KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise kuupäev 14.06.2022.a Tsiviilasja number 2-22-3076 Tsiviilasi X hagi Y vastu tahteavalduse asendamise

§ 2lg 1 p 3, äriseadustiku § 233 lg 2).

Käesoleval ajal on Kodumaja AS-i aktsiaraamatus aktsionäriks märgitud ainult kostja. Aktsiad on ainult kostja nimele avatud väärtpaberikontol ja faktiliselt saab aktsiatest tulenevaid õigusi teostada ainult kostja. Hageja neid õigusi teostada ei saa.

1. Aktsia ühisel omanikul on õigus nõuda enda kandmist aktsiaraamatusse (ÄS § 266 lg 3). Viidatud säte täpsustab erinormina PKS § 28 lg 4 põhimõtte kohaldamist abikaasade ühisvaraks olevate aktsiate suhtes. Kostja õiguslik käsitlus muudab viidatud sätted sisutühjaks ja välistab hageja kui vaidlusaluste aktsiate suhtes kostjaga täpselt samu õigusi omava isiku faktilise võimaluse nende õiguste teostamiseks.
2. Eesti väärtpaberite registris peetava aktsiaraamatu kanne aktsionäri kohta on õiguslikult vältimatult seotud sellega, kelle nimele avatud väärtpaberikontole on aktsiad kantud (

§ 5ja 15).

Väärtpaberikontosid avab ja haldab kontohaldur (

§ 1(4)), mitte Eesti väärtpaberite registri pidaja.

Registripidajal ei ole õiguslikult võimalik kanda aktsionärina aktsiaraamatusse isikut, kelle väärtpaberikontol vastavat aktsiat pole. Seda on selgitanud ka registripidaja ise (Nasdaq CSD SE vastus hageja esindaja 13.01.2022 e-kirjale, dtl 58). Seetõttu ei nõustu käesolevat asja lahendav kohtunik tsiviilasjas xxx tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 01.12.2021 otsuse seisukohaga, et aktsia ühise omanikuna saab isiku kanda aktsiaraamatusse ilma, et aktsiad oleksid ühisel väärtpaberikontol (otsuse p 21.4).

1. Hageja on soovinud, et ühine väärtpaberikonto avatakse AS-s Swedbank. Kostja pole kontohalduri valikule vastu vaielnud.
2. Kuna kostja õigusvastaselt keeldub ühise väärtpaberikonto avamisest ja vaidlusaluste aktsiate kandmisest sellele kontole, tuleb teda kohustada tegema vastavad tahteavaldused (tsiviilseadustiku üldosa seaduse TsÜS § 68 lg 5).
3. Ühise väärtpaberikonto osas, tuleb seadusest tulenevalt määrata, kes ühistest omajatest on õigustatud käsutama ühisesse omandisse kuuluvaid väärtpabereid (

§ 5lg 4 p 8).

Hageja on palunud määrata käsutusõigusega omanikuks teda, põhjendusega, et kostja on varasemalt kuritarvitanud oma õigusi ja käsutanud ühisvaraks olevaid aktsiaid hageja nõusolekuta. Kostja on sellele vaielnud vastu ainult eespool toodud õiguslikest põhjendustest järelduvalt alusetu seisukohaga, et seadus ei võimalda sellise nõude rahuldamist (kostja 31.03.2022 vastuse p 4.2, dtl 103). Nagu selgitatud, ei võimalda seadus hoopis käsitusõigusega isiku määramata jätmist. Kostja ei ole taotlenud käsutusõiguse kindlaksmääramist teisiti ega ole vaidlustanud hageja põhjendusi temale käsutusõiguse andmiseks. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks tõstatada küsimust, kas õiguslikult on välistatud mõlema ühisomaniku kandmine registrisse aktsiaid käsutama õigustatud isikuna. Kohus rahuldab ka kõnealuse nõude ja kohustab kostjat tegema tahteavalduse hageja märkimiseks ühisel väärtpaberikontole kantavate aktsiate käsutusõigust omava isikuna.

1. Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma (TsÜS § 68 lg 5). Seega puudub vajadus nimetatut kohtuotsuse resolutsioonis korrata. Jõustumisel asendab käesolev kohtulahend seega kostjate vastavad tahteavaldused.
2. Hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud reeglina ise (TsMS § 164 lg 1). Käesoleval juhul ei esine kohtu hinnangul erilisi põhjusi nimetatud üldreegli suhtes ettenähtud erandi (§ 164 lg 2) kohaldamiseks. Pooled on abikaasad ning nende suhtes kehtib varaühisus. Kohtule pole teada, et menetluskulude selline jaotus võiks kuidagi kahjustada X olulisi vajadusi ja hageja polegi seda väitnud. Ühisvarasse kuuluvate teiste aktsiatega tehingute tegemine hageja nõusolekuta ja käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuete kohtuväliselt täitmata jätmine (hageja 18.05.2022 avalduse p 26 ja 27, dtl 117) ei õigusta TsMS § 164 lg 2 kohaldamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik