4-21-179/11

KOHTUOTSUS EestiVabariiginimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil
2. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-21-179 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi XX kaebus PPA Lõuna Prefektuuri 29.12.2020 väärteoasjas 2780,20,013840 Kaevatava otsuse teinud asutus Menetlusalune isik/kaebuse esitaja PPA Lõuna Prefektuur (Tartu , Riia 132) XX Ik: XXXXXXX; elukohat:XXXX Kaitsja Adv. Erik Saluri /menetlus@njordlaw.ee otsusele Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p. 1, § 133, § 134, § 155, § 156, KrMS § 180 lg.1, kohus Otsustas : Jätta rahuldamata XX kaebus PPA Lõuna Prefektuuri 29.12.2020 otsusele väärteoasjas 2780,20,013840 Kaasnevad menetluskulud jätta XX kanda. Kohtuotsuse tegemise seisuga ei ole kohtule menetluskulude nõudeid esitatud Edastada kohtuotsus PPA Lõuna Prefektuurile ja XX-le. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kaebuse esitamise soovist teatada 7 päeva jooksul kohtuotsusest teadasaamisest kirjalikult Tartu Maakohtule. Kui on esitatud kirjalik kassatsiooniteade, on võimalik esitada nõuetekohaselt vormistatud kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Kohtuotsuse põhjendid Menetluse käik PPA Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik J.P. koostas 01.12.2020 koostas Tartu maakonnas Tartu linnas väärteoprotokolli menetlusalusele isikule XX-le selle kohta , et XX juhtis 01.12.2020 kella 10:45 ajal Tartu linnas XXXX teel mootorsõidukit Mercedes-Benz AMG G63 reg. nr XXX asulasisesel teel kiirusega 79+- 3km/h. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Väärteo kvalifikatsioon on liiklusseadus § 227 lg.
3. Isik rikkus liiklusseaduse § 15 lg. 1 p. 2 nõuet. Menetlusalune isik väärteomenetluses vastulauset ei esitanud. Koostatud ülekuulamise protokollis kahetses XX ja palus juhtimisõigus alles jätta, kuna tema töö ja pereelu korraldus sõltub mootorsõiduki kasutamisest( tl. 23). PPA Lõuna Prefektuuri 29.12.2020 otsusega väärteoasjas 2780,20,013840 ei arvestatud menetlusaluse isiku palvet juhtimisõigust mitte ära võtta ning menetlusalusele isikule määrati põhikaristusena liiklusseaduse § 227 lg. 2 alusel rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Otsuses selgitatakse lisakaristuse- juhtimisõiguse äravaõtmine- kohaldamise põhjendatust. Isikut on aasta jooksul karistatud kolmel korral lubatud sõidukiiruse olulise ületamise eest rahatrahvidega ning trahvid on tasumata, need karistused ei ole andnud tulemusi. 13.01.2021 esitas menetlusalune XX advokaat Erik Saluri Tartu Maakohtule kaebuse PPA Lõuna Prefektuuri 29.12.2020 otsusele väärteoasjas 2780,20,013840 , taotledes XX-le lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmise tühistamist( tl. 2-8 ); alternatiivina taotleti lisakaristuse lühendamist. Kaebuses ollakse seisukohal, et lisakaristuse määra kohaldamine ei ole motiveeritud. Kaebuses väidetakse, et isik oli hooletu, kuna ei saanud aru, et sõidab asulas. Otsust tehes ei ole arvestatud isiku kahetsust. Ei olda nõus, et LS § 227 lg. 2 tuleb lugeda raskeks rikkumiseks; olukorrapõhiselt on karistus põhjendamata. Sellest tulenevalt on PPA sanktsiooni kohaldamisel eksinud. Tunnistatakse, et isik on
4. a. kolmel korral hooletusest sama rikkumise toime pannud. Samuti ei nõustuta kaebuses otsuses kirjeldatud karistuspoliitika seisukohtade väljatoomisega, sest need ei saa mõjutada kohaldavat karistust. Samuti ei ole selgitatud kuidas raskendavad ajaolud kaaluvad ülesse kergendavad asjaolud. Lisakaristuse kohaldamisega tekitataks isikule ülemäärast kahju nii tööalaselt kui perekonnaelus. Pere on kolm last 8-,10- ja 13 aastane ning neid tuleb sõidutada huviringidesse; seda on seni XX teinud koos abikaasaga. Kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega. PPA Lõuna Prefektuuri vastuses kaebusele( tl. 27-29 ) ollakse nõus kaebuse kirjaliku menetlusega. PPA Lõuna Prefektuur ei pea kaebust põhjendatuks. Ollakse seisukohal, et XX sõidukiirus oli tuvastatud õigesti. Menetlusalune isik XX elab Tartus XXXX ning väited, et ta ei teadnud, et XXXX tee asub Tartu linnas, on ebaõiged. Kaebuse väide, et rikkumise päeval 1.12.2020 kell 10:45 oli liiklus hõre ning sõidutee kõrval on kergliiklustee ei ole vabandusena arvestatav. Linnakiirusena on kehtestatud 50 km/h kiirus. Seega menetlusaluse isiku süü on suur. XX rikkumised on süstemaatilised , korduvad ning ta ei ole isik kellelt KarS § 50 lg. 2 keelab mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta. Kaebuses toodud pere kannatused ei ole tõsiseltvõetav argument , sest XXXX ja Tartu linna vahel on ühistransport tiheda graafikuga. Lisaks praegusel pandeemia ajal on huvitegevused pandud pausile. Samuti ei ole XX-l väide, et ta peab tihti välismaal käima põhjendatud, sest praegusel ajal välisriiki minnes peaks ta jääma garantiini. Kord nädalas Riias käimine ja Igal kuul Sveitsis ja Rootsis käimine on praegusel ajal seonduvalt Covid 19 karantiininõuetega võimatu. XX poolt
5. a. jooksul avaldatud nelja kahetsusväljendust kiiruseületamise puhul ei ole tõsiseltvõetavad. Karistus ei peagi süüdlasele olema mugav ning korduvrikkuja mootorsõiduki juhtimisõigus tulebki ära võtta. Lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud. 2 Kohtu põhjendid VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab kohus läbi väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 120 alusel kohus vaatas kaebuse läbi kirjalikus menetluses, lähtudes menetluspoolte seisukohadest ning kohtule esitatud väärteotoimiku materjalidest. Kohtu hinnangul on väärteomenetlus läbi viidud vastavuses nõuetega. Menetlusalusele isikule on selgitatud VTMS § 19 järgseid õigusi ja kohustusi ning ta on väärteoprotokollile ka sellekohase allkirja andnud. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses on toodud väärteokirjeldus vastavuses sündmuskohal fikseeritule ning kohtu hinnangul küllatki detailselt; samuti on toodud ka rikkumise kvalifikatsioon LS § 227 lg. 2 järgi õige. Kohus kaebust läbi vaadates saab lähtuda vaid asjas olevatest tõenditest. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad järgmist. Kohtule on tõendina esitatud DVD plaat märkega 2780,20,013840 XX, XXX sellel sisalduva kiirusemõõtmise toiminguga. Salvetus sisaldab 01.12.2020 kella 10:45 ajal Tartu linnas XXXX teel mootorsõidukit MercedesBenz AMG G63 reg. nr XXX sõidukiiruse mõõtmist; tuvastatud sõidukiirus asulasisesel teel 79+3km/h. Videosalvestisel on mh. mõõtja žetooni number, kuupäev, kellaaeg, mõõtmiskoha geograafilised koordinaadid, mõõdetav sõiduk Mercedes-Benz AMG G63 reg. nr XXX, mõõtetulemus 79+- 3km/h. Seega on tuvastatud, et XX ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h, pannes toime liiklusseaduse § 15 lg. 1 p. 2 /liiklusseadus § 227 lg. 2-järge süüteo, realiseerides süüteo objektiivse koosseisu. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul rääkida süüvormina hooletusest. Kui sõidukijuht ei adu oma sõidukiga sõites, et sõidab 29 km/h kiiremini lubatust, siis kas tal on terviserike või vaimne puue. XX ei ole sõidukiroolis esimest päeva , et ei saa aru millise sõidukiirusega sõidab. Sellisel määral kiiruse ületamine on XX kui sõidukijuhi poolt tahtlik tegu. Liiklusvahend on suurem ohu allikas ning selle valdaja peab seda teadvustama; ootamatute takistuste eest ei suuda ta suure kiirusega sõites peatuda. Piirkiirused ongi kehtestatud nii sõidukijuhtide kui teiste liiklejate ohutuse tagamiseks. Kohus ei tuvastanud XX teos õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut XX tuli toimepandud rikkumise eest karistada. Kohtuväline menetleja PPA Lõuna Prefektuur on karistust määrates võtnud arvesse süü suurust. XX poolt linnas 29 km /h kiiremini sõitmine on suure süüga väärtegu. XX ütluste protokollis( tl. 25) on ta selgitanud, et tuli nii välja, et sõitis lubatust suurem kiirusega; avaldas kahetsust ja soovi et juhiload alles jääksid. Kohtu hinnangul selline selgitus viitab isiku hoolimatusele täita liiklusseaduse nõudeid. KarS § 56 näeb ette, et karistuse kohaldamisel arvestatakse isiku süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid , karistuse eesmärki , õiguskorra kaitsmise huvisid. 3 XX poolt protokolli kirjutatud kahetsust võib arvestada kergendava asjaoluna. Raskendavaid ajaolusid karistuse kohaldamisel ei esine. Karistuse kohaldamisel on vajalik et karistus oleks kooskõlas nii eripreventsiooni kui ka üldpreventsiooni eesmärkidega. XX-le karistust kohaldades on PPA Lõuna prefektuur põhjendatult arvestanud sellega, et isikul on 2020.a. enne käsitletavat rikkumist toime pandud kolm sõidukiiruse ületamist e. siis LS § 227 lg. 2 järgsest süütegu. Seda kinnitab karistusregistri väljavõte( tl. 31). Sellest tulenevalt on XX süstemaatiline lubatud sõidukiiruse ületaja. Temale karistusena kohaldatud rahatrahvid on tasumata. See näitab, et isik ei ole teinud oma varasematest rikkumistest õigeid järeldusi , vaid on jätkanud samasuguste rikkumiste toimepanekut. Seega ei ole rahatrahvid teda mõjutanud kiiruseületamistest loobuma. Võttes lisaks arvesse eeltoodut ja kohtupraktikat, mille kohaselt korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse järgmise süüteo toimepanemise eeldatav, on põhjendatud korduvrikkuja mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning XX mõneks ajaks kui süstemaatiline rikkuja liiklusest kõrvaldada. Riigikohtu lahendist asjas nr 3-1-1-6-17 on andnud selgituse , et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole meede, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel ning karistusseadustiku § 50 lg 2 tulenevalt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. XX ei ole karistusseadustiku § 50 lg 2 nimetatud isik. Kohtu hinnangul kohtule esitatud kaebuses on püütud kohut eksitada. Kaebuses toodud väited Alla Lauli pere kannatustest kui tema juhtimisõigus ära võetakse, ei ole asjaomased. XX ja tema pere elavad XXXX ning bussiühendus Tartu keskusega on väga hea. Kolme lapse - 8-,10- ja 13 -aastase sõitmine huviringidesse võib toimuda ka bussiga või siis XX abikaasa saab osutada transporditeenust. XX juhtimisõiguse äravõtmine ei tekita perele kannatusi nagu kaebuses emotsionaalselt väljendatud on. Pealegi praegusel ajal on laste huvitegevus peatatud seoses Covid 19 pandeemiaga. Kaebuses välja toodud tööalased sõidud välisriikidesse on samuti praegusel ajal ümber korraldatud või üldse peatatud, asendatud virtuaalse suhtlemisega. Sellel peatus PPA Lõuna prefektuur vastuses kaebusele ning siinjuures kohus seda informatsiooni kordama ei hakka. XX iganädalased sõidud Riiga ja igakuused reisid teistesse riikidesse on seonduvalt pandeemiaga ja karantiininõuetega ilmselt peatunud. Seega ka see põhjendus ei ole asjaomane. LS 15 lg. 1 p. 2 kohaselt on asulasisesel teel lubatud suurimaks sõidukiiruseks 50 km/h. XX sõitis aga XXXX teel 79 km /h tunnikiirusega. LS § 227 lg. 2 näeb ette lubatud sõidukiiruse ületamise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut e. 400 € või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. LS 227 lg. 5 p.1 näeb lisakarisusena ette selle rikkumise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 3 kuuni. Kohtu hinnangul on PPA Lõuna prefektuur määranud XX-le rahatrahvi vastavuses tema süü suurusega ja arvestanud, et tegemist on süstemaatilise kiiruseületajaga. Samuti on põhjendatud XXle lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks, arvestades XX kui süstemaatilise kiiruseületajaga ,kellel on eelmiste karistusetena saadud rahatrahvid tasumata. Mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole isiku põhiõigus. Mootorsõiduki juhtimisõigus saab olla siiski neil liiklejatel, kellele on see antud ja kes oma liiklusalase käitumisega seda väärivad. Kindlasti ei vääri mootorsõiduki juhtimisõigust süstemaatilised liiklusrikkujad. 4 On loomulik, et juhtimisõigus äravõtmine isiku elukorraldust segab. Kuid käesolevas väärteoasjas on selle kohaldamine põhjendatud ning vältimatu. Vaid selliselt saab realiseeruda karistuse eripreventiivne eesmärk, st rikkujat XX mõjutada, sest kolm eelmist rahatrahvi 2020.a. ei ole andnud positiivset tulemust ega hoidnud XX uutest rikkumistest. Samas ka üldpreventiivne karistuse eesmärk on see, et süstemaatilistelt kiiruseületajatelt mootorsõiduki juhtimise õigus teatud ajaks ära võetakse. Selline on ka väljakujunenud karistuspraktika. Praeguses pandeemilises eriolukorras ei saa XX-lt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine temale elu ja töökorraldusel liig koormavalt mõjuda. Samas karistussanktsioon ei peagi olema isikule meelepärane, ei tohigi seda olla. Lähtudes eeltoodust jätta rahuldamata XX kaebus PPA Lõuna Prefektuuri 29.12.2020 otsusele väärteoasjas 2780,20,
6. Kaasnevad menetluskulud jätta XX kanda. Kohtuotsuse tegemise seisuga ei ole kohtule menetluskulude nõudeid esitatud Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt / 5