← Eesti

2-20-11985/51

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-11985 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2022, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Vallo Kariler Kohtuasi XX ja YY hagi WW vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. mai 2021 otsus Kaebuse esitaja ja liik XX ja YY apellatsioonkaebus Kaebuse hind ringkonnakohtus Hageja I nõude osas 2928 eurot Hageja II nõude osas 2928 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja I XX (isikukood xxxxxxxxxx) esindajad ringkonnakohtus Hageja II YY (isikukood xxxxxxxxx) Hagejate I-II seaduslik esindaja AA Kostja WW (isikukood xxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helen Hääl Menetluse liik
  3. mai 2022, kohtuistung RESOLUTSIOON
  4. Jätta Harju Maakohtu
  5. mai 2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
  6. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  7. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  8. Hagejad (alaealised lapsed) esitasid 19.08.2020 Harju Maakohtule hagi kostja (isa) vastu elatise nõudes. Vanemad lahutasid abielu 01.03.2018 ja sellest ajast elavad vanemad lahus. Kostja rikub hagejate ülalpidamise kohustust, st ei maksa elatist miinimummääras. Hageja I igakuised kulud on 640,50 eurot. Kostja II igakuised kulud on 628,50 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras kummalegi hagejale kuni nende täisealiseks saamiseni. Lisaks paluvad hagejad mõista kostjalt välja tagasiulatuvalt kahe kuu eest elatise summas 600 eurot. Kostja vastus
  9. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et arvestades hagejate faktilist elukorraldust ning vanemate toimivat kokkulepet hagejate ülalpidamiskulude jagamisel ja kandmisel, ei ole kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmine põhjendatud. Olukorras, kus hagejad elavad osalise aja kostja juures ning mõlemad vanemad kannavad jooksvalt hagejate kulusid, tooks ühelt vanemalt elatise väljamõistmine kaasa teise vanema alusetu rikastumise. Hagejad veetsid kostjaga perioodil
  10. a juuni kuni august üle 50 päeva, mil hagejad olid täies ulatuses kostja ülalpidamisel. Seega on kostja andnud hagejatele vahetut ülalpidamist, kusjuures sel ajal maksis kostja hagejate seaduslikule esindajale ka elatist 300 eurot kuus, oma emale ehk hagejate vanaemale, kelle juures kostja koos hagejatega suhtlusõiguse ajal elab, 300 eurot kuus, taskuraha 20 eurot kuus, raha kooliasjade soetamiseks 100 eurot, lisaks ostnud vajalikke riideid ning esemeid. Eelnevast tulenevalt on kostja täitnud hagejate ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt.
  12. a on kostja tasunud hagejate ema kontole 4340 eurot, lisaks hagejale I 280 eurot ning hagejate vanaema kontole 2510 eurot. Kokku on seega kostja raha üle kandnud
  13. aastal 7130 eurot. See teeb ühe kuu keskmiseks 792,22 eurot. Hagejad veedavad ka märkimisväärse osa ajast kostjaga või kostja vanematega ning seega on hagejad vahetult kostja ülalpidamisel.
  14. Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps ning kostja on kohustatud üleval pidama oma kolmanda lapse ema kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. 2
  15. Hagejate ema saab enda kontole igakuised riiklikud lastetoetused summas 120 eurot kuus. Maakohtu otsus ja põhjendused
  16. Harju Maakohtu 19.05.2021 kohtuotsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
  17. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejate isa. Vaidlus puudub, et hagejad elavad ema juures. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on täitnud hagejate ülalpidamiskohustust nende vajadustest lähtuvalt. Vaidlus on eelkõige selle üle, kui palju viibivad hagejad kostja juures, mil kostja täidab hagejate ülalpidamiskohustust vahetult ja kui palju peab kostja tasuma hagejatele elatist rahas. Pooled vaidlevad selle üle, millised on hagejate vajadused.
  18. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Vaidlust ei ole, et kostja on tasunud elatist hagejate ülalpidamiseks, sõltuvalt ajast, mil hagejad viibivad vahetult kostja ja kostja vanemate juures, summas 300-580 eurot igakuuliselt.
  19. Hagejad on välja toonud, et hageja I igakuised kulud kokku on 640,50 eurot ja hageja II kulud on kokku 628,50 eurot.
  20. Mõlema hageja eluasemekuludeks on 209 eurot, mis koosneb kommunaalkuludest 48 eurot, korteri üüritasust 150 eurot ning interneti ja teleteenuste summast 7 eurot. Hagejate esitatud kontoväljavõttest, mis kajastab kommunaalkulude eest maksmist nähtub, et ajavahemikus 10.03.2020 kuni 08.02.2021 on hagejate emal kommunaalkuludele kokku kulunud 1721,06 eurot ning kontoväljavõttest, mis kajastab üüritasu maksmist nähtub, et ajavahemikus 04.03.2020 kuni 03.02.2021 on üürile kulunud kokku summas 5400 eurot ning kontoväljavõttest interneti- ja teleteenustele nähtub, et ajavahemikus 10.03.2020 kuni 08.02.2021 on interneti- ja teleteenuste eest kokku tasutud 240,64 eurot (I kd t.l. 128-129). Seega on tuvastatud, et tegelikkuses on eluasemekuludele kolme inimese peale kulunud aasta jooksul kokku 7361,70 eurot ja kui see jagada 12 kuuga ning 3 inimese vahel, siis on kokku summa ühe inimese jaoks 204,49 eurot, mitte hagejate arvestatud 209 eurot. Kohus ei nõustu kostjaga, et ajal, kui hagejad viibivad kostjaga, hoiab hagejate ema eluasemele tehtavaid kulutusi kokku, sest on üldteada, et üüri peab kokkuleppe kohaselt tasuma ka siis, kui eluruumi parajasti ei kasutata ning põhjendatud on arvata, et teiste lepingust tulenevate kohustuste eest tuleb tasuda samuti hoolimata sellest, kas neid parajasti kasutatakse või mitte. Seega on tuvastatud, et kummagi hageja eluasemekuludele on põhjendatud ja vajalik kulu ümardatuna 204,49 eurot.
  21. Kostja vastuse kohaselt on kostjal kulusid hagejate vajaduste rahuldamiseks, mida kostja tasub kostja emale (hagejate vanaemale). Veenev on kostja väide, et kulusid tasub ta seetõttu, et kui peatub oma ema juures, siis on tal võimalus suhelda hagejatega, mistõttu ta kannab neid kulusid, kuid sama veenev on arvata, et nende kulude kandmine on seotud ka 3 kostja enda viibimisega oma vanemate juures, sest kostja väidete kohaselt on tal kaks elukohta. Asjaoluga, kus kostja tasub oma emale igakuuliselt 300 eurot, ei ole kohtu arvates mõistlik iseenesest järeldada, et need summad on hagejate vanaema küsinud kostjalt seetõttu, et hagejad saaksid vanaemaga suhelda ja vanaema juures viibida (I kd t.l. 14-15, 36-37). On üldteada, et lapselapsed suhtlevad vanavanematega ja vanavanematel võib seeläbi kaasneda ka rahalisi väljaminekuid, kuid mõistlik ei ole arvata, et isegi kui vanem tasub vanavanematele lapselastega suhtlemise toetamiseks, siis peaksid need olema ilmtingimata vajalikud kulud. Samas peab kohus mõistlikuks, et mõlemad vanemad toetavad oma vanemate ja hagejate vahelist suhtlemist võrdselt ja sellega seotud kulud kannab kumbki vanem vahetult ise. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et kostja emale üle kantud 300 eurot on mingis osas kahtlemata vajalik hagejate toitmiseks ja elamise tagamiseks, samas ei ole kohtul võimalik iseenesest järeldada, mis osa sellest summast oleks vajalik kulu hagejate ülalpidamiseks seoses hagejate viibimisega kostja juures.
  22. Hagi kohaselt on kummagi hageja toidukulu 120 eurot kuus, samas hagejad põhistavad oma toidukulule kulutatavat summat Eesti Statistikaameti andmetele tuginedes, mille kohaselt on toidukorvi maksumuseks hoopis 104,86 eurot (I kd t.l. 130). Seega hagejate enda andmetele tuginedes pole hagejatel põhistatud kulutada toidule rohkem kui 104,86 eurot kuus. Nendel päevadel, mil hagejad on kostjaga või vanavanematega, hoiab hagejate ema toidule kuluvat raha kokku. Kuigi pooled vaidlevad, kui mitu päeva hagejad viibivad kostjaga ja vanavanematega, siis on kohtu arvates kostja põhjendanud, et hagejad on keskmiselt aasta kohta ühes kuus 10 päeva kostja ja vanavanematega, mil hagejate toidule kodus ema juures raha ei kulu. Asjaolu, et mõnel kuul on hagejad rohkem või vähem kodus, või on seda vaid hommikul või õhtul, ei luba kohtul arvestada toidule kuluvat summat teistmoodi, kui et keskmiselt 20 päeval kulutab hagejate ema hagejate toidule ja ülejäänud päevadel söövad hagejad kostja või vanavanemate juures viibides. Seega kui 104,86 eurot on ühe kuu toidukulu, siis ühe päeva toidukuluks on 3,5 eurot ja 20 päeva toidukulu on 70 eurot. Kohus peab 70 eurot kummagi hageja põhjendatud ja vajalikuks toidukuluks ema juures kodus, ülejäänud summa ulatuses, s.o. 34,86 eurot kuus on põhjendatud arvata, et selle kulu katab kostja vahetult kummalegi hagejale, kui hagejad viibivad kostja ja vanavanemate juures. Pooled ei vaidle, et esmaspäevast reedeni on hagejal I tagatud koolis söök hommikul ja lõunal ning hagejal II on toit lasteaias ette nähtud hommikul, lõunal ja õhtuootena. Samas ei pea kohus põhjendatuks koolis ja lasteaias märgitud toidule kuluvat summat üldisest toidukulust maha arvata, sest kostja ei ole seda välja arvestanud.
  23. Pooled ei vaidle, et hageja II lasteaiakuludele kulub igakuuliselt 82 eurot (I kd t.l. 155). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kummalgi hagejal kulub hügieenitarvetele kuus 5 eurot. Hagejad on märkinud, et kodusele majapidamisele kulub kummalgi hagejal 10 eurot kuus. Kuna kostja vaidleb nendele kuludele vastu ja hagejad ei ole ei tõendanud ega põhistanud, mis kuludega on tegemist, siis ei saa kohus pidada neid kulutusi põhjendatuteks ja vajalikeks kuludeks.
  24. Hagi kohaselt kulub kummalgi hagejal tervishoiule kuus 15 eurot (10 eurot ravimitele, 5 eurot eriarsti visiiditasu). Kuna tervishoiu kulude kohta hagejate esitatud konto väljavõttest 4 nähtub, et hagejate ema on kulutanud apteekides kokku aasta jooksul 173,44 eurot (I kd t.l. 131) ja eriarsti igakuuliste visiiditasude kohta hagejad tõendeid esitanud ei ole, siis loeb kohus tõendatuks, et hagejatel on kulunud tervishoiule kokku 173,44 eurot, sest kohtul ei ole põhjust kahelda, et need kulutused on tehtud hagejate huvides. Seega on kummagi hageja põhjendatud ja vajalikuks kuluks tervishoiule arvestatuna ühe hageja kohta 7,23 eurot kuus (173,44/12/2).
  25. Hagi kohaselt kulub hageja I riietele ja jalanõudele igakuuliselt 60 eurot. Kuna esitatud arvetest nähtub, et hagejate emal on kulunud hageja I riiete ja jalanõude peale kokku 642,51 eurot (I kd t.l. 132-138), siis on tõendatud, et igakuuliselt kulub riietele ja jalanõudele 53,50 eurot, mitte 60 eurot. Kohtu arvates on igakuuline summa 53,50 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.
  26. Hagi kohaselt kulub hageja II riietele ja jalanõudele igakuuliselt 32 eurot. Kuna esitatud arvetest nähtub, et hagejate emal on kulunud hageja II riiete ja jalanõude peale kokku 13 kuu jooksul 378,31 eurot (I kd t.l. 156-160), siis on tõendatud, et hageja II riietele ja jalanõudele kulub igakuuliselt 29 eurot, mitte 32 eurot.
  27. Hagi kohaselt kulub hageja I hariduse ja spordiga seotud kuludele igakuuliselt 54 eurot (tantsuring 39 eurot, kooliga seotud kulud 15 eurot). Põhjendatud on kostja väide, et kooliga seotud igakuulised 15 eurot on põhistamata ja ka kohtul ei ole võimalik vaid paarist kontoväljavõttest varasema perioodi osas järeldada tehtud kulutuste vajaduse ja põhjendatuse kohta tulevikus 15 eurot kuus (I kd t.l. 140 pöördel-142). Põhistatud on ka kostja väide, et kui tantsuringi juuni, juuli ja augustikuus ei toimu, siis nende kuude eest tantsuringi arvestamine 39 eurot kuus ei ole põhjendatud (I kd t.l. 140). Kuigi hagejad on esitanud vaid viie kuu tantsuringi arved, siis on kohtu arvates põhjendatud arvata, et tantsuringis tulevikku suunatult osaleb hageja I siiski aastaringselt, v.a. suvekuud, mis teeb kokku aastas 351 eurot (9x39) ja ühes kuus põhjendatud ja vajalikuks kuluks 29,25 eurot.
  28. Hagi kohaselt on hageja II kulud igakuuliselt haridusele ja spordile 60 eurot (trenn 35 eurot, spordivarustus 10 eurot, lasteaiaüritused 15 eurot). Tõendatud ei ole hageja II trennikulud 35 eurot ning kostja on esile toonud, et hageja II ei käigi trennis, millisele väitele vastu ei ole vaieldud. Tõendatud ei ole hageja II igakuised kulud spordivarustusele 10 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et lillekuluga 9 eurot ja tasuga summas 15,30 eurot (I kd t.l. 161) ei saa kuidagi veenalt lugeda põhjendatuks hageja II kulusid haridusele, sest on põhistamata, milleks on need kulutused tehtud. Hagejate seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et temal kuluks lasteaiaüritustele igakuuliselt 15 eurot. Asjaolu, et hageja II võib hakata ühel päeval trennis käima, ei luba samuti kuidagi arvata, et hageja II igakuiste vajalike kulude hulka kuuluksid kulud 35 eurot trennile ja 10 eurot spordivarustusele. Kostja on veenvalt põhjendanud, et spordivarustust ostab kostja hagejale II (II kd t.l. 10).
  29. Kuigi hagiavalduse kohaselt kulub kummagi hageja juuksuri kuludele 10 eurot kuus, siis ei ole hagejad tõendanud eelnimetatud summas juuksuriteenuste eest tasumist. Kostja sõnul 5 hagejad juuksuri juures ei käi. Seega ei saa kohus pidada hagejate juuksuri kulusid kummalgil hagejal 10 eurot kuus põhjendatud ja vajalikuks kuluks.
  30. Hagi kohaselt kulub hagejal I transpordile igakuuliselt 36 eurot ja hagejal II 43 eurot. Samas ei ole hagejad põhistanud, mis vajalik ja põhjendatud kulu peaks olema kulutada igakuuliselt hagejal I 36 eurot ja hagejal II 43 eurot (I kd t.l. 151-152, 162). Kostja on põhjendanud, et hagejate igapäevaste liikumistega seoses ei ole vajalik kulutada transpordi jaoks raha, mistõttu on mõistlik arvata, et hagejate transpordikulu võib-olla seotud vaba aja veetmisega nädalavahetusel. Kuna nii hagejate ema kui kostja veedavad hagejatega vaba aega, siis on põhjendatud arvata, et kumbki vanem kulutab hagejatega sõitude kulud vahetult ise. Seega hagiavalduses nimetatud transpordikulusid ei pea kohus hagejate põhjendatuks ja vajalikeks kuludeks.
  31. Nii hagejate seadusliku esindaja kui kostja poolt hagejale I taskuraha maksmine ei ole kohtu arvates selline vajalik kulu, mida peaks arvestama igakuulise ülalpidamisvajaduse hulka (I kd t.l. 16-17, 40-41, 139, II kd t.l. 23). Juhul, kui vanemad peavad võimalikuks anda hagejatele täiendavalt taskuraha lisaks sellele, et vanemad on täitnud hagejate igapäevased vajadused, siis on kohtu arvates mõistlik nende summade suurus ja andmine jätta vahetult selle vanema kanda, kes peab seda võimalikuks.
  32. Vaidlust ei ole, et mõlemad vanemad teevad hagejatele kingitusi ja kannavad kulutusi seoses meelelahutusega, kuid kohtu arvates ei ole mõistlik kingituste tegemist pidada laste vajaduste rahuldamiseks. Hagejate muud kulud kummalgi 20 eurot kuus, ei pea kohus igakuuliselt vajalikuks kuluks, sest pole tõendatud, et need summad oleksid hagejate esmavajaduste rahuldamiseks vajalikud kulud. Kuna mõlemad vanemad armastavad teha hagejatele kingitusi märkimisväärses rahalises ulatuses ja võimaldavad raha meelelahutusele ja muude täiendavate kulutuste katteks, siis on mõistlik, et kingituste tegemise ja meelelahutuse kulu jääb vahetult selle vanema kanda, kelle juures hagejad parajasti on.
  33. Seega peab kohus hageja I vajadustest lähtudes hageja I põhjendatud vajalikeks kuludeks eluasemele 204,49 eurot, toidule 104,86 eurot, hügieenitarvetele 5 eurot, tervishoiule 7,23 eurot, riietele ja jalanõudele 53,50 eurot ja trennile 29,25 eurot, s.o. kokku 404,33 eurot. Kostja kannab vahetult toidukulu 34,86 eurot ning kui ka hageja ema kanda jääb vahetult 34,86 eurot toidule, siis on hageja I esmavajadused hageja ema juures 334,61 eurot, millise summa peavad vanemad võrdselt kandma (369,47-34,86).
  34. Hageja II vajadustest lähtudes on hageja II põhjendatud vajalikeks kuludeks eluasemele 204,49 eurot, toidukulule 104,86 eurot, lasteaiale 82 eurot, hügieenitarvetele 5 eurot, tervishoiule 7,23 eurot, riietele ja jalanõudele 29 eurot, s.o. kokku 432,58 eurot. Kostja kannab vahetult toidukulu 34,86 eurot ning kui ka hageja ema kanda jääb vahetult 34,86 eurot toidule, siis on hageja II esmavajadused hageja ema juures 362,86 eurot, millise summa peavad vanemad võrdselt kandma (432,58-2x34,86). 6
  35. Kostja on veenvalt põhistanud, et kooliajal on hagejad regulaarselt kostja ja tema vanematega vähemalt kuus päeva ja muul ajal suvekuudel vähemalt pool aega. Pooled ei vaidle, et kostja osaleb hagejate ülalpidamises, tehes igakuiselt ülekandeid sõltuvalt sellest, kui palju hagejad on viibinud kostja ja tema vanematega - kokku kuus 300-580 eurot. Viimastel kuudel tehes ülekanded summas 360 eurot, mis on iseenesest veidi enam, kui pool hagejate tegelikest esmavajadustest 348,74 eurot ((334,61+362,86):2). Tuvastatud on, et kostja osaleb lisaks hagejate ülalpidamises vahetult, mil hagejad viibivad kostjaga ja kostja vanematega (söök, eluasemekulud, transport, vaba aeg ja meelelahtutus ning taskuraha). Seega ei ole tõendatud hagejate väide, et kostja ei täida oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, sest mõlemal vanemal kulub samas ulatuses hagejate vajaduste rahuldamiseks rahalisi vahendeid ning tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse suurusele, mistõttu ei tule kostjal tasuda hagejatele suuremaid summasid elatiseks, kui ta seda seni teinud on ning hagejate nõue tuleb jätta rahuldamata.
  36. Lisaks on kostja välja toonud, et osa hagejate vajadustest on võimalik katta riiklike toetustega. Kohus nõustub kostjaga, et hagejate emale makstavat riiklikku toetust kokku 120 eurot on hagejatel võimalik kasutada oma täiendavate vajaduste katmiseks, milliseid kohus käesolevas otsuses ei pidanud hagejate põhjendatud ja vajalikeks esmavajadusteks.
  37. Hagejad on esitanud tagasiulatuva elatise nõude kahe kuu eest enne hagiavalduse kohtusse esitamist summas 600 eurot. Kohtul ei ole põhjust arvata, et hagejate vajadused tagasiulatuvalt oleksid jäänud katmata ja ka hagejad ei ole esitanud kohtule selle kohta tõendeid. Kostja on põhjendanud, et mõlemad hagejad on suvel osaliselt viibinud kostja ja kostja vanemate juures. Vaidlust ei ole, et juunikuus ostis kostja hagejale I riideid maksumusega 150 eurot ja andis kolmel suvekuul hagejale I taskuraha igakuuliselt 20 eurot. Vaidlust ei ole, et augustis andis kostja hagejale I 100 eurot kooliasjade ostmiseks. Kostja on maksnud juunis hagejatele elatist 580 eurot, juulis 300 eurot ja augustis 300 eurot. Seega ei ole tõendatud hagejate väide, et kostja ei ole hagejaid üleval pidanud enne hagiavalduse kohtusse esitamist hagejate vajadustest tulenevalt. Lähtudes eeltoodust jättis kohus hagejate tagasiulatuva elatisenõude rahuldamata. Apellatsioonkaebus
  38. Maakohtu otsusele esitasid apellatsioonkaebuse hagejad, kes paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata hagi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
  39. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt selgitamiskohustust ning pole viinud eelmenetlust läbi nõuetekohaselt ja kohtupraktikas üldtunnustatud põhimõtteid järgides. Kohus leidis hagejatele üllatavalt, et vaidlust ei ole selles, et kostja on tasunud hagejate ülalpidamiseks elatist 300-580 eurot igakuuliselt. Pooled ei ole kunagi väitnud, et nende vahel oli sõlmitud kokkuleppe selliselt, et elatist tasutakse sõltuvalt vanaema juures viibitud ajast. Kostja oleks pidanud tõendama sellise kokkuleppe olemasolu. Kohus on 7 jätnud menetlusosalistele selgitamata, millised asjaolud vajavad kohtu hinnangul täiendavad tõendamist.
  40. Kohus on jätnud välja selgitamata menetluses tähtsust omavad asjaolud. Kohus on võtnud arvesse enamiku kostja nimetatud kuludest, lugedes neid ülalpidamiskuludeks ning jätnud seejuures tähelepanuta hagejate väited, et mitte igasugune kulu ei ole ülalpidamiskulu PKS § 99 tähenduses. Lapse ülalpidamine tähendab igapäevaste vajaduste rahuldamist. Jääb ebaselgeks, miks arvestas kohus ülalpidamiskuluna kostja poolt tehtud kalleid kingitusi ja kostja emale ülekantud raha.
  41. Kohtuotsus ei ole piisavalt põhjendatud. Kohus on kasutanud kostja vastuväiteid oma arvamuse põhjendamiseks, jättes vastuväited analüüsimata ja kontrollimata. Kohtuotsuses on viide sellele, et vaidlust ei ole, et juunikuus ostis kostja hagejale I riideid maksumusega 150 eurot ja andis kolmel suvekuul hagejale I taskuraha igakuuliselt 20 eurot. Hagejate esindaja on maakohtus toimunud istungil selgitanud, et ta ei ole neid riideid kunagi näinudki. Kohus ei võtnud arvesse, et elatis on suunatud tulevikku, st asjaolu, et hetkel laps ei tegele spordiga, ei tähenda tulevikus kulutuse puudumist. Nimetatud asjaolu ei saa olla ülalpidamiskulude suuruse vähendamise aluseks. Vastus apellatsioonkaebusele
  42. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  43. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
  44. Kuni 31.12.2021 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
  45. Hagejate seaduslik esindaja jäi ringkonnakohtus selle juurde, et hageja I igakuised kulud kokku ema juures on 640,50 eurot ning hageja II igakuised kulud 628,50 eurot.
  46. Maakohus leidis, et hageja I põhjendatud kuludeks ema juures ühes kuus on kulud eluasemele 204,49 eurot, hügieenile 5 eurot, tervishoiule 7,23 eurot, riietele ja jalanõudele 53,50 eurot ja trennile 29,25 eurot. Maakohus leidis, et hageja II põhjendatud kuludeks ema 8 juures ühes kuus on kulud eluasemele 204,49 eurot, lasteaiale 82 eurot, hügieenile 5 eurot, tervishoiule 7,23 eurot, riietele ja jalanõudele 29 eurot. Hagejad ei ole apellatsioonkaebuses nende kulude suuruse tuvastamise osas konkreetseid vastuväiteid esitanud, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
  47. Maakohus arvestas kummagi hageja toidukuludeks vanemate juures kokku 104,86 eurot kuus. Samuti leidis maakohus, et hagejad on koos isaga või isapoolsete vanavanematega keskmiselt 10 päeva kuus, mil hagejate emal toidukulusid ei ole. Hagejate seadusliku esindaja väitel ei ole lapsed isaga ja temapoolsete vanavanematega keskmiselt 10 päeva kuus, vaid vähem. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja tõendanud, et lapsed veedavad igakuiselt temaga või vanavanematega keskmiselt 10 päeva kuus. Hagejate seaduslik esindaja võttis ringkonnakohtu istungil omaks, et hagejad viibivad isaga ja temapoolsete vanavanematega igakuiselt kaks nädalavahetust, lisaks suvekuudel kokku 3 nädalat ja jõulunädala. Samuti nähtub hagejate 22.03.2021 seisukohast, et hagejad viibisid 2020.a september-november isa ja temapoolsete vanavanematega rohkem kui 4 täispäeva kuus. Samuti on hagejate seaduslik esindaja menetluses möönnud, et 2020.a suvel olid lapsed isa ja temapoolsete vanavanematega rohkem kui 3 nädalat. Eeltoodust lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et lapsed viibivad igakuiselt isaga või temapoolsete vanavanematega keskmiselt 8 päeva kuus. Arvestades, et maakohtu poolt lähtutud toidukuludest 104,86 eurot kuus (3,5 eurot päevas), on kummagi hageja toidukulud ema juures 77 eurot kuus (arvestades, et lapsed on emaga keskmiselt 22 päeva kuus).
  48. Hageja I on arvestanud kulude hulka koolikulud 15 eurot kuus. Maakohus leidis, et nimetatud kulud on põhistamata. Ringkonnakohus leiab, et on üldteada, et koolis käimisega kaasnevad erinevad kulud. Kulusid suurusega 15 eurot kuus ei saa pidada ülemääraseks ja tuleb lugeda põhjendatuks.
  49. Hageja II on arvestanud kulude hulka trennikulud 35 eurot, spordivarustused 10 eurot ja lasteaiaüritused 15 eurot. Maakohus leidis, et nimetatud kulusid ei saa lugeda põhjendatuks, kuna hageja II trennis ei käi; tõendatud on, et spordivarustust on ostnud kostja; tõendamata on, et lasteaiaüritustele kulub igakuiselt 15 eurot. Kolleegiumi hinnangul pidas maakohus õigesti trennikulu põhjendamatuks. Asjaolu, et laps võib kunagi hakata trennis käima, ei anna alust lugeda trennikulu põhjendatuks aja eest, mil ta trennis ei käi. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et hagejate ema ei ole tõendanud spordivarustuse ostmist ega seda, et igakuiselt kuluks lasteaiaüritustele 15 eurot.
  50. Hagejad on hagiavalduses arvestanud kulude hulka ka majapidamiskulud 10 eurot kummagi hageja kohta. Maakohus leidis, et kuna hagejad ei ole tõendanud, mis kuludega on tegemist, siis ei saa neid pidada põhjendatud kuludeks. Ringkonnakohus leiab, et majapidamiskulude (majapidamisvahendid) olemasolu on üldteadaolev ning 10 eurot kuus kummagi lapse kohta ei saa pidada ülemääraseks.
  51. Hagejad on hagiavalduses arvestanud igakuiste kulude hulka kulu juuksurile 10 eurot kummagi hageja kohta. Maakohus leidis, et kuna kostja sõnul lapsed juuksuris ei käi (juukseid lõigatakse kodus) ning hagejad juuksurile tehtud kulusid tõendanud ei ole, siis ei 9 saa nimetatud kulu lugeda põhjendatuks. Apellatsioonkaebuses ei ole maakohtu seisukohale konkreetseid vastuväiteid esitatud. Kolleegiumil puudub alus asuda maakohtust erinevale seisukohale.
  52. Hagiavalduses on hageja I kulude hulka arvatud taskuraha 78 eurot kuus. Maakohus leidis, et kui lisaks igapäevaste vajaduste katmisele peavad vanemad võimalikuks täiendavalt anda taskuraha, siis on põhjendatud jätta taskuraha andmine selle lapsevanema kanda, kes pidas seda võimalikuks. Hagejad ei ole apellatsioonkaebuses esitanud väiteid, mis annaksid alust ringkonnakohtule väita, et maakohtu seisukoht on ebaõige.
  53. Hagiavalduse kohaselt on hageja I kulud transpordile 36 eurot kuus ning hageja II kulud transpordile 43 eurot kuus. Maakohus ei pidanud neid põhjendatuks, kuna hagejate igapäevasele liikumisele ei kulu raha ning vaba aja veetmisel nädalalõppudel kannab kumbki vanem transpordikulud ise. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega. Kuigi kostja selgituste kohaselt käib hageja I koolis ja trennis jalgsi, ei tähenda see, et nädala sees ei tuleks aeg-ajalt vajadus kasutada ka transporti. Samuti vajab transporti nädala sees hageja II. Lisaks tekivad kulud transpordile nädalalõppudel ja vaheaegadel. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud arvestada kummagi lapse transpordikuluks keskmiselt 30 eurot kuus.
  54. Hagiavalduses on arvestatud vaba-aja ja meelelahutuse kuludeks kummagi hageja kohta 22,50 eurot kuus ja muudeks kuludeks (nt kingitused sõpradele) hageja I puhul 21 eurot kuus ja hageja II puhul 20 eurot kuus. Maakohus ei pidanud neid kulusid põhjendatuteks, kuna kumbi vanem kannab ise kulusid seoses vaba-ajaga. Muude kulude osas ei ole aga tõendatud, et tegemist oleks laste esmavajaduste rahuldamisega. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendusega, et asjaolu, et kumbki vanem teeb kulutusi laste vaba-aja veetmisele, annab alust jätta vaba-aja ja meelelahutuse kulud arvesse võtmata. Hagejad on ema juures oluliselt suurema aja kui isa juures. Kolleegiumi hinnangul ei ole hagejate ema vaba-aja ja meelelahutuse kulud 22,50 eurot kuus kummagi lapse kohta ülemäärased. Kolleegium peab neid kulusid põhjendatuteks. Mis puudutab igakuiseid muid kulusid (vastavalt 21 ja 20 eurot), siis kolleegium nõustub maakohtuga, et hagejad ei ole piisavalt põhistanud nende igakuist suurust. Lisaks saab need vähemalt osaliselt lugeda hõlmatuks kuludega vabale ajale ja meelelahutusele.
  55. Seega on hageja I põhjendatud kulud ema juures ühes kuus järgmised: kulud eluasemele 204,49 eurot, hügieenile 5 eurot, tervishoiule 7,23 eurot, riietele ja jalanõudele 53,50 eurot, trennile 29,25 eurot, toidule 77 eurot, majapidamisvahenditele 10 eurot, koolile 15 eurot, transpordile 30 eurot ning vabale ajale ja meelelahutusele 22,50 eurot, kõik kokku 453,97 eurot.
  56. Hageja II põhjendatud kulud ema juures ühes kuus on järgmised: kulud eluasemele 204,49 eurot, lasteaiale 82 eurot, hügieenile 5 eurot, tervishoiule 7,23 eurot, riietele ja jalanõudele 29 eurot, toidule 77 eurot, majapidamisvahenditele 10 eurot, transpordile 30 eurot ning vabale ajale ja meelelahutusele 22,50 eurot, kõik kokku 467,22 eurot. 10
  57. Vaidlust ei ole, et lapse emale makstakse lapsetoetust kummagi lapse kohta 60 eurot, ning et see tuleb arvestada lapse kulude katteks. Ka alates 01.01.2022 kehtiv PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega jääb pärast lapsetoetuse maha arvamist hageja I kuludest ema juures vanemate kanda 393,97 eurot (453,97 – 60) ja hageja II kuludest ema juures vanemate kanda 407,22 eurot (467,22-60).
  58. Seega tuleb kummalgi vanemal kanda hageja I kuludest ema juures 196,99 eurot (393,97/2) ja hageja II kuludest 203,61 eurot (407,22/2).
  59. Hagejad nõuavad elatist alates 19.06.
  60. Hagejate ema ja isa pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on kostja tasunud laste emale laste ülalpidamiseks elatist perioodil 01.06.202001.03.2021 kokku 4520 eurot. Selle kohta, kui palju tasus kostja elatist 2021.a aprilli eest, ei ole tõendeid esitatud. Aga ka olukorras, kui arvestada tasutud 4520 eurot perioodi peale 2020.a juuni – 2021.a aprill (st 11 kuud), tuleb keskmiseks tasutud elatise suuruseks 410,90 eurot kuus kahe lapse peale kokku. Seega tuleb kostja ülalpidamiskohustus laste ema juures kantavate laste kulude osas lugeda sel perioodil ainuüksi elatisraha tasumisega täidetuks.
  61. Kostja on selgitanud, et alates maakohtu otsuse tegemisest on kostja tasunud elatist kokku 348,70 eurot kuus, s.o 174,35 eurot lapse kohta. Hagejate seaduslik esindaja on selle omaks võtnud. Samas tuleb arvestada, et kostja täidab oma ülalpidamiskohustust osaliselt ka vahetult. Ringkonnakohus luges tõendatuks, et kumbki laps on kostjaga keskmiselt 8 päeva kuus. Arvestades, et ka kostja juures on lastel kulud (eelkõige eluasemele, söögile, transpordile, meelelahutusele ja vaba-aja veetmisele) ning neid kulusid kannab kostja ainuisikuliselt (st ta kannab ka hagejate ema osa selle aja eest), siis on põhjendatud asuda seisukohale, et elatisrahast puudujääv ülalpidamise osa on alates maakohtu otsuse tegemisest täidetud kostja poolt vahetu ülalpidamise kaudu.
  62. Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  63. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Vallo Kariler 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.