Obsah (4)

§ 121§ 263§ 65§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 13. juuni 2022 1-22-1287 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus K

§ 121

lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)

1. aprilli
2. a otsus Kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel Süüdistatav Janek Avasoo (ik: 36702196510); elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodanik; osalise töövõimega isik, tegi juhutöösid; korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 17.12.2020 otsusega

§ 121

lg 2 p 3 järgi vangistusega 2 aastat 4 kuud (millest eelvangistuses ära kantud 2 päeva)

74 sätete alusel tingimisi katseajaga 2 aastat 8 kuud; kahtlustatavana kinni peetud 04.11.06.11.2021 ja alates 19.01.2022; Tartu Maakohtu 20.01.2022 määrusega kohaldatud tõkendina vahistamist) Kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel Prokurör Ainar Kolk Apellant Apellatsioonimenetluse pooled RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu otsus jätta muutmata ning kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
2. Määrata Advokaadibüroole Objartel & Partnerid Janek Avasoole apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 385 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 64 eurot ja 20 senti).
3. Eelmises punktis nimetatud menetluskulu mõista välja Janek Avasoolt Eesti Vabariigi kasuks. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
4. Janek Avasood on karistatud Tartu Maakohtu 21.07.2017 otsusega nr 1-17-5555

§ 263

lg 1 p 1 järgi kannatanu kehalise väärkohtlemise sisuga avaliku korra raske rikkumise eest.

§-s 121 lg 2 p 3 tähendatud isikuna J. Avasoo 19.02.2019 õhtul Tartu maakonnas Nõo vallas Meeri külas XXX korteris ühisel alkoholi tarvitamisel tekkinud tüli käigus lõi oma töökaaslasele V.O. ale rusikaga paremale pähe, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali, seejärel istus ta lamavale kannatanule põlvede peale ja kägistas teda nii, et V.O. al tekkis õhupuudus. Sellise käitumisega tekitas ta V.O. ale lisaks füüsilisele valule ka pindmise peavigastuse ehk paremale otsmikule kulmu kohale hematoomi, kriimustuse vasakul põsel ning marrastused paremal küünarvarrel, rindkerel ja seljal; - ööl vastu 04.11.2021 Võrus Räpina mnt 22 Nöörimaa Tugikodus lõi peale sealsamas toimunud ühist alkoholitarvitamist korduvalt rusikaga näkku A.H. ut ja samuti kägistas A.H. ut kuni viimasel õhupuuduse tekkimiseni. J. Avasoo tekitas A.H. ule lisaks füüsilisele valule ka pindmise peavigastuse, huule ja suuõõne pindmise vigastuse, mõlema silmaaluse turse, vasakule peapoolele muhu ja kaelale vasakule punetavad pigistamisjäljed; - 19.01.2022 kella 08 paiku Võrus Räpina mnt 22 Nöörimaa Tugikodu välisukse juures omavahelise tüli käigus lõi M.H. i korduvalt rusikatega näkku, pähe ja kuklasse ning ühel korral põlvega näkku. J. Avasoo tekitas kannatanule lisaks füüsilisele valule ka pea pindmise vigastuse ehk punetuse, põrutuse ja turse põsesarnal. Kirjeldatud käitumisega pani Janek Avasoo toime korduva kehalise väärkohtlemise ehk

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

1. Tartu Maakohtu 19.04.
2. a otsusega tunnistati J. Avasoo süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi (19.02.2019 kuritegu) ja karistati vangistusega 5 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.07.2017 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse s.o 1 aasta 10 kuud vangistust võrra ning J. Avasoole mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel loeti eespool mõistetud liitkaristus s.o 2 aastat 3 kuud vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 17.12.2020 otsusega mõistetud raskema karistusega s.o vangistusega 2 aastat 4 kuud. Liitkaristusest (s.o 2 aastat 4 kuud vangistust) arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 10.11.-11.11.2020 s.o 2 päeva ja J. Avasoo kandmata liitkaristuseks loeti 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. J. Avasoo tunnistati süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi (04.11.2021 ja 19.01.2022 kuriteod) ja teda karistati vangistusega 2 aastat 4 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 04.11.-06.11.2021 s.o 3 päeva karistusaja hulka ja loeti J. Avasoo kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust s.o 2 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust Tartu Maakohtu 17.12.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust võrra ning mõisteti J. Avasoole lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud 25 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistuse kandmise aja algust alates J.

Avasoo kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 19.01.

1. J. Avasoo suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine jäeti kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Lahendati ka menetluskulude ja teavitustega seotud küsimused.
2. Apellatsioonis ei vaidlustata J. Avasoo süüdi tunnistamist 19.02.
3. a ja 19.01.
4. a kuritegudes. Kohtuotsuse põhjendused A.H. u kehalise väärkohtlemise süüdistuses
5. Tõendid (süüdistatava, kannatanu A.H. u ja tunnistaja T.H. a ütlused) on kattuvad asjaoludes, et 2021 novembris (s.h 03.11.2021) elasid nimetatud isikud koos Võrus Räpina mnt 22 asuva Nöörimaa Tugikodu ühes toas. Tõendid on (süüdistatava, kannatanu A.H. u ja tunnistaja T.H. a ütlused) on kattuvad ka asjaolus, et 03.11.2021 õhtul viibisid nimetatud isikud oma toas. Kohus loeb kannatanu A.H. u ja tunnistaja T.H. a ütlustega tõendatuks, et alkoholi tarvitas ka J.Avasoo.
6. Tõendid (süüdistatava, kannatanu A.H. u ja tunnistaja T.H. a ütlused) on kattuvad asjaolus, et 03.11.2021 õhtul toimunud ühine alkoholi tarvitamine toimus rahumeelselt, kuid tõendid on vastuolulised asjaolu osas, kas 03.11.2021 õhtul lahkus kannatanu A.H. oma toast või mitte. Kannatanu ütluste kohaselt alkoholi tarvitamise käigus tal J. Avasooga konflikti ei tekkinud ja mingil ajal heitis ta oma voodisse magama, kuid kellaaega öelda ei oska. Samuti ei oska kannatanu öelda, millal magama heitsid J. Avasoo ja T.H. . Tunnistaja T.H. a ütluste kohaselt jäi ta 03.11.2021 õhtul magama umbes kella kümne-poole üheteistkümne ajal. Siis vaatasid A.H. ja J. Avasoo televiisorit. Tunnistaja magama mineku ajal läks A.H. toast välja, lubades veel viina tuua. A.H. u tagasitulekut T.H. ei näinud, kuna magas juba. Süüdistatava ütluste kohaselt heitis ta õhtul magama peale seda, kui T.H. televiisori kinni pani s.o umbes üksteist - pool kaksteist. A.H. ut siis toas ei olnud, kuna oli mingil ajal varem läinud välja alkoholi tooma. A.H. u tagasitulekut J. Avasoo ei näinud. Seega kannatanu enda kinnitusel 03.11.2021 õhtul ta kusagil ära ei käinud. Samas on süüdistatav ja tunnistaja T.H. väitnud, et kannatanu läks mingil ajal toast välja. Süüdistatava ja tunnistaja T.H. a ütlused pole aga kattuvad selles, millal A.H. väidetavalt toast lahkus. Kuna kannatanu toast ära käimist pole kinnitanud ning süüdistatava ja tunnistaja ütlused kannatanu väidetava toast lahkumise aja osas on lahknevad, pole kohtu arvates usaldusväärselt tõendatud, et kannatanu toast ära käis. Kas kannatanu tugikodu majast väljas käis, pole süüdistatav ja tunnistaja T.H. tegelikult näinud.
7. Kannatanul oli 04.11.2021 hommikul silmnähtavad vigastused ning asjas on vaidlus, kuidas kannatanu need vigastused sai. Süüdistatava huvides on viidata võimalusele, et kannatanu võis need saada mujal kui tugikodus. Tunnistaja T.H. kohtuistungil püüdis võimalikult negatiivses valguses näidata kannatanut A.H. ut - viimane joob iga päev, norib kõigiga, terroriseerib J. Avasood, kukub joobnuna, kuid juhtunut ei mäleta. Samas süüdistatavat iseloomustas 3 tunnistaja positiivselt. Sõbralikud suhted süüdistatavaga ja halvustav suhtumine kannatanusse võib tunnistaja T.H. at kallutada andmaks süüdistatavale soodsaid ütlusi.
8. Kannatanu ütluste kohaselt ärkas ta öösel, kui J. Avasoo oli tema selja taga voodis, hoidis ühe käsivarrega ümber kannatanu kõri ja teise käega lõi 5-6 korda kannatanule pea piirkonda – silmade piirkonda ja oimukohtadesse. J. Avasoo ütles mitu korda: “Ma nikun su läbi“. Kägistamine kestis mõnikümmend sekundit. A.H. tundis, et lämbub hapnikupuudusesse ja kaotas meelemärkuse. Hommikul nägi tugikodu direktor H.K. kannatanu vigastusi. Algul ütles A.H. direktorile, et kukkus, kuna ei tahtnud teiste (T.H. ja J. Avasoo) nähes rääkida. Hiljem väljas rääkis direktorile, mis tegelikult juhtus. H.K. tegi temast fotosid.
9. Nöörimaa Tugikodu direktori H.K. 04.11.2021 e-kirjast koos fotodega nähtub, et A.H. u näos on verevalumid, kaela vasakul poolel punetus. Tunnistaja T.H. ööl vastu 04.11.2021 mingeid hääli ei kuulnud. Ühel korral öösel kella 4 paiku ärkas ta toas olnud valguse peale. Siis oli A.H. üleval ja kustutas lambi ära. Seejärel ärkas T.H. kella kuue paiku. Kui A.H. tuli välja suitsu tegema, olid viimasel silmad sinised. Eelmisel õhtul oli A.H. u nägu korras. Mida A.H. hommikul tugikodu direktorile rääkis, seda T.H. ei tea, kuna polnud seal juures. Süüdistatava ütluste kohaselt 04.11.2021 hommikul ärgates nägi ta, et A.H. ul on üks silm sinine. Tuppa tulnud tugikodu direktorile ütles A.H. , et Janek pole süüdi, ta ise kukkus. Seda kuulis ka toas olnud T.H. . Kannatanu kirjeldatud sündmust öösel pole toimunud. Kannatanu vihkab J. Avasood, kuna ta on mitu korda kannatanult viinad käest võtnud ja direktori asetäitjale üle andnud.
10. AS Lõuna-Eesti Haigla kiirabikaardi kohaselt on 04.11.2021 kella 11 paiku A.H. ul kindlaks tehtud pindmine peavigastus, huule ja suuõõne pindmine vigastus, mõlema silmaaluse turse, vasakul peapoolel muhk ja kaela vasakul pool punetavad pigistamisjäljed. A.H. on arstliku läbivaatuse käigus avaldanud, et öösel tuli voodisse selja taha J. Avasoo, kes ütles, et sa pead mulle kätte andma ning hakkas kätega ümber kaela pigistama, lõi kätega vastu nägu.
11. Tõendeid (kannatanu ja süüdistatava ütlused, tunnistaja T.H. a ütlused, kiirabikaardis toodu ja kannatanust 04.11.2021 hommikul tehtud fotod) kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et peale 03.11.2021 õhtul toimunud ühist alkoholitarvitamist tungis süüdistatav ööl vastu 04.11.2021 mingil ajal kallale magavale kannatanule A.H. ule, kägistas teda kaelast ja lõi korduvalt rusikaga näo piirkonda. Süüdistatava väide, et ta A.H. u suhtes ööl vastu 04.11.2021 füüsilist vägivalda ei kasutanud, on ümber lükatud kannatanu ütlustega. Kannatanul 04.11.2021 hommikul kindlaks tehtud vigastuste laad ja paiknemine on kooskõlas kannatanu ütlustega, millal ja kuidas ta need sai. Selline kattuvus suurendab kannatanu ütluste usaldusväärsust.
12. Vaidlust pole asjaolus, et kannatanul vigastusi 03.11.2021 õhtul veel ei olnud. Seega pidi ta need saama ööl vastu 04.11.
13. Kannatanu tugikodust lahkumine 03.11.2021 õhtul ei ole tõendatud. Kuigi kannatanuga ja süüdistatavaga samas ruumis maganud tunnistaja T.H. a väitel tema öösel midagi ei kuulnud ega näinud, et välista see kannatanu kirjeldatud sündmuse võimalikkust. Kohus tuvastas, et kogu toas elanud seltskond tarvitas 03.11.2021 alkoholi. Kohtu arvates võis T.H. alkoholijoobe tõttu sedavõrd sügavalt magada, et ei kuulnud midagi. Tunnistajal olid sõbralikud suhted süüdistatavaga ja ta suhtub halvustavalt kannatanusse. Ka see võib tunnistajat kallutada andmaks süüdistatavale soodsaid ütlusi. 4
14. Süüdistatava väitel, mida kinnitas ka kohtuistungil kannatanu ise, selgitas A.H. 04.11.2021 hommikul tuppa tulnud tugikodu direktorile esmalt endal olnud vigastusi kukkumisega. Kannatanu kinnitusel ei tahtnud ta direktorile toakaaslaste kuuldes juhtunust rääkida. T.H. on enda juuresolekut selle jutuajamise juures eitanud. Samas tuleneb süüdistatava ütlustest, et vähemalt tema oli juures, kui kannatanu esmakordselt oma vigastuste tekkepõhjust selgitas. Asjaolu valguses, et öösel oli kannatanu suhtes vägivalda kasutanud J. Avasoo, on inimlikult mõistetav kannatanu käitumine, kus ta vägivallatseja juuresolekul ei soovinud juhtunust rääkida. Kiirabikaardist nähtuvalt pole kannatanu arstliku läbivaatuse käigus enam midagi rääkinud kukkumisest, vaid on kinnitanud, et teda pigistas kaelast ja lõi J. Avasoo. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et kannatanu suutis suhteliselt lühikese aja jooksul välja mõelda uue versiooni juhtunust, mis oleks kooskõlas ka tema vigastustega.
15. Süüdistatav on viidanud kannatanu poolsele vihavaenule tema suhtes, mida on põhjustanud süüdistatava tugikodus korda nõudev käitumine (alkoholi käest võtmine). Asjaolu, et tugikodus on alkoholi tarvitamine keelatud ja J. Avasoo on ka temalt alkoholi käest võtnud, kinnitas kohtuistungil ka A.H. . On eluliselt usutav, et selline süüdistatava käitumine (teistel tugikodu elanikel alkoholi tarvitamise takistamine) võis vimma tekitada. Ent nagu kohus tuvastas, tarvitasid süüdistatav ja kannatanu A.H. 03.11.2021 õhtul koos alkoholi, alkoholi tarvitamine möödus rahumeelselt, meeste suhetes ei ilmnenud midagi vimmale või lausa vihavaenule viitavat. Asjaolu valguses, et süüdistatav ja kannatanu said veel 03.11.2021 õhtul normaalselt läbi, on kaheldav süüdistatava versioon, et kannatanu süüdistab teda alusetult mingi varasema vihavaenu tõttu.
16. Lüües ööl vastu 04.11.2021 kannatanule mitu korda rusikaga pea piirkonda ja kägistades lamavat kannatanut kaelast, tekitas J. Avasoo A.H. ule füüsilist valu ja tervisekahjustuse (pindmise peavigastuse, huule ja suuõõne pindmise vigastuse, mõlema silmaaluse turse, vasakule peapoolele muhu ja kaelale vasakule punetavad pigistamisjäljed). Kuna löömisega samaaegselt toimus ka kägistamine ja kannatanul tekkis õhupuudus, on kannatanul peamine aisting tekkinud just seoses kägistamisega. Valu ja eespool tuvastatud tervisekahjustuse tekkimine on kohtu arvates ka süüdistatava toimepandud teo tüüpiline tagajärg. Seega on süüdistatav täitnud kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu. Kohtu arvates on süüdistatav täitnud ka subjektiivse süüteokoosseisu. J. Avasoo on kannatanu A.H. u kehalise väärkohtlemise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega.
17. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et J. Avasoo ööl vastu 04.11.2021 Võrus Räpina mnt 22 Nöörimaa Tugikodus mingil ajal peale ühist alkoholitarvitamist lõi korduvalt rusikaga näkku A.H. ule ja kägistas A.H. ut kaelast kuni viimasel õhupuuduse tekkimiseni. J. Avasoo tekitas A.H. ule füüsilist valu ja tervisekahjustuse (pindmise peavigastuse, huule ja suuõõne pindmise vigastuse, mõlema silmaaluse turse, vasakule peapoolele muhu ja kaelale vasakule punetavad pigistamisjäljed). J. Avasoo varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isik. J. Avasoo süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud ka selles episoodis puuduvad. Kohus kvalifitseerib J. Avasoo toimepandu korduva valu tekitanud ja teise inimese tervist kahjustanud kehalise väärkohtlemisena s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Apellatsioon

1. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsus osaliselt, s.o 04.11.
2. a kuriteo osas, karistuse ja liitkaristuse mõistmise osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista J. Avasoo 04.11.2021.a kuriteos

§ 121

lg 2 p 3 järgi õigeks ning süüdistuse mahu 5 vähenemise tõttu proportsionaalselt kergendada J. Avasoole mõistetud karistust ning moodustada uus liitkaristus.

1. Kriminaalasjas uuritud tõenditega ning kriminaalasjas esinevate vastuolude tõttu ei ole usaldusväärselt ja veenvalt leidnud tõendamist, et J. Avasoo oleks pannud toime temale süüdistusaktis süüksarvatava kuriteo, st A.H. u kehalise väärkohtlemise ööl vastu 04.11.2021.a.
2. Tartu Maakohus lähtus J. Avasoole etteheidetava kuriteosündmuse ja süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste kindlakstegemisel peamiselt kannatanu A.H. u ütlustest ja AS Lõuna-Eesti Haigla kiirabikaardis fikseeritust. Tartu Maakohus on jätnud järeldustes arvestamata süüdistatava J. Avasoo ja tunnistaja T.H. a ütlused. Apellant leiab, et maakohus ei ole asjaolude tuvastamisel hinnanud tõendeid nende kogumis nii nagu seda näeb ette KrMS § 61 lg 2 ning seetõttu on jõudnud ebaõigele järeldusele.
3. Maakohus on tuvastanud, et J. Avasoo kasutas kannatanu A.H. u suhtes füüsilist vägivalda. Viidatud järeldustes tugineb maakohus peamiselt kannatanu ütlustele, mille kohaselt teda peksis J. Avasoo. Selles on kannatanu 100% kindel. Maakohus on jätnud arvestamata kannatanu A.H. u ütlusi hinnates, et kannatanu ise oma ütlustes ei olnud kindel, kuidas tema vigastused tekkisid. Maakohtu istungiprotokollist nähtub, et A.H. on vigastuste saamise kohta esmalt öelnud Nöörimaa Tugikodu direktorile H.K. le, et ta kukkus ning ajaliselt pisut hiljem, et J. Avasoo lõi teda. Kuivõrd A.H. u ütlused vastavas osas on vastuolulised, tuleb vastuolude osas ütlused jätta tõendikogumist kõrvale.
4. Käesolevas kaasuses ei ole välistatud võimalus, et A.H. võis vigastused saada joobes olekus kukkudes. Võimalust, et A.H. joobes olekus võis kukkuda, kinnitavad J. Avasoo ja T.H. a ütlused, mille kohaselt A.H. joobes olekus on kukkunud.
5. Maakohtu arvates ei ole tõendatud asjaolu, et A.H. oleks toast või ka tugikodust mingil ajal lahkunud. J. Avasoo ja T.H. andsid ütlusi selles kohta, et A.H. lahkus ühel hetkel toast. Kas ja millal kannatanu tagasi tuppa tagasi tuli, nad ei näinud. Kannatanu toast ärakäimist ise ei kinnita, kuid puudub mõistlik põhjus kahelda süüdistatava ja tunnistaja poolt avaldatus, et A.H. läks alkoholi otsima. Maakohtu poolne tõendite käsitlemine on olnud ühekülgne.
6. Maakohus on jätnud käsitlemata T.H. a ütlused selles, et öösel ärkas ta üles, kuna lamp põles. A.H. oli sel ajal voodis. T.H. palus A.H. ul lambi ära kustutada, mida viimane ka tegi. Tunnistaja sõnul magas J. Avasoo samal ajal narivoodi teisel korrusel. Kuivõrd tuvastatud on, et J. Avasoo magas öösel, siis kuna ta sai vägivalda tarvitada A.H. u suhtes.
7. Maakohus ei ole andnud hinnangut A.H. u ütlustele, mille kohaselt teda on varasemalt löönud ka M.H. . Ka siis on ta vigastusi saanud. T.H. on oma ütlustes kinnitanud, et A.H. ja M.H. käisid omavahel läbi, kui olid purjus, siis nad olid sõbrad. Seega ei ole usaldusväärselt välistatud võimalus, et A.H. võis toast ära käia, suhelda teiste Nöörimaa Tugikodu elanikega ning vigastused saada konfliktist teiste isikutega või joobes olekus kukkumisest.
8. Maakohus on leidnud, et süüdistatava versioon sellest, et justkui A.H. süüstab teda alusetult mingi varasema vihavaenu tõttu on kaheldav. Kaitsja sellega nõus ei ole. J. Avasoo kinnitas maakohtus, et tema suhted A.H. uga, niisamuti M.H. iga olid halvad ning A.H. vihkab teda. Süüdistatava versiooni kinnitavad ka T.H. a ütlused, mille kohaselt A.H. norib kõigiga, seda tegi ka M.H. . Eluliselt usutav on see, kui 6 alkoholilembesel isikul keelatakse alkoholitarvitamist või koguni jäetakse ilma alkoholita, mis võib tekitada vimma.
9. Maakohus on tõendite hindamisel tõusetunud kahtlused tõlgendanud süüdistatava kahjuks, mis aga ei ole kooskõlas KrMS § 7 lg 3 sätestatuga. Maakohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt, üksnes süüdistust kinnitavas osas ja on jätnud hindamata kaitseväidetega kokkulangeva osa.
10. Kaitsja palub J. Avasoo õigeksmõistmise korral vaidlustatud 04.11.
11. a kuriteos, kergendada talle Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistust proportsionaalselt süüdistuse mahu vähenemise tõttu poole talle maakohtu poolt mõistetud vangistuse võrra ning seejärel moodustada uus liitkaristus

§ 65lg 2 alusel.

Prokuratuuri seisukoht

1. Ringkonnaprokurör A. Koik palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Apellatsioonis ei sisaldu maakohtu järeldusi kummutavat tõendite analüüsi.
2. Kaitsja poolt vaidlustatud episoodis on tõendina kohtule esitatud mh kannatanu A.H. u kindlad ja üheselt mõistetavad ütlused selle kohta, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas peksis teda nimelt J. Avasoo, mitte keegi teine isik.
3. Prokurör ei nõustu kaitsja hinnanguga apellatsioonis, et maakohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt ning kaitseväide kannatanu vigastuste saamisest kukkumise läbi või konfliktist teiste isikutega on puhtalt oletuslik ja tõenditega katmata. Maakohus on tõendeid analüüsides igati põhjendatult tuvastanud, et kannatanu lahkumine tugikodust käsitletaval õhtul ei ole tõendatud.
4. Samuti jääb maakohtu poolt mõistetud karistusmäär alla sanktsiooni keskmist ning J. Avasoo süü suurust ja tema isikut arvestades pole põhjendatud tema karistuse kergendamine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus tutvus kriminaalasjaga ning leiab, et Tartu Maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. Apellandi etteheited maakohtule menetlusnormide rikkumises on põhjendamatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning tehtud järeldustega. Apellatsioonis esitatu ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale J. Avasoo süüdimõistmises. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vastab apellatsioonis tõstatatud põhiküsimustele.
6. Vaidlust ei ole selles, et novembris 2021 elasid J. Avasoo, A.H. ja T.H. Võru Nöörimaa Tugikodus ühes toas. Tuvastamist leidis seegi, et 03.11.2021 õhtul nimetatud isikud vaatasid televiisorit ja tarvitasid alkoholi. Alkoholi tarvitamine toimus rahumeelselt, mingeid konflikte ei olnud. 04.11.2021 hommikul olid A.H. ul kehavigastused (pindmine peavigastus, huule ja suuõõne pindmine vigastus, mõlema silmaaluse turse, vasakul peapoolel muhk ja kaelal vasakul punetavad pigistamisjäljed).
7. Uuritud tõendite alusel luges maakohus tõendatuks, et J. Avasoo ööl vastu 04.11.2021 Nöörimaa Tugikodus mingil ajal peale ühist alkoholitarvitamist lõi korduvalt rusikaga näkku 7 A.H. ule ja kägistas teda kaelast kuni viimasel õhupuuduse tekkimiseni. J. Avasoo tekitas A.H. ule füüsilist valu ja tervisekahjustuse.
8. Apellandi arvates on kohus teinud tõenditest valed järeldused ning põhjendamatult lugenud J. Avasoo süü tuvastatuks kannatanu ütluste alusel. J. Avasoo oma süüd eitab ning tunnistaja T.H. a ütlused pigem kinnitavad süüdistatava ütlusi. Jätkuvalt pole välistatud võimalus, et A.H. sai vigastused kukkumisest või tekitas need muu isik. A.H. süüstab J. Avasood varasema vimma tõttu.
9. Nagu eelpool sai märgitud, nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning tehtud järeldustega. Vastupidiste järelduste tegemiseks apellatsiooni argumendid alust ei anna.
10. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa väita, et A.H. süüdistab alusetult J. Avasood. Vaidlust pole asjaolus, et Nöörimaa Tugikodus oli alkoholi tarvitamine keelatud, kuid vaatamata sellele alkoholi tarvitati ikkagi, nii ka 03.11.2021 õhtul. J. Avasoo väitel A.H. vihkab teda ja selle põhjuseks on tema korda nõudev käitumine (alkoholi käest ära võtmine). Tõepoolest võib alkolholi käest ära võtmine tekitada joomahimulises inimeses teatavat pahameelt. Samas saab antud juhul kõigi kolme isiku - kannatanu, süüdistatava ja tunnistaja T.H. a poolt kirjeldatu alusel väita, et 03.11.2021 õhtul oli ühine ajaveetmise rahumeelne ning kõigevähemadki viited vimmale või vaenule ükskõik kelle vahel puuduvad.
11. Kannatanu sõnul tema 03.11.2021 õhtul kusagil ära ei käinud. Vastupidist väitsid aga süüdistatav ja tunnistaja T.H. . Maakohus analüüsis süüdistatava ja tunnistaja ütlusi ning asus seisukohale, et nende ütlused kannatanu toast lahkumise osas on mõneti lahknevad, mistõttu pole usaldusväärselt tõendatud, et kannatanu toast ära käis. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga.
12. Ringkonnakohtu arvates ei saa nõustuda kaitsjaga selles, et A.H. võis vigastused saada kukkumisest. Süüdistatava sõnul selgitas A.H. 04.11.2021 hommikul tuppa tulnud tugikeskuse direktorile, et ta kukkus. A.H. kinnitas, et tõepoolest ta alguses ütles direktorile, et sai vigastused kukkumisest, sest ei tahtnud teiste juuresolekul rääkida, mis tegelikult juhtus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduses, et inimlikult on mõistetav see, et kannatanu ei tahtnud vägivallatseja, so J. Avasoo juuresolekul juhtunust rääkida. Kiirabikaardist nähtuvalt ei ole A.H. arstliku läbivaatuse käigus rääkinud kukkumisest, vaid öelnud, et teda lõi ja pigistas kaelast J. Avasoo. Märkida tuleb sedagi, et arstlik läbivaatus toimus suhteliselt lühikese aja möödudes pärast tugikeskuse direktoriga rääkimist (kiirabile teatati 04.11.2021 kell 10:48, kohal 10:59), mistõttu uue versiooni väljamõtlemine ei ole usutav. Ja veel, pidades võimalikuks, et A.H. kukkus, jääb selgusetuks kukkumise käigus A.H. ul tuvastatud kaelavigastuse tekkemehhanism.
13. Apellant juhib tähelepanu A.H. u ütlustele selle kohta, et teda on varasemalt löönud ka M.H. . Ringkonnakohtu arvates asjaolu, et A.H. ut on varasemalt M.H. löönud, ei anna põhjust järeldada, et viimane lõi A.H. ut seegi kord. Ühtegi tõendit sellise versiooni toetuseks kogutud ei ole.
14. Kaitsja märgib, et maakohus jättis käsitlemata tunnistaja T.H. a ütlused selle kohta, et öösel ärkas ta üles, kuna lamp põles. A.H. oli sel ajal voodis. Tunnistaja palus tal lambi ära kustutada, mida ta ka tegi. Sel ajal J. Avasoo magas oma voodis. Kaitsja arvates on tegemist olulise momendiga. Kuivõrd J. Avasoo magas, ei saanud ta ka A.H. u suhtes vägivalda tarvitada. 8
15. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista asjaolu, et mingil ajahetkel J. Avasoo öösel magas oma voodis, seda, et ta tarvitas A.H. u suhtes vägivalda. T.H. jäi magama tema sõnul neist kolmest kõige varem – kell kümme- pool üksteist õhtul. J. Avasoo ja A.H. vaatasid siis veel televiisorit. Mis toimus pärast seda, tunnistaja ei tea.
16. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et maakohus on igakülgselt uurinud tõendeid, hinnanud neid eraldivõetuna ning kogumis, kontrollides seejuures muid versioone kannatanul tuvastatud vigastuste saamise võimalikkuse kohta ning põhjendatult järeldanud, et süüdistuse versioon toimunust on leidnud tuvastamist.
17. Kuna ringkonnakohus J. Avasood vaidlustatud kuriteos õigeks ei mõista, jääb rahuldamata kaitsja taotlus kergendada J. Avasoole mõistetud karistust proportsionaalselt süüdistuse mahu vähenemisega. J. Avasoole mõistetud karistus vastab tema poolt toime pandud kuritegudele ja tema isikule.
18. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse J. Avasoo süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.
19. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt tutvus kaitsja maakohtu otsusega tutvumiseks 90 minutit, kohtus vanglas kaitsealusega apellatsiooniõiguse väljaselgitamise ja kohtuotsuse sisu selgitamise eesmärgil 95 minutit, tutvus maakohtu istungi protokolliga 45 minutit, koostas apellatsiooni 125 minutit. Ta taotleb selle eest tasuna 385 eurot ja 20 senti (milles sisaldub käibemaks 64 eurot ja 20 senti). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning rahuldab kaitsja riigi õigusabi tasu taotletud summas. Kuna apellatsioon jääb rahuldamata, tuleb kaitsjatasu 385 eurot ja 20 senti J. Avasoolt välja mõista riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) 9