mistõttu kannatanu kukkus diivanile. Seejärel hakkas K. Lunden kannatanut valimatult kätega pähe peksma. A.L. läks vahele, mispeale lõi K. Lunden lahtise käega A.L. ile näkku nii, et viimasel hakkas ninast verd jooksma, samuti lendas kõrvast kõrvarõngas. A.L. i löömine näkku eelkirjeldatud viisil viitab otseselt tahtlikule näkku löömisele, mitte juhuslikule kannatanu tabamisele, nagu pakub välja apellant.
21. Apellant toob välja, et A.L. ei kinnitanud tema teistkordset löömist süüdistava poolt saunast väljumisel, sauna ees. Seega ei saanud kohus seda asjaolu tuvastatuks lugeda.
22. Vaatamata sellele, et menetlusosalised ei esitanud kohtuistungil A.L. ile küsimusi saunamaja ees toimunud löömise kohta, on maakohus sellegi asjaolu tuvastanud põhjendatult. Maakohtus andis tunnistajana ütlusi I.K. , kelle sõnul ärkas ta kisa peale üles. Nägi aknast saunamaja ees olevat K. Lundenit. Saunast väljus A.L. , kellele lõi K. Lunden käega näkku. Kui ähvardati kutsuda politsei, tormas K. Lunden minema. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus seada kahtluse alla tunnistaja ütlusi, mistõttu on A.L. i teistkordne näkku löömine K. Lundeni poolt tõendatud. Eluliselt on usutav, et ka teise löögi järel tundis kannatanu valu, kuna alles äsja lõi K. Lunden A.L. i nii tugevalt, et tal hakkas ninast verd jooksma ja kõrvast lendas kõrvarõngas.
23. 14.03.2021 toimunud sündmus, kus tüli käigus K. Lunden võttis A.L. il vasaku käega kõrist ja kägistas teda ca 10 sekundit. A.L. tundis sellest valu. Apellant toob välja, et siin on jäetud tähelepanuta, et vahetult enne PPA töötaja poolt väidetava kägistamiskoha roosa laigu filmimist, kägistab kannatanu ennast mõne sekundi jooksul. Kaamera fA.L. st on näha hoopis A.L. i hüsteeriline käitumine eesmärgiga K. Lunden korterist eemaldada covid-19 nakkuse tõttu.
24. Ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud kaebeargument ei lükka ümber maakohtu järeldust selles, süüdistuses kirjeldatud vägivallategu leidis aset. A.L. i sõnul haaras K. Lunden järjekordse tüli käigus tal kõrist ja pigistas. Kannatanul oli valus ja ta ei saanud hingata. Kannatanu sõnu kinnitab vahetult pärast rünnet häirekeskusesse tehtud kõne, milles A.L. palus abi. Tal tekkis mehega tüli, viimane võttis tal kaelast ja hakkas kägistama. Sündmuskohale 8 saabunud politsei vormikaamera salvestiselt on näha, et A.L. räägib politseiametnikele sama, mida rääkis häirekeskusesse tehtud kõnes. Seejuures näitab A.L. politseiametnikele kaelapiirkonda, kus on selgelt näha punakas jälg. Apellandi väidet, et kannatanu ise pigistas end kaelast, kui näitas politseiametnikele, kuidas teda väidetavalt kägistati, ei pea ringkonnakohus tõsiseltvõetavaks. Pole usutav, et kannatanu pigistaks end ise nii tugevasti, et sellest jääks kaelale nähtav jälg.
25. Apellant toob välja, et K. Lunden on süüdi mõistetud ka A.K. kehalises väärkohtlemises lähisuhtes ja korduvalt. K. Lunden pole kunagi olnud lähisuhtes A.K. ga ning korduvuse tunnus ei ole ka õige.
26. Ringkonnakohus selgitab, et apellandi eeltoodud arusaam on ekslik. K. Lunden tunnistati süüdi kokku neljas kehalises väärkohtlemises, mistõttu on K. Lundenile omistatav korduvuse tunnus. Maakohus tuvastas, et K. Lundeni ja A.L. i vahel oli lähisuhe. Nad elasid koos 12 aastat ja kasvatasid ühist last. Mingist lähisuhtest K. Lundeni ja A.K. vahel pole kohus sõnagi rääkinud. Samuti ei ole kohus tuvastanud, et A.K. kehaline väärkohtlemine oleks aset leidnud korduvalt. Kokkuvõttes on K. Lundeni teod õigesti kvalifitseeritud

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi, so valu tekitava kehalise väärkohtlemisena, mis on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes. 35. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 9