KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-2917 Tsiviilasi Xi kohustustest vabastamise menetlus

§ 175

lg 2 p 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on esitanud ainult ühe pealiskaudse usaldusisiku aruande, kuid selle ka ainult peale kohtu nõude edastamist. Samas on menetlus kestnud üle 3 aasta, mille jooksul oleks pidanud esitatama kolm usaldusisiku aruannet. Kohus on edastanud võlgnikule aruande esitamise nõuded 08.02.2019 ning 14.02.

1. Usaldusisiku aruanne on esitatud 07.06.
2. Kohus on mõlemas nõudekirjas toonud välja ka konkreetsed tähtajad, millal peab olema usaldusisiku aruanne esitatud. Siiski on võlgnik kohtunõudeid eiranud. Usaldusisiku 07.06.2019 aruande kohaselt otsib võlgnik juba väga kaua tööd, kuid ei ole leidnud. Võlgnik on toonud välja ka igakuised kulud: 100 eurot elukoht, 400 eurot söök, 30 eurot transport, 500 eurot lapsed. Võlgnik ei ole aga täpsustanud, kes antud kulub tasub, kui võlgnik ise ei tööta. Võlgnik ei ole senise menetluse jooksul tegelenud

§ 173

lg 1 võlgnikule tulenevate kohustuse täitmisega, mille kohta annab kinnitust fakt, et võlgnik ei ole võlausaldajale teinud võlgnevuse katteks mitte ühtegi makset ega töötanud mõistlikult tasustataval 2 töökohal. Kohustustest vabastamise menetluse mõtte kohaselt tuleks võlgnikul tegeleda kogu aeg aktiivselt tasuvama töö leidmisega, mis võimaldaks võlausaldajate nõuded menetluse kestel rahuldada. Usaldusisiku aruande kohaselt otsib võlgnik tööd, kuid samas ei ole võlgnik esitanud tõendeid kandideerimiste avalduste kohta. Võlgnikul oleks võimalik näiteks esitada tööpakkujate pöördumised võlgniku poole, mille alusel oleks võimalik hinnata, mis on olnud tööpakkujate keeldumise põhjuseks. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgniku näol tegemist eluterve isikuga. Seega on tegemist isikuga, kes saaks soovi korral enesele kindlasti tasuva töökoha leida. Antud hetkel ei ole võlgnik kolme aasta jooksul teinud võlausaldajale mitte ühtegi makset. Viidatust järeldab võlausaldaja, et võlgnik ei ole otsinudki tulutoovamat tegevust. Siinkohal juhib võlausaldaja kohtu tähelepanu, et Pärnu Maakohus oma 10.aprill 2014 määruses nr 2-10-52296 leidnud, et kui eluterve võlgnik ei ole kahe aasta jooksul võimeline teenima miinimumplgast suuremat tulu või ei teeni tulu üldse on see

§ 173

lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumine, mis on aluseks võlgadest vabastamise menetluse lõpetamiseks. 1Võlgnik ei ole senise menetluse jooksul midagi võlausaldajale tasunud. Võlgnik ei ole tõendatult senise menetluse jooksul teinud midagi selleks, et leida tasuvamat tööd ja täiendavaid vahendeid võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Seega ei ole võlgnik teinud oma parimat ega täitnud ka

§ 173lg 1 tulenevaid kohustusi tasuvama töö leidmiseks.

Eeltoodust ja

§ 175

lg lg 2 p 2 alusel leiab võlausaldaja, et võlgnik tuleb jätta oma kohustustest vabastamata ja menetlus selles osas tuleks lõpetada.

1. Kohus edastas 13.09.2021 võlausaldajate taotluse võlgnikule ja kohustas sellele esitama seisukoha hiljemalt 27.09.
2. Võlgnik ei ole kohtule seisukohta esitanud.
3. Kohus on võlgnikku kohustanud esitama usaldusisiku aruande 09.11.
4. Aruannet kohtule esitatud ei ole.
5. Kohus edastas 09.11.2021 järelepärimised krediidiasutustele ja Maksu- ja Tolliametile võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Maksu- ja Tolliameti (II kd, lk 94-95) andmetel alates 01.11.2018-16.11.2021 ei ole isikule väljamakseid deklareeritud. Võlgnik on saanud töötasu Aktsiaseltsist KONTEK INT aastal 2020 veebruaris brutos 926,45 eurot, märtsis brutos 450,84 eurot, aprillis 192,52 eurot. Ksenion OÜ-st aastal 2021 märtsis 648,34 eurot. AS-ist Pensionikeskus septembris 2021 brutos 4 042,83 eurot. Eesti Haigekassalt 2020 aastal märtsis 299,84 eurot, aprillis 408,87 eurot, mais 395,24 eurot, juunis 408,87 eurot ja augustis 408,87 eurot. Kõik summad on brutos. Swedbank AS-is omab jätkuvalt arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXX (millel alates 01.06.2019 toimingud puudusid). Kohtumääruse põhjendused
6. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 9.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 10.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 3 11. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on

§ 175

lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad

§ 175

lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb

§ 175

lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 12.

§ 173

lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Harju Maakohtu 06.09.2017 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 01.10.

1. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud neli aruannet. Võlgnik on esitanud ühe aruande, mis pole olnud nõuetekohane. Samuti on kohus pidanud saatma korduvaid meeldetuletusi, et võlgnik aruande esitaks, kuid võlgnik ei reageerinud kohtule ka pärast korduvaid meeldetuletusi. Võlgnik on rikkunud aruande esitamise kohustust.
2. Kuna võlgnik kohtu kirjadele ei reageerinud, määras kohus ärakuulamise 21.03.
3. 21.03.2022 istungile võlgnik ei ilmunud. 21.03.2022 (II kd lk 120) teate kohaselt unustas võlgnik istungi ära, teda ei ole Tallinnas ning soovis istungi edasilükkamist. Kohus määras uueks istungiajaks 13.04.
4. 13.04.2022 ärakuulamisele võlgnik samuti ei ilmunud. 13.04.2022 edastatud teate (II kd lk 138) kohaselt on tema laps haigeks jäänud, mistõttu ei saanud ta istungile ilmuda. Võlgnik kohtule kohtuistungilt puudumiseks mõjuva põhjuse olemasolu ei tõendanud. Võlgnik väitis, et tõendit esitada pole (II kd lk 140), sest laps ei läinud lasteaeda kuna tal oli halb enesetunne, võlgnik jäi lapsega koju. Kohus määras kolmanda istungiaja 06.06.
5. 06.06.2022 toimunud ärakuulamisel võlgnik selgitas, et natuke töötas. Üritas teha oma firma, firma läks miinusesse. Praegu on terviseprobleemid. Ootab operatsiooni, ei tohi raskusi tõsta rohkem kui 5kg. Elatus juhutöödest, tegi mingeid abitöid. Saatis inimesi Soome tööle, sai sealt vahelt kaks eurot tunnis. Ametlikult käis tööl ainult enda firmas. Sissetuleku suurust öelda ei oska. Elab ema juures, eluaseme eest maksavad vanemad. Vanemad toidavad. Võlgnikul on xx. klassi haridust, elukutset omandanud ei ole. Võlausaldajatele ei ole midagi tasunud. Politseile ja KT Elin Vilippusele sai midagi tasutud. Võlgnik leiab, et kui on antud võimalus kohustustest vabastamiseks, siis miks mitte. Tal on väike tütar, keda ta peab ka aitama. Tütrega koos ei ela. Võlgnik selgitab, et tal on vaja kõigepealt operatsioonile minna, alles pärast mida saab tööle asuda. Kaks aastat üldse ei töötanud, sest olid pereprobleemid, lahku ja kokku kolimised. Elatus mustadest tööotsadest. Ühes firmas kus töötas teda peteti. Töövaidluskomisjon tegi otsuse ja võlgniku kasuks mõisteti välja firmalt, kes pettis 3000 eurot. Kui see raha laekub arvele, siis ta on valmis 1500 kohe võlgade katteks maksma. Võlgnikul ei ole midagi lisada. Kui laekub raha on valmis pool võlausaldajatele maksma ja pool annaks oma tütre ülalpidamiseks. 4
6. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. Võlgnik ei ole täitnud oma aruande esitamise kohustust. Võlgnik ei ole olnud kohtule piisavalt kättesaadav. Kuna võlgnik on jätnud esitama aruanded oma tegevuse kohta, puudub kohtul teadmine, kas võlgnik on täitnud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsinud. Võlgniku väitel töötas ta juhutöödest ja mustadest tööotsadest. Oma sissetuleku suurust öelda ei osanud. Sissetulekud puuduvad, samas väljaminekuid oli 1030 euro eest. Kohtule esitatud aruanne ja istungil kinnitatu ei anna kohtule täit selgust võlgniku tegevusest. Kohtu hinnangul on võlgnik andnud ebamääraseid vastuseid. Võlgnik ei tööta, sissetulek puudub, vanemad peavad üleval, aga enda väljaminekutena on võlgnikul vähemalt 1030 eurot. Puudub teadmine millistest vahenditest võlgnik oma väljaminekuid tasub. Juhutöödest ja mustadest otstest elatumine on kohtu hinnangul raske kohustuste rikkumine. Võlgniku väitel ei saa ta tööd enne teha, kui on käinud operatsioonil. Kohus märgib, et võlgnik ei ole esitanud kohtule tõendeid enda töövõime ulatuse, osalise töövõime või üldse tervisliku seisundi kohta, mis takistaks temal tööd teha. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. (

§ 173lõikes 1) 15.

Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). 16. Kohus on teinud järelepärimisi MTA-le, millise vastuse kohaselt on võlgnik saanud AS-ist Pensionikeskus septembris 2021 brutos 4 042,83 eurot (II kd lk 95). Võlausaldajatele aga pole ühtegi väljamakset tehtud. Samuti ei nähtu pankade vastustest kohtule, et võlgnikule oleks selline summa laekunud. Tegemist on summaga, millest 75% oleks võlgnik pidanud hoiustama võlausaldajatele ning vastavalt jaotistele võlausaldajatele välja maksma. Kohus on võlgnikule korduvalt tema kohustusi selgitanud. Kuna võlgniku kontodele antud laekumine ei kajastu tuleb teha järeldus, et võlgnik on saadud tulu varjanud ja antud laekumine on edastatud kolmanda isiku nimele. Eeltoodu alusel kohus leiab, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lg-st 3 kuni 4 tulenevaid kohustusi.

§ 173

lg-test 3-4 tulenevalt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule ning usaldusisik peab sellest võlgnikule andma 25%. Võlgnik on saanud veidi tulu, kuid eraldisi pole teinud. Võlgnik on töötanud mustalt, kahjustades sellega võlausaldajate õigusi. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole teinud sissetulekult eraldisi, ei ole olnud kättesaadav, ei ole ametlikult töötanud, ei ole aruandeid esitanud, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. 17.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. 5 Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus ei pea vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohti. Kohus on andnud võimaluse ärakuulamisel osalemiseks, kuid ükski võlausaldaja seda ei soovinud. Nende õigusi ei rikuta võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt

§ 175

lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud

§ 173

lõikes 1-4 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huvisid. 18.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Xi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Xi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Xi kohustustest vabastamise menetluse, tuleb X vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 6