1-22-3908/4

(5)1-22-3908 et XX pole toime pannud KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu. Kriminaalasjas peetud süüdistuskõnes on prokurör XX esitatud süüdistust käsitlenud. Kohtuotsust asjas langetatud pole ning seega on järgnevalt asja lahendava kohtukoosseisu otsustada, kas väitest ja tõenditest selle kohta, et keegi muu peale XX ei saanud etteheidetavat tegu toime panna, piisab XX süüdi mõistmiseks KarS § 344 lg 1 järgi või mitte. Fakt, et süüdistatav ei pea tõendeid piisavaks, ei tähenda seda, et prokurörid esitasid teadvalt süüdistatavale alusetu süüdistuse. Juhul, kui mõnda tegu ei õnnestu tõendada, ei tõenda see automaatselt fakti, et tegu pole olnudki.

1. XX esindaja esitas 17.05.2022 kooskõlas KrMS § 207 Riigiprokuratuurile kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmisele. Kaebaja ei nõustunud riigiprokuröri 06.05.2022 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates esitatud põhjendustega. Esmalt märkis kaebuse esitaja, et klient on kuriteoteates etteheidetava teo osas kannatanuks. Teadvalt ebaõige süüdistuse esitamisega on XXle tekitatud varalist ja mittevaralist kahju. XX on pidanud osalema alates 2019.a Harju Maakohtus toimuvatel kohtuistungitel keskmiselt 2-3 tööpäeva nädalas. Kohtus veedetud ajal pole XX käinud tööl ning saanud sissetulekuid, otsene varaline kahju on seega saamatajäänud palk. Süüdistuse esitamine on XXle tekitanud suurt stressi ja hingelisi üleelamisi. Teadvalt ebaõige süüdistuse esitamise tõttu on XX pidanud enda kaitsmiseks aastaid kohtus käima. Samuti on riivatud XX õigushüve, s.o õigust eeldada, et riiklik süüdistaja ei esita talle teadvalt ebaõiget süüdistust ja teda ei sunnita kohtumenetluses osalema. Kaebaja oli seisukohal, et küsimus pole selles, kas XX KarS § 344 lg 1 järgi esitatud süüdistuse esitamiseks või kohtus süü tõendamiseks on esitatud piisavalt tõendeid, vaid fakt, et kohtueelses menetluses ei kogutud mitte ühtegi tõendit, mis süüdistuse esitamist KarS § 344 lg 1 järgi üldse õigustanuks. Asjaolu, et kohtuski ei esitatud ega uuritud ühtegi tõendit kinnitab väidet, et selliseid tõendeid pole kunagi olnud ning see pidi prokuröridele olema teada enne XX KarS § 344 lg 1 järgi süüdistuse esitamist. XX esindaja nentis, et kuriteoteate alustamata jätmise teatises ei viita riigiprokurör mitte ühelegi kohtueelses või kohtumenetluses uuritud tõendile, mis õigustaks XX süüdistuse esitamist KarS § 344 lg 1 järgi. Teatises tsiteeritakse küll prokuröri süüdistuskõnet, kuid viimases sisaldub üksnes väide, et XX võltsis arveid. Viiteid väidet kinnitavatele tõenditele süüdistuskõnes ei ole. Kaebaja pidas ebaõigeks riigiprokuratuuri seisukohta, mille kohaselt puudub alus KarS § 310 tunnustel kriminaalmenetluse alustamiseks, sest kuriteoteatest ei saa järeldada, et XX on KarS § 344 lg 1 järgi esitatud süüdistuses süütu. Kaebaja nõustus riigiprokuröri järeldusega, et kui isiku süüd ei õnnestu talle esitatud süüdistuses tõendada ja ta kohtus õigeks mõistetakse, ei tähenda eeltoodu, et prokurör oleks algusest peale esitanud alusetu süüdistuse. Samas on käsilolevas asjas prokurörid XX esitanud süüdistuse KarS § 344 lg 1 järgi olukorras, kus kohtueelses menetluses ei kogutud süü tõendamiseks mitte ühtegi tõendit. Juhul, kui inimesele võib esitada süüdistuse üksnes prokuröri kõhutunde pinnalt, ilma, et asjas oleks kogutud tõendeid, siis kaotaks KarS § 310 kaebaja arvates igasuguse tähenduse.
2. Riigiprokuratuur (riigi peaprokurör A. Parmas) jättis 06.06.2022 määrusega XX esindaja A. Toomemägi kaebuse rahuldamata. Määruse järgi jäeti kriminaalmenetlus põhjendatult alustamata ning vaidlustatud, 06.05.2022 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises, on piisava põhjalikkusega selgitatud, miks tuleb prokuröride D.Ti, K.Ru ja E.A.K suhtes jätta kriminaalmenetlus KarS § 310 tunnustel alustamata. Määruse koostaja märkis täiendavalt järgmist: - kehtivas õigusdogmaatikas (KarS kommenteeritud väljaanne Tallinn, Juura 2021) on KarS § 310 sisustamisel selgitatud, et hiljemalt süüdistusakti koostamise ajaks peab prokuratuur jõudma veendumusele, et kohtueelses menetluses on kogutud kõik vajalikud süüdistust tõendavad tõendid. Hilisema õigeksmõistva otsuse jõustumine ei tähenda, et süüdistus 2

(5)1-22-3908 - - - - - esitati süütule isikule. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis otsest tahtlust, s.o KarS § 301 koosseis eeldab vähemalt kindlat teadmist, et süüdistus on esitatud süütule inimesele; XX esitati lisaks KarS § 344 lg 1 süüdistus teiste kuriteokoosseisude alusel. Kriminaalasjas ei ole jõustunud kohtulahendit, prokuratuur ei ole loobunud mitte ühestki XX esitatud süüdistusest. Prokuratuuri tegevusega mittenõustumine ei tähenda selle õigusvastasust või kuritegelikkust; praktikas on tavapärane, et ühes kohtuasjas nö ristkasutatakse tõendeid erinevate episoodide ja kuriteokoosseisude tõendamisel. Esindajal oli võimalik reageerida süüdistusakti kättesaamise järgselt ja taotleda tõendite täpsemat lahti kirjutamist; PS § 146 järgi mõistab õigust ainult kohus. Kriminaalmenetluse alustamine kriminaalasja menetlust juhtivate või riiklikku süüdistust esindavate prokuröride suhtes ei saa olla alternatiiv või täiendus seaduslikule kohtumenetlusele; asjakohased ei ole kaebaja väited, mis puudutavad XXle tekitatud varalist ja mittevaralist kahju. Riigikohus on selgitanud (RKKK 4-21-222), et süüteomenetluse alustamise ja läbiviimisega allutab riik isiku teatud piirangutele ning arvestades menetlusosaliste vastanduvaid huvisid ja tõe tuvastamise vajadust, tuleb menetlusele allutatud isikul sellist olukorda mõistlikes piirides taluda ilma, et tal tekiks näiteks õigus nõuda menetluse läbiviimisest tingitud kahju hüvitamist; Riigikohtu praktika järgi tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil kuriteokahtlus üldse puudub või on see pelgalt teoreetiline (RKKK 3-1-1-60-09). Kui ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele 6. XX esindaja A. Toomemägi esitas 27.06.2022 kaebuse Riigiprokuratuuri (riigi peaprokuröri) 06.06.2022 määrusele. Kaebaja leiab, et Riigiprokuratuuri 06.05.2022 teatis ja Riigi peaprokuröri 06.06.2022 määrus tuleb tühistada ning prokuratuuri tuleb kohustada alustama kriminaalmenetlust KarS § 310 alusel prokuröride D.Ti, E.A.K ja K.Ru suhtes. Kaebaja leiab, et XXt tuleb käsitleda kannatanuna. Teadvalt ebaõige süüdistuse esitamise tõttu on XX kandnud varalist ja mittevaralist kahju. XX on pidanud alates 2019.a viibima keskmiselt 2-3 tööpäeva nädalas kohtuistungitel ja ta ei ole saanud sellel ajal käia tööl ning teenida tulu. Alusetu süüdistuse esitamine on tekitanud XXle stressi ja üleelamisi, lisaks on oluliselt riivatud KarS §-ga 310 kaitstavaid õigushüvesid, s.o inimese õigust eeldada, et talle teadvalt ebaõiget süüdistust ei esitata ja teda seeläbi ei sunnita osalema kohtumenetluses. Kaebaja hinnangul on nii kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises kui Riigiprokuratuuri määruses ebaõigesti mõistetud kuriteokaebuse sisu. Mõlemas dokumendis on lähtutud eeldusest, et teate esitaja hinnangul pole XX süüdimõistmiseks piisavalt tõendeid, kuid see ei ole nii. Kaebaja on läbivalt väitnud hoopis seda, et KarS § 344 lg 1 järgi esitatud süüdistuse tõendamiseks pole kunagi mitte ühtegi tõendit kogutudki, kuid hoolimata sellest esitati XX süüdistus KarS § 344 lg 1 järgi. Süüdistusaktis ja süüdistuskõnes ei ole viidatud mitte ühelegi tõendile, mis sellise süüdistuse esitamist õigustaks. Süüdistus esitati ilma ühegi tõendita ning sellises olukorras on tegemist isikule teadvalt alusetu süüdistuse esitamisega. Prokuröriametit pidav isik saab aru, et isiku süüdistamine kuriteos ilma ühegi seda kinnitava tõendita on inimesele alusetult süüdistuse esitamine. Kirjeldatud olukorras on tegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. Prokurörile on alust ette heita alusetu süüdistuse esitamist, kui süüdistusakt esitatakse kohtule ilma, et süüdistuse paikapidavust kinnitaks kasvõi üks tõend. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3

(5)1-22-3908

1. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuigi kriminaalmenetluse seadustik ei piira kuriteokaebuse esitajate ringi, on KrMS § 207 lg 2 (samuti lg 1 ja § 208 lg 1) tulenev süüdistuskaebeõigus vaid kannatanu. Kaebuse esitaja hinnangul tekitati XXle 28.04.2022 kuriteoteates käsitatud KarS § 310 tunnustele vastava teoga varalist ja mittevaralist kahju. Kaebuse esitaja enda välja toodud asjaolude pinnalt ei saa ringkonnakohus kaebaja loogikaga nõustuda. Kaebaja rõhutab kohtule esitatud kaebuses, et prokuratuur on valesti mõistnud kuriteoteate sisu – keskseks etteheiteks pole mitte tõendite ebapiisavus XXle KarS § 344 lg 1 järgi esitatud süüdistuses, vaid tõendite täielik puudumine ning seda juba alates kohtueelse menetluse faasist. Eeltoodust tulenevalt ei uuritud ega avaldatud kaebaja hinnangul kohtus XXle KarS § 344 lg 1 järgi esitatud episoodis mitte ühtegi tõendit. Ringkonnakohus tutvus kohtute andmebaasi KIS kaudu kriminaalasjas nr 1-19-705 koostatud süüdistusaktiga ning tuvastas, et XXle esitati süüdistus KarS §-de 255 lg 1, 201 lg 2 p 2 ja 4, 344 lg 1, 345 lg 1 ja 389 1 lg 1 järgi. Järelikult hõlmab süüdistus ka muid etteheiteid, mida kaebuse esitaja kaebuse kohaselt oma kliendile teadvalt ebaõige süüdistuse esitamisena ei käsita. Olukorras kus kaebaja väitel KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava etteheite osas kohtus tõendeid üldse ei uuritud ning XX pidi süüdistatavana ka teistes kuritegudes istungitel osalema, jäävad arusaamatuks kaebaja viited kohtus sunnitud viibimise, sellest tuleneva töötasu kaotuse ning stressi ja üleelamiste kohta. Eeltoodu tõttu on ringkonnakohtul võrdlemisi keeruline nõustuda kaebajaga selles, et XX on kaebuses välja toodud asjaolude valguses kannatanuks.
2. Teiseks on õige Riigiprokuratuuri 06.06.2022 määruse p 3.4 märgitu selle kohta, et kaitsjal ei olnud kaitseakti esitamisel mitte ühtegi märkust süüdistusaktis sisalduva tõendite loetelu osas. Kaitsja on 21.03.2019 allkirjastatud kaitseaktis küll möönnud, et [XXle esitatud] süüdistus KarS § 201 lg 2 p 2, p 4, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 3891 lg 1 alusel on samuti segane ja süüdistusaktist nähtuvalt ei tugine ühelegi faktilisele tõendile, kuid kaitsja pole astunud edasisi menetluslikke samme täpsustamaks, milliseid tõendeid kavatseb prokuratuur iga konkreetse (kaitsjale segaseks jäänud) episoodi puhul edaspidises kohtumenetluses kasutama hakata. Arvestades seda, et prokuratuur pole XXle KarS § 344 lg 1 järgi esitatud süüdistusest loobunud ning süüdistuskõne järgi ei saa välistada tõepoolest nn välistusmeetodi kasutamist, on ringkonnakohtu hinnangul kaitsja väited teadvalt ebaõige süüdistuse esitamise kohta käesoleval hetkel esialgsel hinnangul meelevaldsed. Kohtute andmebaasi KIS tehtud märkuse järgi kuulutab maakohus kriminaalasjas nr 1-19-705 kohtuotsuse 21.10.2022 ning erinevalt asja arutavast kohtust puudub ringkonnakohtul igasugune pädevus hinnata XXle KarS § 344 lg 1 järgi esitatud süüdistuse paikapidavust. Seda teeb asja arutav kohus. Juhul, kui asja arutav kohus peaks tuvastama sama, mida väidab kaebaja, võib kaebaja kaaluda uuesti kuriteoteate esitamist.
3. Kolmandaks nõustub ringkonnakohus täielikult Riigiprokuratuuri argumentatsiooniga (vt 06.06.2022 määruse p 3.4), mis puudutab tõsiasja, et kaebaja poolt taotletud kriminaalmenetlus kujutaks enne kohtulahendit asjas nr 1-19-705 endast sisuliselt paralleelmenetlust. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks prokuratuuri määruses esitatut üle korrata. Lihtsustatult tähendab kaebaja taotlus tegelikult seda, et uurimisasutus peaks menetluse käigus andma mh hinnangu sellele, kas XXle KarS § 344 lg 1 järgi esitatud süüdistus on tõendatud ja seega ka põhjendatud. Ringkonnakohus ei näe, et kirjeldatud olukord oleks enne kohtulahendi langetamist kohane.
4. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on kooskõlas seadusega, mistõttu puuduvad alused seadusliku Riigiprokuratuuri otsustuse tühistamiseks. Juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 ja 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 06.06.2022 määruse muutmata ja ringkonnakohtule esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(5)1-22-3908 5